Mikro- ja makroökonoomika konspekt (0)

I LOENG
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika ; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria . Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus.
Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele?
Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises.
Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtjad , valitsus, välissektor) vahelisi seoseid . Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa – rent; töö – palk; kapital – intress ; risk – kasum.
Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks).
Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks.
Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid , neid saab loodusest).
Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele.
Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind.
Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused , tarbijate ootused ja tarbijate arv.
Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb , väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos.
Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, teiste hüviste hinnad, pakkujate arv ja pakkujate hinnaootused.
Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes jääb raha üle).
Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega ( eelduseks on asenduskaupade olemasolu).
Majandussüsteemid:
Tavamajandus : ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Nt. Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas.
Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt. Kuuba , Põhja Korea, Liibüa, Iraan .
Turumajandus: ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks on ’’nähtamatu käsi’’. Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith.
Segamajandus : kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu.
II LOENG
Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks.
Konkurentsivormid:

• Monopol – ainuvalitseja
  
• Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted
  
• Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada
  
• Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristavat toodangut
  

Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi.
Tasakaaluhind on turuhind ,mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed.
Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral.
Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk.
Maksimumhind – valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi.
Miinimumhind – madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi.
Pareto efektiivsuseks on olukord, kus ühe kauba teisega asendamise piirmäär muutub võrdseks. Võrdse piirmäära korral ei ole heaolu suurendavaid vahetusi võimalik tekitada ja tegemist on tasakaalupunktiga. Pareto efektiivsuse eeldused: 1) turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kes ei saa turuhinda mõjutada; 2) turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega; 3) turul puuduvad sisenemisbarjäärid; 4) kõik omavad täielikku infot turul toimumise kohta. Kui kõik eeldused on täitmata, tekivad turutõrked.
Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine.
Turutõrked :

• Välismõjud. Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne(aktsepteeritav) või negatiivne(nõuab valitsuse sekkumist). Vahendid välismõjude reguleerimiseks : 1) Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. 2) Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks.
  
• Konkurentsitõrked. Konkurentsitõrkeid tekitavad nt tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt , tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid.
  
• Inforõrked. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu. Info on arvestatav kui avalik kaup.
  
• Turgude puudulikkus.
  
• Avalikud kaubad. Avalikud kaubad (ühiskondlikud kaubad) on kaubad, mida turg ei taha üldse toota või toodab ebapiisaval hulgal. Nende tarbimine on konkurentsitu ja nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada. Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega . Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine . Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid.
  

Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad.
Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut.
Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP.
Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel.
Majanduse tsüklilisus: tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi…
Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad. Tsüklite muutusega muutuvad ka majanduskav, inflatsioon , tööpuudus .
Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade kiire suurenemine. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus.
Töötus on olukord, kus inimesed,kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida.
Töötusemäär = (töötud/tööjõud)*100
Töötuse liigid: siirdetöötus, hooajaline töötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus.
Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik : me toodame odavaid kaupu, töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu, inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks. Väljapääsuks on tootmise ja majanduse kardinaalne ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng.
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks.
Riiklikud maksud on: tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks ,aktsiid, raskeveokimaks , kindlustusmaksed( pensionikindlustus - ja töötuskindlustusmakse)
Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks .
Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi, esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest, privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus.
Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet . Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu sätestatud ametiasutus.
Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mile käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.
III LOENG
Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärk on tulu saamine, Ettevõtluses osalevad majandusüksused, kelle eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus.
Ettevõtlus on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Aktsiaselts . Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000€. Aktsionär vastutab ühingusse paigutatud kapitaliga . Aktsia väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. Juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek. Huvisid esindab ja järelvalvet teostab nõukogu ja juhatus.
Osaühing . Osakapitali miinimumsuurus on 2500€. Osaniku vastutus piirdub ühingusse paigutatud kapitaliga. Osa väiksem nimiväärtus on 1€. Juhtimisorganiks juhatus, kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest.
Täisühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes on sõlminud ühingulepingu. Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Kapitali määr ei ole sätestatud, kuid osanikud peavad tegema sissemaksed. Osanikud otsustavad ise kõiki ühingu juhtimisega seotud küsimusi .
Usaldusühing. Peab olema vähemalt kaks osanikku.Ühingul on kahte liiki osanikke: ühed vastutavad kogu oma varaga(täisosanikud) ja teised ettevõttesse paigutatud kapitali osaga.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Annab võimaluse ainuisikuliselt otsustada oma tööde ja tegevuste üle ja olla iseenda peremeheks. FIE plussid: registreerimine lihtne, ei ole vaja omada algkapitali, kaasapõhine raamatupidamine lihtne, aruandeperioodiks kalendriaasta , tagatud riiklik sotsiaalne kindlustus , kasumi reinvesteerimiseks võimalik avada erikonto, puudub vajadus raamatupidamise aastaaruande koostamise järgi. FIE miinused: vastutab kogu varaga, kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu.
Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevusega toetamine teenuse osutamisega . Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 2500€. Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut.
Mittetulundusühing. Kasumit mitte taotlev ja jaotav . MTÜl peabolema vähemalt kaks liiget. Liikmetel on õigus odaleda ühingu tegevuses ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine kohustus on liikmemaksude tasumine. Juhtorganiks on üldkoosolek.
Euroopa äriühing(SE). Kapital peab olema vähemalt 120 000€. Olemuselt võrreldav AS-ga. Suunatud suurtele ja keskmistele ettevõtetele.
Euroopa Majandushuviühing. Kohaldatakse tulundusühistu sätestatut, ei tohi eesmärgiks olla kasumi saamine. Ühingu ärinimi peab sisaldama täiendit Euroopa majandushuviühing või lühendit EMHÜ.
Euroopa Ühistu(SCE). Kapital peab olema vähemalt 30 000€. Asutada võib 5 fs isikut ja äriühingut, kelle alalised asukohad on vähemalt kahes liikmesriigis. Olemuselt võrreldav AS-ga.
Äriplaan on ettevõtja kirjalik dokument oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalustest. Annab vastuse küsimustele: mida pakkuda kliendile kellele tooteid turustatakse jakuidas ettevõte tegutseb. Finantsosa aitab otsustada kui vastuvõetav on projekt majanduslikult ja selgitada ettevõtte vajadust laenukapitali järele. On esmane infoallikas potentsiaalsele investorile.
Äriplaani strateegiline eesmärk: suurem turuosa, kõrgem toodete kvaliteet, kindlam positsioon tegevusharus, madalam kulu konkurentidega võrreldes, laiem või atraktiivsem toodete valik, kindel reputatsioon, kõrgtasemeline klienditeenindus, tarbija igakülgne rahulolu.
Äriplaani finantseesmärk: tulude ja kasumi kasv, kõrgemad dividendid , rahavood,aktsiahinna tõus, stabiilne tulu langusperioodil
Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida kasumit. Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom, orienteeritus tarbijale, turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, realiseeritavus.
Visioon peegeldab milliseks soovitakse pikemas perspektiivis areneda.
Missioon näitab, mida ettevõtja tahabkorda saata laiemas keskkonnas. Eeldab järgmiste tegurite arvestamist: milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse, milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse, kuudas neid vajadusi rahuldatakse.
FIE võibolla iga füüsiline isik. Enne tegevuse alustamisttuleb esitada avaldus enda kandmiseks Äriregistrisse. Ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime va siis kui ärinimi on talunimi.
FIE tulumaksuga maksustamine. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulu.
Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmises, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisestvõi muust teadlikust tegevusest saadud rahasummad.
Ettevõtluskulud on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos eesmärgiga on selgelt põhjendatud.
Avansiline tulumaks 15.06, 15.09, 15.12
Avansiline sotsiaalmaks 15.03, 15.09, 15.09, 15.12.
Numbrid
Kogumispensionimakse 2%
Üksikisiku tulumaks 20%
RPK sotsiaalmaksumäär 33%
Maksuvaba tulu kuus 170.-
Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja).
Tööandja maksud töötasult:
Sotsiaalmaks 33%
Töötuskindlustusmakse 0,8%
Töötasult kinnipeetavad maksud:
Töötuskindlustusmakse 1,6%
Pensionikindlustusmakse 2%
Tulumaks 20%
Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm-maksuvaba min ehk 170.-)*tm
Valem : NETO= BRUTO -pkm-tkm-tm
IV LOENG
Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika . Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest .
Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat (avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks).
Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus.
Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks , tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimisesk jaüldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane.
Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär – kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue – kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid – keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel
Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate – ekspansiivse ja kitsendava e. range – rahapoliitikate rakendamisel.
Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine . Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub.
Ekspansiivne rahapoliitika: Vahendid : avaturu ostud , diskontomäära alandamine , kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb.
Keskpank on avaliku sektori institutsioon , kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, on pankade pank. Funktsioonid: kommertspankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertspankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.
Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljanduse, tulude jakulude arvestus. Määrab teatava ajaperioodi plaanitavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood.
Avalik sektor(AvS) on see osa majanduses, mis on seotud valitsuse ülekannetega: Riigi- ja munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted.