Majandusteaduse konspekt (0)

5 VÄGA HEA

Majandus
EKSAM
(lk 199- 217)

Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke?
Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks .

Mis on piirkasulikkuse teooria?
Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve . Seega ei määra mingi hüvise väärtust tema tootmiseks kulutatud tööaeg, vaid kõige väikseim kasulikkus, millega teda võib veel ratsionaalselt tarbida.

Kuidas kujuneb hind Austria koolkonna arvates?
Turuhind kujuneb nõudmise ja pakkumise tagajärjel. Kauba väärtus on subjektiivne kategooria, mis tuleneb kaupa hindavat tarbijast.

Kuidas kujuneb kasum?
Kasum on oleviku ja tuleviku hüvede erisuguse hinnangu tulemuseks. Olevikuhüvesid hinnatakse kõrgemalt, sest neid saab kohe kasutada. Tööjõud ja tootmisvahendid on tulevikuhüved, mis tootmisprotsessis muutuvad järkjärgult oleviku hüvisteks. Seega ongi võimalik osta odavamat tööjõudu ja materjale ning hiljem saada nende abil ja neist tehtud kaupade eest kallimat hinda. Kasum on tasu ootamise eest.

Miks muutus ajalooline koolkond Saksamaal uueks ajalooliseks koolkonnaks?
Sest nende esindajad seisid teoreetilistelt vaadetelt ajaloolise koolkonna seisukohtadel. Reformide elluviimisel soovitasid nad eeskuju võtta keskajast. (nt arvestada keskaja tsunftisüsteemi)

Schmolleri majandusvaated.
Nõudis ajaloolisstatistiliste meetodite kasutamist poliitilises ökonoomias, tegelikult taadnas viimase majanduse ajalooks. Pööras suurt tähelepanu nähtuse kirjeldamisele, tõstis majanduses esile psühholoogilise faktori: tema arvates sõltuvad tootmise, jaotamise ja tarbimise iseloom ning töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast. Samastab hinna ja väärtuse, pidades hinda kõige täpsemaks väärtuse väljendajaks.

Milles seisnesid L. Brentano majandusvaated?
(„Kaasaegsed tööliste gildid“, „ Kaasaja sotsiaalsete nähtuste põhjustest“, „ Agraarpoliitika “)
Pidas õigeks mullaviljakuse teooriat, kaitses monopole , ei pooldanud teraviljatolle.

Mida jutlustas sotsiaalne koolkond?
Kujutasid tootmist puhttehnilise protsessina, milles ei olevat sotsiaalseid elemente. Seega eraldasid nad ühiskondlikud suhted tootlike jõudude arengust, eitasid nende seoseid . Inimtegevuses soovitasid jälgida eesmärke. Eitati majandusseaduste objekstiivset iseloomu ning ühiskonnaelu aluseks peeti õigust. Õigus olevat kõigi majandus-ja sotsiaalsete protsesside aluseks. Tootmise eesmärgiks pole kasu saamine, vaid kõigi ühiskonnaliikmete kindlustamine elatusvahenditega. Sotsiaalse töötasu teooria.
(lk 218- 226)
1. Kes olid matemaatilise koolkonna peamised esindajad?
Jevons, Walras, Pareto
2. Milline on matemaatilise koolkonna metodoloogia?
Matemaatilise meetodi kasutamine majandusnähtuste selgitamisel . Kasutasid seda kui uurimismeetodit, mitte abimaterjali või illustratsiooni. Arvasid, et matemaatilise analüüsi abil võib sooritada pöörde, arendaga viimast edasi. Matemaatikas nägid võimalust määrata majanduskategooriate suhted. Püstitasid ülesande haarata matemaatika abil kogu majandusprotsess.
3. Mida uut annab koolkonna hinnateooria?
Mitte töö, vaid just haruldus määrab eseme hinnalisuse. Hinnalisus on võrdelisus vahetamisel. Hinnalisus tähendab, et kindla koguse asjade eest antakse kindel kogus teist kaupa. Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone.
4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti?
Need on kolme liiki kapitali- isikliku, liikuva ja maakapitali tegevuse tulemus.
(lk 227- 237)
1. Kuidas tõlgendas A. Marshall poliitilist ökonoomiat?
(„Tööstus ja kaubandus“, „Tööstusökonoomika“, „Raha, krediit ja kaubandus“
Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega.
2. Millised varasemad seisukohad ühendas Marshall oma hinnateoorias?
Ta püüdis kokku sobitada tolle aja majandusteaduses enamlevinud väärtusteooriaid (nõudmise ja pakkumise, piirkasulikkuse, tootmiskulude ja tööväärtusteooriad), et vältida majandusteooriate ühekülgsust või piiratust, nagu ta ise lootis.
3. Millist majanduspoliitikat soovitas Marshall?
Poliitilist ökonoomiat (economics)
4. Kes jätkasid ning arendasid Cambridge'i koolkonna majandusvaateid?
Artur C. Pigue, Joan Robinson, Dennis Robertson, John Bates Clark , sellest koolkonnast kasvas välja ka Keynes .
5. Millised olid J. Clarki üldteoreetilised seisukohad?
(„Rikkuse filosoofia“, „Rikkuse jaotamine“, „Trustide kontroll“)
Ühiskonna arengus nägi ta ainult kahte perioodi: ürgkogukondlikku korda ja sotsiaalset ehk organiseeritud majandust, mille all mõistis kapitalismi. Seadis ülesandeks seaduspärasuste otimise. Kõik tema avastatud seaduspärasused kinnitavad kapitalismi jäävust. Ta ei tee vahet loodusel ja ühiskonnal, mõlemaid toimivad ka ühesugused seadused. Poliitilise ökonoomia teiseks osaks peab ta staatikat. See uurib organiseeritud majanduse seadusi staatilises olukorras.
6. Millised üldised seaduspärasused J. Clark esitas?
Piirkasulikkuse seadus, spetsiifilise tootmise seadus ja langeva tootlikkuse seadus.
(lk 239- 248)
1. Millist sotsialismi pooldas E. Bernstein?
(„Sotsialismi printsiibid ja sotsiaaldemokraatia ülesanded“)
sotsiaaldemokraatiat
2. Bernsteini keskmise tulu teooria?
Ühiskonna arenedes ühiskondlik koguprodukt ning koos sellega ka igaühe tulu kasvab
3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus.
Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks. Bernstein ei pooldanud proletaarset revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri vajalikkust . Pooldas klasside koostööd, eitas klassivõitslust, ei uskunud, et ainult töölisklass viib ühiskonda edasi.
4. Miks on M. Tugan-Baranovski vaated eriti olulised tartlastele?
(„Õpetus piirkasulikkusest, „Tööstuskriisid Inglismaal, nende põhjused ja mõjus rahva elule“)
Tema õpilaseks oli Mihhail Kurtšinski, kes oli Eestis (Tartu ülikoolis vist ) poliitilise ökonoomia professor ja levitas oma akadeemilises töös Tugan-Baranovski tõekspidamisi.
5. Millest sõltub M. Tugan-Baranovski arvates majanduselu?

6. Kuidas esitab M. Tugan- Baranovski väärtust?
Lähtub väärtuslikkuse määramisel piirkasulikkusest. Väärtuslikus on subjektiivne, üldinimlik kategooria. Pidas väärtuseks majanduslikku kulutust majandusliku eseme soetamiseks. Teeb vahet absoluutsel ehk tööväärtusel ja suhtelisel väärtusel (vahetusväärtus). Piirkasulikkus on proportsionaalne töökulutusega ehk tööväärtusega.
7. Tugan-Baranovski sotsialismiteooria.
Sotsialism ei kasva välja kapitalismi vastuoludest, vaid luuakse teadlikult inimese poolt. Eesmärgiks pidi olema humanismi levitamine. Kirjutab, et käesoleval ajal on esile kerkinud riigisotsialism. Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte . Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus.
Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki:
1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine
2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine
8. Hilferding kui majandusteoreetik.
Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine.
Hilferding: „Finantskapital“ (oli veel marksistlikel positsioonidel) Hulgaliselt faktimaterjali ja selle alusel näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu. Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast . Paberraha väärtus määratakse selle kaubamassi väärtusega, mida ta teenindab . Organiseeritud kapitalismi teooria, mille järgi konkurents , tootmisraha ja majanduskriisid on välditavad monopolide ja riikliku reguleerimisega. Finantskapital(tema arvates)- pankade käsutuses olev kapital , mida kasutavad töösturid. Omistab ringlussfäärile liiga suure tähtsuse ja püüab sellest otsida imperialistlike nähtuste põhjusi.
9. Kautsky imperialismiteooria.
Ultraimperialismi teooria väljatöötaja. „ Imperialism on kõrgesti arenenud tööstuskapitali produkt . Ta seisneb igasuuse kapitalistliku tööstusrahvuse püüdes liita endaga või ahistada agraarpiirkondi, sõltumata sellest, milliste rahvustega need on asustatud.“ Imperialism on seega erilist liiki poliitilika, mida ajavad tööstusriigid. Ultraimperialism: ajajärk, kuhu varsti on võimalik astuda kapitalismi arengus. Periood, mil imperialistlikud riigid saavutavad kokkuleppe organiseeritud maailmamajadnuse kehtestamiseks.
(lk 249-258)
Imperialism- Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks.
1. Mida kujutavad endast T. Vebleni institutsioonid?
(„Jõudeklassi teooria“, „Ettevõtliku tegevuse teooria“, „Meisterlikkuse instinkt“)
Majandava subjekti tegevuse psühholoogilised motiivid, instinktid, kogemused, traditsioonid. (Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.)
2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks?
Meisterlikkus , vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd
3. Mis on solidaardarvinism?
Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal.
4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos?
*Metsluse periood ( peamine võitlus toimus inimese ja teda ümbritseva metsiku kooduse vahel)
*Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega)
*Käsitööperiood
*Tööstusperiood e. kapitalism
5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi?
..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta vanade(kombed, harjumused, temperament) ja uute(Rahvastiku kasv, teadmiste kasv) institutsioonide vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel.
6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele?
Tegi ettepaneku kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine allutada inseneride piiramatule kontrollile ; luua inseneride gildid, mis oleksid poliitilised organisatsioonid , „insereride pöörde“ ( rahvamajanduse ja riigielu juhtimise üleandmine inseneride nõukogule, mis ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse) ettevalmistamiseks.
7. Millega täiendas J. Commons institutsionalismi?
(„Rikkuse jagunemine“, „Töölisklassi ajalugu USA-s“)
Pani aluse sotsiaalõiguslikule suunale institutsionaalismis. „Tööstusühiskonna dokumenteeritud ajalugu“. Toonitas õiguse ja kogu ühiskonna elu seoseid, väites, et õigus kajastab ühiskondlikke harjumusi. Tema arvates võib kogu majandussüsteemi vaadelda tööprobleemidest lähtudes, pidades silmas eelkõige kollektiivset tegevust. Üksikasjalikult peatus efektiivsusel ja hüvede haruldusel. Need mõisted juhivad mõtted tootmisliku ja ärilise lähenemise konfliktini. Ta arvab , et kapitalism suudab kindlustada nende jõudude rahuldava tasakaalu.
8. Milline oli W.Mitchelli osa institutsionalismi arengus?
(„ Kuld , hinnad ja töötasu“, „Majandustsüklid“) Peamiseks huvialaks sai rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine . Uuris spetsiaalselt majandustsüklite probleeme, kasutades matemaatilisi võtteid. Ta eitab põhjuslikkuse objektiivset iseloomu.
9. Mis on majandussüsteemide teooria?
(lk 259- 274)
1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse?
(„Moodne kapitalism“, „Juudid ja majanduselu“, „ Kaupmehed ja kangelased“)
Tema arvates ei saanud kaubanduskapital olla kapitali tekkimise allikaks, sest kaupmeestel puudus võimalus hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel :
1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded .
2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu .
3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused.
4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused.
5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel.
Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. „Kapitalism kasvas välja Euroopa hinge sügavusest.“ Tuginedes idealistlikule metodoloogiale, väidab et alguses tekkis kapitalismi vaim ja alles pärast seda kapitalistlik majandus. Iseloomustab kapitalistlikku ettevõtlust kui tagasihoidlikuse, säästlikkuse, tööarmastuse ja muu sellesarnase avaldust. Esitab kontseptsiooni , et kuna kapitalismi alused peituvad inimeste psüühikas, siis on see tootmisviis üks vähestest võimalikest.
2. Mis on Sombarti järgi kriiside põhjuseks?
Võitleb kriisideta kapitalismi eest. Kinnitab järgmist:
1) Kriisid pole tingitud turumajanduse sisevastuoludest, vaid puhtvälistest ning juhuslikest nähtustest. Nende juhuslike nähtuste hulka kuuluvad:
*hädaoht, et potentsiaalne kapital ei muutu reaalseks kapitaliks, st. Võib mitte olla rakendatud tootmisse ( vabrik jääb nt seisma)
* Kaubad võivad jääda müümata, st. kulutatud kapitali ei realiseerita (valmisproduktide realiseerimise raskused ei tulene siiski kapitalistliku majanduse loomusest, vaid on juhuslikud ja seetõttu ka ületatavad
2) 19.saj lõpuks kriiside teravus ja sügavus väheneb ja kriiside tagajärjed pehmenevad.
3. Millised on Sombarti imperialismiteooria iseärasused?
Ta ei ole nõus väitega, nagu oleks imperialist kapitalismi arengufaasiks. Tema väitel tähendab imperialism suurriikide ekspansioonipüüet. Ta ei näe poliitika ja majanduse seost ning esitab imperialismi kui välispoliitika valdkonda kuuluvat nähtust. Imperialismi tekkimise põhjusi esitab ta poliitilisi (võimu huvid), sõjalisi (militarismimasin liigub automaatselt ikka edasi), rahvuslikke (rahvuse või rassi püüe saavutada paremat kohta maa peal), religioosseis jt.
4. Kuidas kavatses W. Sombart ületada majandusraskused?
1) Põhjalikumalt uurida ja paremini mõista turu struktuuri. Selleks soovitab ta luua majandusilma spetsiaalse büroo, millel tuleks uurida ja ette näha konujuktuurilisi kõikumisi ning aidata pehmendada nende kahjulikke tagajärgi.
2) Ratsionaliseerida raharinglust ning sisse seada tsentraalpankade mõistlik arvestuspoliitika
3) Ratsionaliseerida ettevõtete organisatsiooni ( juhtimisteooria alged)
4) Suurendada riigi reguleerivat osa aktsiaseltsides, firmades tugevdada riigikapitalismi.
5. A. Hobsoni imperialismiteooria olemus.
(„Tööstuse füsioloogia“, „Moodsa kapitalismi areng“, „Imperialism“, milles arvustab Euroopa riikide egoistlikku ekspansionismi.)
Imperialism on tema järgi suurettevõtjate katse laiendada kanaleid oma rikkuse ülejääkide äravoolamiseks, kapitali ja kaupade väljavedamiseks, sest puudub võimalus kasutada metropolides. Seega on imperialism suurkapitali eriliik, mille eesmärgiks on allutada ja koloniseerida teisi maid. Kasutab terminit agressivne imperialism , see laastab rahva verd ja raha oma erihuvides ja sünnitab vallutussõdu.
6. Kuidas tekib Lenini järgi siseturg kapitalismile?
(„Kapitalismi arenemine Venemaal“, „Imperialism kui kapitalismi kõireim staadium“
Väikekaubatootjate laostumise protsess loob siseturu. Sel protsessil on 2 külge: 1. muutuvad tootmisvahendid, millest vabaneb väiketootja, nende uue omaniku käes kapitaliks. 2. muutuvad ka elatusvahendid kaupadeks ning loovad tarbeesemeile siseturu (oma palga eest tuleb tööline ostma turult endale elatusvahendeid)
7. Milliseid iseloomulikke jooni nägi Lenin imperialismis?
* Tootmine ja kapital oli kontsentreerunud sellise kõrge arenguastmeni, et tekkisid monopolid , mis hakkasid etendama olulist osa majanduselus.
* Vaba konkurentsi osatähtsuse vähenemine
* Pankade uus osa: Need muutusid vähenõudlikest vahendajatest kõikvõimsateks monopolistideks, mis hakkasid käsutama kõigi kapitalistide peaaegu kogu rahakapitali.
* Pangakapitali liitumine ja läbipõimumine tööstuskapitaliga ning moodustus kapitali uus vorm- finantskapital.
* Kapitali väljavedu- üleliigset kapitali hakati vedama majanduslikult mahajäänud maadesse
8. Kuidas kavatses Lenin rajada sotsialismi majandusbaasi?
Eraomanduse eksproprieerimine ja ühisomanduse täielik domineerimine. Pankade natsionaliseerimine (pankade liitmine ja riiklik kontroll). Monopolistlike liitude natsionaliseerimine, ärisaladuste kaotamina, töösturite, kaupmeeste ja üldse peremeeste liitudesse koondamine , rahva sunduslik koondamine ühistutesse ja kontroll selle üle.
(lk 275- 292)
1. Mis oli iseloomulik totaalsete riikide majanduspoliitikale?
Industrialiseerimine , sõjatööstuse, metallurgia jne eelisarendamine; natsionaliseerimine- eraomanduse likvideerimine; riigi reguleeriv osa majanduses(otsene kontroll); korporatiivne riik (kõik inimesed kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele ( Saks ), kutsehuvide seisukohalt (It), NL olid lihtsalt töölisliidud.; #majanduse sisseveost sõltumatuks muutmine; agressiivsete sõdade ettevalmistamine,# ( autarkia ); riik määras toodanguhulga ja tarbimisemahu, plaanimajandus (Kas ikka igalpool?);
2. Millised industrialiseerimise ja talurahva koopereerimise variandid esinesid NSVLis?
Ind: Äärmiselt kiire kasv tööstuses iga hinna eest, maksimaalselt kõrge industrialiseerimise tase ja tempo. Oldi nõus viima elatustase võimalikult madalale, et vabastada ressursse tööstuse arenguks, pigistada põllumajandusest välja maksimum toidu- ja tooraineid. Tööstuse enda akumulatsioon, kärped teiste rahvamajandusharude akumulatsioonist.
Kol: ka kolhoosidel eie tohtinud olla kõiki tootmisvahendeid , need pidid kuuluma riigile.
3. Kuidas käituti teisiti mõtlevate majandusteadlastega NLis ? NT!
Esialgu tõrjuti kõrvale:esitati soovitused oma vaadetest loobuda, süüdistati kulakluses, vallandati, arreteeriti, hukati. (Kondratjev) Neid kiusati taga, saadeti koonduslaagritesse, hukati, teisiti ei tohtinud mõelda!!!Paljud põgenesid läände. Nt hukati N. Kondratjev, nt W. Leontiev läks ennast Saksamaale täiendama ja sealt siirdus USAsse.
4. Millised olid Stalini ettekujutused sotsialismist ja kommunismist?
Kommunismi kujutas Stalin ette järgmiselt:
1. Eraomandus on asendunud kollektiivse omandusega
2. Puuduvad klassid ja riik. Majandussuhteid korraldavad vabad töölisliidud.
3. Rahvamajandust organiseeritakse plaanikindlalt ja nii tööstuses kui ka põllumajanduses toetub see tehnikale
4. Isikud saavad täiesti vabaks.
5. Mis oli iseloomulik fašistlike riikide majanduskorral?
Kogu majandus oli koondatud korporatsioonidesse; jälgiti ja reguleeriti kaupade hindu ja töötasu dünaamikat; #majanduse sisseveost sõltumatuks muutmine; agressiivsete sõdade ettevalmistamine,# (autarkia); riigi sekkumine majandusellu; eraettevõtlus oli lubatud (Itaalias oli riigi otsese kontrolli all, Saksamaal mitte, kuigi hiljem kartelliti); riiklik-monopolistlik kapitalism, kehtis majanduse reguleerimine ja ettevõtlus, autarkia oli eesmärk, valitsus toetas rasketööstuse, sõjatööstuse jne arengut.
6. Mida tähendas korporatiivne riik?
Riik on üles ehitatud seisuste ja majandustegevuse reglemantatsiooni järgi, st. Kõik inimesed kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele. On määratud isa seisuse (korporatsiooni) majandustegevus : toodetud kauba hulk, kaupade turg , hind jne. (Saks)
Riigi majandus on koondatud korporatsioonidesse ja nende kaudu viidi ellu riiigi poliitikat. Majanduakoda moodustati oma liikmete majanduslike kutsehuvide seisukohalt. (Itaalia)
(lk 293- 315)
1. Kuidas iseloomustada J. Keynesi praktilise majandustegelasena?
(„Tööhõive , intressi, ja raha üldteooria”
On töötanud Briti rahandusministeeriumi maksunõunikuna, Inglise panga direktorina
2. Miks peetakse J. Keynesi 20. saj. suurimaks majandusteadlaseks?
Aastatel 1940-1950 saavutasid tema teoreetilised ja praktilised majanduspoliitilised ideed ülemaailmse leviku ning majandusteaduses nimetatakse neid aastaid Keynesi revolutsiooni ajastuks . Ta lõi ainuisikuliselt ratsionaalse majanduspoliitika kõigi arenenud riikide jaoks 20. saj. Teiseks pooleks.
Tema mudeli reaalne tähtsus seisneb selles, et krediidi ja rahapoliitikaga võib teatud määral mõjutada kapitalimahutuste dünaamikat
3. Kuidas kavatses Keynes majandust reguleerida?
Keinsism väidab, et turumajanduse tingimustes on vajalik ulatuslik riiklik sekkumine tööpuuduse ja kriiside vältimiseks, et täita turumehhanismides paratamatult esinevaid lünki. Ta oli seisukohal , et valitsused peavad raha kokku hoidma siis, kui ettevõtjad ja tarbijad kulutavad ning kulutama siis, kui kõik teised peavad kokku hoidma. Stagnatsiooni ja kriiside ületamiseks soovitas ta riikidele sellist rahapoliitikat, mis soodustab investeerimist. Investeeritakse aga siis kui pangahoiustelt saadav intress jääb väiksemaks kui uute investeeringutega saadav tulu. Ta soovitas ka kontrollitavat inflatsiooni, mis pidi stimuleerima tarbimist, sest pidevalt väärtust kaotavat raha pole mõtet hoida. Lisaks rahapoliitilistele meetmetele soovitas Keynes sekkuda majanduse toimimisse ka riigieelarvest või välislaenudest finantseeritavate programmide kaudu. Eriti oluliseks pidas ta tööhõive suurendamise ja inimeste tuluerinevuste vähendamise programme .
4. Milles seisnes new deal'i olemus?
1935 aasta Roosevelt – "New Deal"

suurendada avaliku sektori töötajate palkasid
seega suureneb nende ostujõud
see suurendab nõudlust ja tarbimist
põhjustab tootmise kasvu
töökohtade teke, suurem tööhõive

Majanduse riiklik reguleerimine vastavate föderaalseadustega ning riiklike kapitalimahutuste ja subsiidiumidega. Koosnes kahest etapist: I tööstuse ja põllumaj stabiliseerimine ja taaselustamine hindade stabiliseerimise, turgude jaotamise, ostujõu tõstmisega. Tööpuuduse leevendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. II pearõhk sotsiaalsetele probleemidele: ametiühingud said ametliku tunnustuse ja õiguse sõlmida kollektiivlepinguid, kehtestati tööaja ülemmäär ja tasu alammäär, võeti vastu USA esimene sotsiaalkindlustusseadus
5. Mida uut tõid USA keinsistid Keynesi majandusteooriasse ?
Kui Keynes tõstis esiplaanile krediidi reguleerimise ja riikliku kontrolli erakapitali mahutuste üle, siis Hansen kannab raskuskoha just riiklikele kulutustele ja pole nõus Keynesi seisukohaga, et majanduse reguleerimiseks piisab ainult protsendinormi reguleerimisest.
Ameerika keinsistid täiendavad multiplikaatoriprintsiipi mõistega aktseleraator , mis on multiplikaatorile vastupidine nähtus.
Osa neokeinsiste soovitab inimesi rohkem maksustada, et saada vahendeid uuteks investeeringuteks
6. Mis on iseloomulik A. Hanseni majandusuuringutele?
(„Õitsengu- ja depressioonitsüklid“, „ Maksupoliitika ja tööstuslikud tsüklid“, „Ameerika majandus“)
Ta uurib põhiliselt majandustsüklit. Ta võitis, et ei saa vaadata tsüklile kui patoloogilisele nähtusele. Tema arvates tähendab majandustsükkel rakendatuse, kogutoodangu ja hulgi- ja jaehindade taseme kõikumisi. Kriitika: et pole arvestanud tsükli määratluses kõiki olulisi asjaolusid.
7. Mis on dirižism?
Reguleeritava majanduse prantsuse variant. Ollakse seisukohat, et reguleerida saab ka turumajandust, planeerimine pole seotud sotsialismiga. Arvatakse et tänapäeva majandus on peaaegu kõikides riikides suuremal või vähemal määral allutatud riiklikule reguleerimisele, vahel ka plaanile . Tähtis ei ole planeerimise mastaap- ükskõik, kas see haarab kogu majanduse või ainult mõningaid eriti tähtsaid tootmissektorid.
(lk 316- 329)
1. Millised muutused toimusid 20.saj. Liberaalide majandusvaadetes?
Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. (Positiivne vabadus — inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed) Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Riik on olulisem, midagi võimaldav, mitte ainult keelav. Sotsiaalliberalistide arvates peab riik lisaks sotsiallhoolekandele reguleerima ka majandust.
2. Kes oli W. Lippman ja millist mõju avaldas ta neoliberaalide vaadetele?
Oli Ameerika intellektuaal, kirjanik, reporter ja poliitiline kommentaator, võttis kasutusele külma sõja kontseptsiooni. Ta oli üks esimesi autoreid , kes toonitas riigi osavõtu vajadust vaba ettevõtluse säilitamiseks. Tema raamat „Vaba linn“ avaldas neoliberalismi väljakujunemisele suurt mõju. Pariisis tuli kokku neoliberaalide I rahvusvaheline konverents , mida hakati nimetama Lippmani kollokviumiks. Seal kujundati neoliberaalide majandusprogramm :
1. Riik määrab majandustegevuse ulatuse ning kindlustab selle elluviimise. Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele.
2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu.
3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu.
3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus?
„Ordo“- iga-aastane kogumik. „ Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus.“ Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism : *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus.
4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all?
Vaatleb tasakaalu kui võimalust valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Tasakaal tähendab majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord.
5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek?
(„Rahateooria ja majandustsükkel”, „Kasum, protsent ja investeeringud”, „Kapitali puhasteooria”)
Oli seisukohal, et turg on majanduselu reguleerimise universaalne instrument. Hinda pidas ta signaaliks turuosalistele, mille alusel tehakse turul otsused. Samas juhtis F. Hayek tähelepanu informatsiooni paratamatule piiratusele majandusotsuste tegemisel. Ta väitis, et riiklikud rahasüstid ja teised stabiliseerimismeetmed vaid süvendavad majanduskriisi. Igasugune riiklik sekkumine, eriti aga kontroll hindade või tulude üle, mõjub negatiivselt ettevõtlusele, sest piirab tegutsemisvõimalusi ning selliselt piirab turusuhete süsteemi võimet kohaneda pidevalt muutuvate uute tingimustega.
6. Mis iseloomustab Chicago koolkonda ?
Konservatiivne, parempoolne. Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete majandusteadlaste grupp.Turg on parim alternatiiv mistahes muule ühiskonna organiseerimise moodusele. Koolkonna liidrid olid George Stigler ja Milton Friedman , kes pälvisid ka Nobeli majanduspreemiad. Chicago koolkonna mõiste tuli esmakordselt kasutusele 1950ndatel aastatel.
7. Millised ülesanded jätab M. Friedman riigi valitsusele majanduselus?
(„Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960”; „Kapitalism ja vabadus”)
Ta töötas välja positiivse (eetilistest tõekspidamistest ja normatiivsetest otsustest sõltumatu) majandusteaduse metodoloogia.
M. Friedman tunnistab vajadust valitsuse järele eelkõige rahaturgude reguleerimisel, sest absoluutset vabadust pole võimalik saavutada. Peab kehtestama ka teisi majanduse toimimise reegleid, näiteks tagama omanike õiguste seaduslikku kaitset, kehtestama kaubandus- ja konkurentsireeglid, nõudma lepingute täitmist, soodustama heategevust sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jms.
(lk 330- 346)
1. Kes olid industriaalühiskonna teooriate eelkäijateks?
Prantslane Henri Saint- Simon : sotsiaalne süsteem, kus „tööstusklass“ etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni.
2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut?
(„Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest“)
1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine( siire ); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond.
3. Kuidas kujutavad teoreetikud ette industriaalühiskonda?
Suurtootmisele rajatud kord. 5 tunnust: 1) Ettevõte on täielikult eraldunud perekonnast; 2) Ettevõttes on kõrge tehniline tööjaoutus; 3)Tööstusettevõte eeldab kapitali akumulatsiooni; 4)iga industriaalüh eeldab ranget maj. Arvestust ; 5) Igas ind.üh., olenemata tootmisvahendite omandistatuudist, esineb kõrge kontsentratsioon. Kapitalistlik industriaalüh.: tootmisvahendid kuuluvad eraomanikele, mitte riigile, ressursse jaotab turg, mitte plaaniorganid, ühisk jaotamine tööandjateks ja palgatöölisteks, ühisk liikumapanevaks jõuks on kasumijaht ning maj on ebapüsiv, turuhinnad kõiguvad stiihiliselt.
4. Millised uued asjaolud tõstatas J. Ellul oma seisukohtades?
„tehnika“ väga lai tõlgendus. Tehnika pole mitte ainult tootmis ja majandusnähtus, see olevat kogu inimtegevusega seotud nähtus. Kõikjal, kus olemasolevaid ressursse kasutatakse mingiks eesmärgiks, olevat tehnika. Tehnika ei allu inimesele, vaid on autonoomne, areneb oma seaduste järgi. Tehnika allutab inimese endale. Tehnika fetišeerimine, tehnika on jõud, mis valitseb inimese ja kogu ühiskonna üle.
5. Mis on J. Galbraithi arvates üliindustriaalühiskond?
(„Hindade kontrolli teooria“, „Ameerika kapitalism“, „Suur krahh“, „Uus industriaal ühiskond“)
Nüüdistehnika koondumine väheste monopolide kätte, riigi osa tehnika arendamisel kasvab, sest on vaaj suuri summasid ja pikaks ajaks, esiplaanil on tehnika arendamine. Majandus on jagunenud kaheks: 1) tuhandete väikeomanike tegevussfäär; 2) korporatsioonide maailm, mis areneb kiiresti just tehnilises mõttes. Turu osatähtsus väheneb, kaob ka jaht maksimaalsetele kasumitele; oluline on planeerimine. Industriaalühiskonda, mis koosneb suurtest monopolidest peab ta üliindustriaalühiskonnaks. Ühiskonna pealiskiht sekkub aktiivselt majandusellu: riik valmistab ette kaadrit, ostab ära osa toodangust ning reguleerib ühisnõudmist, stimuleerib tehnika arengut. Tehnika areng etendab olulist osa; juhtimisrevolutsioon: omand on eraldunud kontrollist selle üle, võim läheb juhtijatele. Tehnostruktuuril on suur kaal.
6. Mida mõistis J. Galbraith tehnostruktuuri all?
Suurte korporatsioonide juhtimiseks vajalik kollektiiv , mis koosneb tootmise, varumise, rahanduse, planeerimise ja teiste erialade spetsialistidest.
(lk 347- 360)
1. Millised muudatused on toimunud keskklasside majandusvaadetes võrreldes 19.saj.?
Kui varem võideldi tootmise reguleerimise eest ja vabakaubanduse vastu, sisi nüüd igatsetakse taga just laissez faire aegu ja võideldakse monopolide omavoli vastu. Pooldatakse ka vabaettevõtlust.
2. Milles seisneb kaduraha teooria olemus?
Raha koguneb inimeste kätte, kes ei lase seda ringlusesse, ei investeeri tootmisesse. Just rahapuuduse tõttu pole majanduses normaalset olukorda. Rahasüsteemi ümberkorraldamisega on võimalik likvideerida majandusraskused ja saavutada sotsiaalne rahu. Kaduprotsent: raha kaotab nt kuu jooksu 1% oma väärtusest, keegi ei tahaks raha enda käes hoida ja see hakkaks kiiremini ringlema. Majandusliku elevuse saavutamine ja kriisist üle saamine.
3. Kas rahvakapitalismi teoorial on praktilist tulevikku?
*Omandi hajumine: aktsiate müümine kõigile soovijatele. Eraomandus muutub kollektiivseks rahva omandiks. Majandussüsteemi iseloom ei muutunud, kuid aktsionäride arv kasvas.
* Ettevõtete juhtimine on üle läinud palgalistele valitsejatele.
* Tulude võrdsustumine, aktsionär saab dividende ja tema tulud suurenevad (selleks on vaja omandada palju aktsiaid). Vaesematel seda võimalust aga pole, seega jääb nende põhisissetulekuks ikka palk.
Rahvakapitalism ei muuda turumajanduse loomust. On katse tuua endisesse majanduspoliitikasse uusi suundi. On aidanud parandada paljude inimeste materiaalset olukorda.
4. Mis põhjustel propageeritakse tänapäeval marksismi ideid?
Ühiskonna puudused tõid kaasa marksismi taaselustamise. Riie juhivad eliitgrupid, mis koosnevad äri-ja finsntsmaailma, valitsuse ja ametiühingute liidritest. Valitseb oligarhia , mitte demokraatia. Konfliktid arenenud tööstusriikides. Toodangu mahu kiire kasv ja sellele vastava ostujõu puudumine. Majandus kannatab kolme põhihäda käes: kasvav tööpuudus, suurenevad maksud , hoogustuv inflatsioon . Kõigest sellest loodakse jagu saada sotsialismis.
5. Mis iseloomustab demokraatliku sotsialismi kontseptsiooni?
Konvergents, ühiskonna erinevate klasside ja gruppide koostöö, sotsialismi ülesehitamine rahulikult , ilma proletariaadi diktatuurita, majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise struktuuri demokratiseerimine ülemaailmses ulatuses, riik reguleerib turgu inimeste ja ühiskonna huvides, taotlema tehnoloogi kasutamist kõigi töötajate hüvanguks: vaba aja pikenemine , isiku arengu võimaluste laienemine.
6. Mis on partnerluse printsiip?
Sotsiaalse võrdsuse tagamiseks on vaja tööline kindlustada tööga, see lahendaks ettevõtjate ja tööliste vastuolud ja saaks järk-järgult üle minna sotsialismile. G. Cole soovitas ettevõtetel sõlmida töölistega partnerlusleping ehk kehtestada partneri staatus. Partnerilt-tööliselt nõutakse korralikku tööd, partner-ettevõtja peab aga kindlustama töölisele igal juhul töö, kui seda pole oma ettevõttes, peab muretsema töö mujalt. Idee on ilus, aga olukorras, kus töötute arv üha suureneb, ülimalt keeruline.
7. Kas mittemarksistlikel sotsialismi teooriatel on tulevikus kõlapinda?
Ma küll usun, kuigi on kohati raskesti teostatavad..
(lk 361-381)
1. Mis on majandusmatemaatika ?
On matemaatiline majandusteadus, mille valdkonda arvatakse tööd, kus kasutatakse matemaatilist aparatuuri majandusteooria seisukohtade selgitamiseks ja õigustamiseks ilma konkreetse statistilise materjalita. Seda kasutatakse tihedas seoses majandusanalüüsi ja planeerimisega ning seoses ettevõtete ja koondiste majandustegevuse juhtimisega.
2. Mille poolest erineb ökonomeetria majandusmatemaatikast?
Selles kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid, majandusmatemaatikas aga mitte. Ökonomeetrias on ühendatud statistika, majandusteooria ja matemaatika. Ökonomeetria on teadus majandusnähtuste mõõtmiseks. Ökonomeetria on kitsam kui majandusmatemaatika ja jaguneb omakorda alasuundadeks
3. Milline oli C. Mitchelli osa ökonomeetria arendamisel?
Ökonomeetrial polnud omaette teoreetilist baasi ning Mitchell lõi esimese teoreetilise suuna (dünaamiliste ridade analüüs).
4. Kuidas kasutatakse ökonomeetriat praktilises majanduselus?

