Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse mõisted

Majanduse mõisted (0)

Eesti Mereakadeemia - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline ettevõtja saab määrata prokuura ?
Mis on majandusteaduse uurimisobjektideks?
Millised kulud alluvad kasvavate kulude seadusele?
Millal toimub defitsiit?
Milleks jaguneb rahvamajandus?
Mille sätestab nõudlusseadus?
Mitu konkurentsivormi on?
Kes on tööandja?
Milline subjekt taotleb kasulikkust?
Mis tekib kui hüvise hind on allpool tasakaalustaset?
Kuidas saaks töötust vältida?
Kes on ettevõtja?
Mis on alternatiivkulu?
Kes on juriidilised isikud?
Mis on nõudlus?
Kes saab olla tööandjaks?

Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida.

Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus , tavamajandus , turumajandus , käsumajandus .

Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika , majandusteooria .

Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang , Eesti töötajate koguarv .

Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis.

Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine.

Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine.

Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos.

Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres.

Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus.

Eestis on turumajandus!

Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis.

Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest.

Tootmisprotsessi väljundid on hüvised.

Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra.

Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk.

Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist .

Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda ---

Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb.

Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb.

Tootmistegureid on 3.

Muutuvkuluks on töötasu .

Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine .

Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP.

Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk.

Lühiperioodi Philipsi kõver näitab, et töötusemäär väheneb, kui tegelik inflatsioonimäär suureneb.

Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud ei kasva, kui firmade arv suureneb.

Kui 10% neist inimestest, keda statistiliselt peetakse töötuseks, muutuvad heidutatud isikuteks, siis nii töötusemäär kui tööjõu arv vähenevad.

Monopoli puhta heaolukahju põhjuseks on see, et monopool vähendab tootmismahtu, et hinda tõsta.

Igal ajaperioodil esinevat siirde ja struktuurset töötust nimetatakse loomulikuks töötuseks.

Ühiskonna tasakaalustatud arendu mõõtmise aluseks on võetud rahvusliku rikkuse konseptsioon .

Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist.

Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused.

Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga.

Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes.

SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi.

Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest.

RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi.

Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents , monopol, oligopol, monopolistik konkurents.

Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot.

Väljavoog on maksud ja säästud .

Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu.

Hüvised on kaubad ja teenused.

Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel.

Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused , tarbijate sissetulek.

Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused.

Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine.

Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus.

Sissevoog on tulu, mis lisandub.

Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga.

Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb.
KONTROLLTÖÖ

Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal.
Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur. Eestis oli majanduskasv aeglasem . Tööpuudus on vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem.

Milline ettevõtja saab määrata prokuura ?
FIE võib anda prokuura (volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel) füüsilisele isikule. FIE võib olla iga füüsiline isik.

Mis on majandusteaduse uurimisobjektideks?
Rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus.

Millised kulud alluvad kasvavate kulude seadusele?
Alternatiivkulud

Kirjuta vähemalt viis avalikku kaupa.
Näiteks riigivalitsemine, riigikaitse , riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine , perekond.

FIE eelised ja puudused teiste ettevõtjate ees?
FIE eelised:

Võib olla iga füüsiline isik.
Võib tegutseda hooajaliselt.
FIE võib anda prokuura füüsilisele isikule.
Ei ole vaja omada algkapitali.
Ettevõtluse registreerimine on lihtne.
Võimalus iseseisvalt otsuseid langetada.
FIE võib oma RP-st (raamatupidamisest) pidada kassapõhiselt.

FIE puudused:

FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Piiratud võimalused laienemiseks
Kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu.

Kas majanduskasv sõltub maksumääradest?
Jah, sõltub.

Millal toimub defitsiit?
Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk (defitsiit) – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.

Olulised nõuded Euroopa äriühingule.

Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot.
Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga.
Peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju.
Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisteleettevõtetele.
Õiguslik vorm: aktsiaselts
Eruupa äriühing on juriidiline isik.

Selgita FIE talupidaja ärinime nõudeid.
Kui ärinimi on talunimi, siis ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime .
Talu nimega maatükk peab olema kantud kinnistusraamatusse ning ettevõtjal peab olema õigus seda kasutada omanikuna, kasutusvaldajana või rentnikuna.

Milleks jaguneb rahvamajandus ?
Rahvamajandus jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks.

Mille sätestab nõudlusseadus ?
Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad
ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind.

Mitu konkurentsivormi on? Konkurentsivormi on 4.

Monopol
Oligopol
Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents

Selgita sisemajanduse koguprodukti mõistet. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT - SKP

SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut.
Sisemajanduse kogurodukti moodustab ainult mingi riigi territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Kes on tööandja ?
Tööandja on isik, kes võib töötajalt töölepingu alusel nõuda töö tegemist. Tööandjaks saab olla füüsiline või juriidiline isik.
Tööandja on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude reguleerimisest.

Kirjelda tulundusühistut

Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega .
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
Osakapital peab olema vähemalt 2500 €.
Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut.

Kas madalamad maksud suurendavad majanduskasvu?
Jah

Milline subjekt taotleb kasulikkust?
Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises.
Subjekt
Kasulikkus
Tarbija
Kasulikkus
Ettevõtja/üksus
Kasum/tulem
Valitsus
Ühiskonna heaolu

Pakkumise mõjurid
• Hüvise tootmistehnoloogia.
• Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad.
• Teiste hüviste hinnad.
• Pakkujate arv.
• Pakkujate hinnaootused.

Mis tekib kui hüvise hind on allpool tasakaalustaset?
Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk –nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.

Kuidas saaks töötust vältida?
• Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust
• Parandada töötute kvalifikatsiooni.
• Muuta töö otsimine kiiremaks ja lihtsamaks.
• Tööjõu maksude alandamine
• Mitmesugused koolitused ning kursused

Kas makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelise seoseid ?
Jah

Kes on ettevõtja?
Ettevõtja on isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes ( pakkudes ) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit.

Mis on alternatiivkulu ?
Alternatiivkulu on saamata jäänud kasu

Pareto efektiivsuse mõiste
Mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata

Mõiste prokuura
Volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel

Kes on juriidilised isikud?
Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon , millele õiguskord omistab õigusvõime.
Juriidiline isik: äriühing, mittetulundusühistu, sihtasutus , kohalik omavalitsus , riigiasutus.

Mis on nõudlus?
Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel.

Kirjelda monopoli
Monopolon majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja . Monopol-ainuvalitseja.

Kes saab olla tööandjaks?
Füüsiline või juriidiline isik
Ressursid seonduvad järgmiselt:
Maa – rent
Töö – palk
Kapital – intress
Risk – kasum.
Tootmistegurid:

Maa hõlmab kõiki loodusressursse (maa, mineraalid , metsad , veeressurssid)
Töö hõlmab inimeste kehalisi ja vaimsed võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitis, seadmed , materjalid)

Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Jagunevad piiratud (tootmisprotsessi tulemus) ja tasuta hüvised (saab loodusest).
Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternativist loobumise hind.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. Mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüvise hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused, tarbijate arv.
Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb , väheneb pakutav kogus. Mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, ressursside hinnad, teiste hüviste hinnad, pakkujate arv, pakkujate hinnaootused.
Sissetulekuefekt – sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle.
Majandussüsteemid:

Tavamajandus – traditsioonid. Aafrika, Aasia , Lõuna Ameerika.
Käsumajandus – kõiki majanduslikke suhteid võib korraldada üks kesus. Kuuba , Iraan .
Turumajandus – süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel.
Segamajandus – tugev valitsuse sektor ja riik sekkub rohkem või vähem majandusellu.

Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks.
Puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
Ülejääk – kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat.
Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine.
Turutõrked on välismõjud, konkurentsitõrked, infotõrked, turgude puudulikkus, avalikud kaubad.
Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga . Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus.
Töötus on olukord, kus inimesed, ke soleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida.
Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents.
Riiklikud maksud on tulumaks , sotsiaalmaks, maamaks , käibemaks , tollimaks , aktsiisid, kindlustusmaksed.
Kohalikud maksud on müügimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks.
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet .
Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatajse välja töökesdkkonna ohutegurid . Säilitatakse 55 aastat.
Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks.
Aktsiaselts. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiakapital on jagatud aktsiateks. Aktsia väiksem nimiväärtus võib olla 10 senti. Asutamisel koostatakse leping ja põhikiri .
Osaühing . Osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot. Võib asutada nõudena. Igal osanikul on üks osa. Osa väiksem nimiväärtus on 1 euro. Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri.
Täisühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, ke son sõlminud ühingulepingu. Osaniud vastutatvad kohustuste eest kogu oma varaga. Osanikud peavad tegema sissemaksed.
Usaldusühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit.
Tulundusühistu . Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osakaüital – 2500 eurot.
Mittetulundusühistu. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. Asutajad võivad olla füüsilised ja juridiilised isikud. Kõrgemaks juhtimisorganiks on üldkoosolek .
Euroopa äriühing (Societas Europaea ). Ühingu kapital – 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisele ettevõtetele.
Turumajanduse toimimiseks. Registreerida ettevõtjana , registreerida töötajad. Sõlmida töövõtjatega lepunguid. Kuni kaks nädalat võib olla suuline töölepingut.
Äriplaan on ettevõtja kirjali document oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalusest . Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida kasumit. Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom, orienteeritus tarbijale, turu valmisolek äriidee realiseerimiseks.
Kogumispensionimakse 2%
Üksikisiku tulumaksumäär 20%
RPK sotsiaalmaksumäär 33%
SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot.
Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot.
Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot.
Töötuskindlustusmakse 1,6% ( töötaja ) ja 0,8% (tööandja).
Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika .
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks.
Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks.
Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid.
Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks , tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks.
Rahapoliitika vahendeid: diskontomäär , kohustisliku reserve nõue, avaturu operatsioonid .
Kitsendav rahapoliitika. Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reserve nõude suurendamine . Efektid : rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, inflatsioon aeglustub.
Ekspansiivne rahapoliitika. Vahendid: avaturu ostud , diskontomäära alandamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, reaalne SKP suureneb.
Keskpank on avaliku sektori instutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll.
Funktsioonid: kommertpankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertpankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.
Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus.
Eelarve koostamise eesmärgid: eelarved ja strateegia, abi planeerimisprotsessis, eelarve kui analüüsivahend, kui kommunikatsioonivahend, kui motsivatsioonivahend.
Planeerimine on tegevus, mille käigus valitakse ja täpsutatakse eesmärgid, valitakse alternatiivide hulgast parimad, otsustatakse kuidas eesmärkide saavutada.
Prognoosimine on tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi ja tulemusi organisatsiooni tegevuskeskkonnas.
Baasiline eelarvestamine – võtab vastu eelmiste peroodi näitajad.
Nullbaasieelarve – ei võeta vastu varasemate perioodide tulusid ja kulusid .
Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse õlekannetega: riigi ja munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted.
Avaliku sektori ökonoomika uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide vahelisi suhteid.
Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele.
Riigi rahandus on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo juhtimisele.
Kohalik omavalitsus (KOV) fuktsioonid. Haridus , kultuuur ja sport , tervishoid , sotsiaalhoolekkanne, keskkonnakaitse , korrakaitse.
KOV tulud: maksutulu, tulu majandustegevusest, laenud
KOV kulud: seadusega pandud kohustuste täitmine, lepinguliste kohustuste tätitmine, reservfondi moodustamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tatjana94 Õppematerjali autor

Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida.
Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus.
Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria.
Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv.
Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis.

Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus tavamajandus turumajandus käsumajandus Majandusteadus jaotub rakenduslik majandusteadus majanduspoliitika majandusteooria Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase Eesti majanduse kogutoodang Eesti töötajate koguarv Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Majandusteadus

Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Majanduskasv Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaalu all mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Madalamad maksud ei tähenda väiksemat maksutulu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides.

Majandus

docx

Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

Majandusteaduse alused

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese,

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

Matemaatika

docx

Nimetu

· Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse

Kategoriseerimata

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid