Majandusteadus (0)

Majandusteadus
Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika , Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria.
Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus
Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule).
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised , ettevõtjad , valitsus, välissektor) vahelisi seoseid .
Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust.
Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
Ressursid
Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud.
Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt:

• Maa - rent
  
• Töö – palk
  
• Kapital - intress – Risk – kasum.
  

On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital , töö
Inimressurss
Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi , kannab riski
Hüvised
Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused
Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad
Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline
Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga
Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest).
Piiratud ressursid ja alternatiivkulu
Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud.
Valikutega kaasneb loobumine ja sellega omakorda alternatiivkulu.
Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind.
Reeglina alluvad alternatiivkulud kasvavate kulude seadusele.
Nõudlus
Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest.
Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel.
Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind
Nõudluse mõjurid
Tarbijate sissetulek (mõju on erinev väheväärtuslike ja väärtuslike kaupade korral).
Teiste hüviste hinnad (asendus- või täiendkaup).
Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg ).
Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes).
Tarbijate arv
Pakkumine
Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel.
Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus.
Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused.
Sissetuleku- ja asendusefekt
Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle).
Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega ( eelduseks on asenduskaupade olemasolu).
Tavamajandus
Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas
Käsumajandus
Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Näiteks: Kuubas, Põhja Koreas ; Liibüas; Iraanis .
Turumajandus
Turumajanduseks peetakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on “nähtamatu käsi”. ( Adam Smith)
Segamajandus
Segamajanduseks peetakse majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu.
Konkurentsivormid
Monopol – ainuvalitseja
Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted
Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada
Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut
Turu tasakaal
Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi.
Tasakaaluhind on turuhind , millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed.
Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral.
Üle- ja puudujääk
Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk .
Pikal perioodil on turg iseregulatsiooni tõttu alati tasakaalus (va turuhäirete esinemise korral).
Turu häired
Levinuimad on hinna ja tootmismahu kontrollimine.
Maksimumhind - valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi.
Miinimumhind - madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi.
Pareto efektiivsus
Pareto efektiivsuseks on olukord, kus ühe kauba teisega asendamise piirmäär muutub võrdseks.
Võrdse piirmäära korral ei ole heaolu suurendavaid vahetusi võimalik tekitada ja tegemist on tasakaalupunktiga.
Pareto efektiivne majandus ei selgita, kas ressursid on jaotatud õiglaselt.
Konkurentsi tasakaalu puhul võib üks olla vaena, teine rikas.
Pareto efektiivsuse eeldused: Turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kes ei saa turuhinda mõjutada. Turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid. Kõik omavad täielikku informatsiooni turul toimumise kohta.
Kui eeldused on täitmata, tekivad turutõrked .
Turutõrked
Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine.
Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad
Välismõju
Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid.
Välismõju võib olla positiivne või negatiivne.
Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum.
Piqou maks ja subsiidium
Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu.
Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks.
Konkurentsi- ja infotõrked
Konkurentsitõrkeid tekitavad näiteks tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt , tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid.
Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu.
Informatsioon on arvestatav kui avalik kaup (üldkasutatav hüvis).
Avaliku kaubad
Avalikud (ühiskondlikud) kaubad on kaubad, mida turg ei taha üldse toota või toodab ebapiisaval hulgal.
Turukaupadest erinevad avalikud kaubad selle poolest, et nende tarbimine on konkurentsitu / nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada.
Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega .
Tähtsaim avalik kaup on riigivalitsemine .
Parim, efektiivseim, kohusetundlik valitsus on kõigile kasulik.
Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid.
Majanduskasv
Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal.
Majanduskasvu tasakaalu all mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust.
Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk- järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad.
Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu.
Madalamad maksud ei tähenda väiksemat maksutulu.
Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana.
Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi.
Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides.
Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik.
Sisemajanduse koguprodukt
SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust.
SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil.
SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut.
Reaalne SKP
Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d.
Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP.
Riigi koguprodukt
RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest.
Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel.
Majanduse tsüklilisus
Majandus toimub alati tsüklitega: Tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi …
Majanduse tsüklilisus on paratamatu, kuid tsüklid on oma ulatuselt ja iseloomult erinevad.
Tsüklite muutustega koos muutuvad ka teised näitajad: Majanduskasv; inflatsioon ; tööpuudus .
Majanduskasvu aeglustumine
Tootmise kasv aeglustub
Mõningates valdkondades tootmine väheneb: Ehitus, kinnisvaraarendus, odav tööstustootmine jms
Mõningaid valdkondi puudutab tsüklilisus enam, teisi vähem: Põhikaupade ja –teenuste müük on mõjutatud vähe (toit, transport)
Mugavus- ja heaolukaubad mõjutatud enam (autod, puhkusereisid, luksuskaup ).
Töötus hakkab tõusma: Restruktureerimine. Lühiajaline üleminekutöötus, mis hakkab pikemaks venima.
Investeeringud vähenevad: Pessimism. Vabu tootmisvahendeid on piisavalt
Olulised tehnoloogilised uuendused võivad tähendada investeerimist ka majanduslikult kehvematel aegadel .
Reaalsed arengud
Kinnisvaraturu aktiivsuse ja hindade langus
Probleemid mõnedes majandusharudes (nt naftatoodete transport; odavate kaupade tootmine)
Sagenenud koondamised neis harudes
Hinnatõusu kiirenemine, sh esmatarbekaupade ja –teenuste kiire kallinemine
Intresside tõus ja laenumaksete suurenemine – Maailma majandusarengute halvenemine.
Ootuste nõrgenemine
Inflatsiooniootuste oluline kasv
Negatiivsete uudiste ülevõimendamine meedias.
Halvad uudised mõjuvad ruttu, headesse uudistesse ei taha keegi esialgu uskuda .
Inflatsioon
Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga .
Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus.
Madal inflatsioon on riigi üheks eesmärgiks.
Töötus
Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida.
Töötus vaatleb täiskasvanud töötajaid, kes ei tööta kuid otsivad aktiivselt tööd.
Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka.
Tööjõud ja töötusemäär
Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = ( töötud / tööjõud) * 100
Tööjõud hõlmab 16-aastasi ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena.
Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka.
Töötuse liigid
Siirdetöötus - parema töökoha otsingutest tingitud liikumine tööturul (vabatahtlik).
Hooajaline töötus - töö leidmise võimalused kõiguvad hooajaliselt.
Struktuurne töötus – kitsas spetsialiseerumine ja seotus elukohaga.
Tsükliline töötus