5. Kuidas eristab A. Toffler inimühiskonna arengut?
(„Konflikt tulevikuga“
I tööstusrevolutsioon- industrialiseerimine, tööstustootmine vabanes inimese füüsilise jõu piiratusest; II teaduse ja tehnika rev. -tootmise vabanemine inimese vaimse jõu piiratusest; III tehnoloogiline rev. Sotsiaalsete suhete pidev uuenemine ja superindustriaalse ühiskonna loomine.
Jagab ininkonna ajaloo kolmeks ajajärguks, laineks:
I laine: agraartsivilisatsioon, rändhõimud muutusid paikseteks talupoegadeks, põhiomand maa
II laine: tööstusrev: põllumajandus ühisk. Kujunes ümber tööstuslikuks, talupoegadest said töölised, põhiomandiks ehitised, tehased, masinad jne.
III laine:
6. Millised on kolmanda laine iseärasused varasematega võrreldes?
Kulgeb hoopis kiiremini, Teisenevad ühiskonna struktuur ja tootmine, enneolematud ümberkujundused, tootmise demassifitseerimine
7. Mida tähendavad adaptiivsed ootused?
on tulevikulootused, mida inimesed kujundavad eelnenud perioodi kogemuste alusel, tehes nendes ainult minimaalseid muudatusi.
Kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega
8. Miks saavutasid ratsionaalsed ootused erilise populaarsuse?
Põhinevad suhteliselt lihtsall ideel; nende paikapidavus on avaldunud väga hästi praktikas.
9. Mille poolest erineb neomaltuslus möödunud sajandi maltuslusest?
Kui fašismi propageerijad käsitlesid rasse ja nende iseloomulikke omadusi kui kaasasündinuid, siis uusmaltuslaste väitel sõltuvad inimeste rassiomadused ümbruskonnast, sellest, kuidas see sunnib inimest võitlema oma olemasolu eest.
Neomaltuslusele iseloomulikud jooned:
1) Kõik majandusprobleemid seotakse ülerahvastatusega. Majandusraskuste likvideerimiseks soovitatakse inimeste arvu vähendamist.
2) Propageeritakse inimeste bioloogiliste omaduste halvenemise ideed. Selle vältimiseks soovitatakse kasutada isegi vägivalla meetodeid .
3) suhtutakse positiivselt kõikidesse nähtustesse (loodusõnnetused, sõjad) mis vähendavad inimeste arvu. Sõdade põhjuseks peetakse liigsete inimeste surver ülejäänutele.
Möödunud sajandi maltuslased kinnitavad, et rahvaarv ja elatusvahendite hulk pole vastavused

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

relle0304 Õppematerjali autor

kapital kapitalism imperialism poliitika industriaal sotsialismi ühiskondlik turg keynes monopolide majandusteaduse matemaatika ökonomeetria rahvus investeeri majanduselu ökonomeetria

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusmo�te ajalugu

Kui ühel turul esineb positiivne liignõudlus, peab mõnel teisel turul esinema negatiivne liignõudlus. Lisaks, kui kõik teised turud peale ühe on tasakaalus, peab ka viimane olema tasakaalus. Kui saavutatakse tasakaal (pakkumine on võrdne nõudlusega), siis teostatakse tehing. Marshalli olulised arendused majandusmõttes  majandusteadus ei tohiks piirduda ainult rikkuse uurimisega, see peaks uurima ka inimest  soov teha majandusteadus matemaatiliseks teaduseks. Marshall oli skemaatilise majandusteaduse’ rajaja  ühiskond on püramiid: tipus on kõige suurema kasumi saajad, jaotub tööjaotuse põhjal, kapitalist juhib, tööline on seotud materiaalse tootmise sfääriga

Majandusajalugu

docx

Majandusajaloo kontrolltöö

vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.

Majandusajalugu

docx

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut. Kanti hoolt, et raha oleks küllalt palju liikvel, see tagas madalad laenuprotsendid ja edendas kaubandust. Võideldi inflatsiooni vastu. Kolbertism lõppes ebaõnnestumisega ta ei suutnud vabastada riiki suurtest võlgadest, kuid ega seepärast midagi veel seisma ei jäänud. 4)Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse varajaste esindajate suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi

Majandusajalugu

doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

...............................25 2.4.1. Puhas avalik kaup..................................................................................................................25 2.4.2. Osaliselt üldkasutatavad hüvised.......................................................................................... 26 2.5. Valitsuse valikud..........................................................................................................................27 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus.............................................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus..................................................................................................................28 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid..............................................................................................29 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina.....................................................................

Juhtimise alused

docx

Majandusteoreetikud

maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajalooga. Lootsin referaadi tegemise käigus avastada enda jaoks huvitavaid majandusteadlasi ja tutvuda nende eluloo ning panusega meie majandusteaduse arengusse. Samuti tahtsin leida vastuseid mõnele ennast huvitavale küsimusele ning muuta majandus enda jaoks veelgi huvitavamaks, kui see on seda praegu. 2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS? 2.1 Majandus Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. (Pihlak jt, 2011: 226) 2.2 Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või

Majandus

doc

MAJANDUSTEADUSE AJALUGU

TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna:  Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. 

Majandusajalugu

docx

Majanduskriiside põhjused

Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetam

Majanduspoliitika

Rohkem sarnaseid