1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed?
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv
moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. ° Banaanivabariik  algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta. ° Inforiigid  hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne  Euroopa, Põhja  Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad  põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid  maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia  algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus  tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus  väike, ülejääke ei teki.
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima
2) Töövõimeliste inimeste vähesus- võõrtööjõud, meelitada väliseestlased tagasi kodumaale, sest maksumaksjate vähesuse korral tuleb tõsta makse ning see tekitaks rahulolematust rahva seas. 17. Miks eksisteerivad Eestis soolised palgaerinevused? Põhjendage vastust. Eestis puudub sooline võrdõiguslikkus, sest eelistatakse ja usaldatakse rohkem mehi,. Naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka. 18. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad? Agaarühiskond- Odavat ning väga palju, sest tehnika pole arenenud ning tootlikus on madal. Industriaalühiskond Odavat tööjõudu, sest masinad muutsid tootimse effektiivsemaks, kuid inimesi oli endiselt vaja palju, sest masinatega töötamise eesmärgiks oli kasumi teenimine. Postindustriaalühiskond Haritud tööhõudu, sest info töötlemiseks on vaja haritud inimesi.
aina suurem positsiooni muutumine ühiskonnaga (Ajalehepoiss võidab lotoga). 8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda:
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond  põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond  töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond  teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel
Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik?
Aastad 2006-2008 on dubstep'i kasvuaastad. Rohkem raadiojaamu, näiteks BBC Radio 1, SubFM ja DubstepFM promosid aina rohkem populaarsust koguvat stiili. Samuti tekkis juurde nais- produtseerijaid nagu näiteks Mary Anne Hobbs. Klubides mängisid DJ'd oma settides tihedamini dubstep'i, mistõttu kasvas populaarsus tavakodanikes. Stiil levis välismaale, peamisel USA-sse. 2009-2010 olid aastad, kus kujunes välja main-stream ehk industriaal-dubstep. Hakati eristama klassikalist ja uut dubstep'i. Industriaal-dubstep on põhiliselt populaarsetest stiilidest võetud lugude miksimine dubstep'ks ja lisaks lisati lugudele rohkem vokaali. Tulid uued artistid, näiteks Nero, Chase & Status (tegi enne peamiselt drum & bassi) ja Example. Dubstep'i mängitakse ka Eesti raadiojaamades. Reedeti, südaöösel kell 0:00 hakkab Raadio 2-st saade "Kajatuba", kus lastakse peamiselt klassikalist dubstep'i, kuid mängitakse ka uuemaid ja
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin
vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJAS INDUSTRIAALAJA INFOAJASTU TU STU Peamised põllumajand töötlev tööstus teenindus majandusharud us tekstiilitööstus, metsandus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, masinatööstus jm töötlemine, jahindus edastamine, turu-
3. Riigi tööhõive iseloomustus Piret Karu 2014 2 Mongoolia tööhõive struktuur 17% Põllumajandus 51% Tööstus 33% Teenused Joonis 3. Mongoolia tööhõive jaotumine. Allikas: CIA, The World Factbook Mongoolia jääb industriaal- ja infoühiskonna üleminekualale. Infoühiskonna ideealskeem näeb ette, et põllumajandusega tegeleb 2% rahvastikust, tööstussektoris töötab 23% ja tertsiaarses 75%. Industriaalühiskonnas peaks pool rahvastikust tegutsema tööstusharus. Mongoolia on jõudnud oma majanduses sinna, et pisut üle poole inimeste tegeleb igasusgste teenustega, ligikaudu üks kolmandik töötab tööstuses ning alla ühe viiendiku on põllumehed. Mongoolia pole veel jõudnud
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765
Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus)
tsensuur ajakirjanduses, poliitiliste parteide ja ametiühingude keelustamine, ettevõtted riigi kontrolli all; NSVL  Stalin  toiduainete riigile andmise kohustus, ettevõtete riigistamine, piiratud ettevõtlusvabadus, rahareform, suurtöötlus riigi kontrolli all, majanduslik areng. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel Presidentaalne USA ja Parlamentaarne monarhia Suur Britannia. Industriaal ühiskonna teke - Industriaalühiskonna kujunemine 19.sajandil oli esimene globaalne muutus, mis põhjustas võõrandumist. Inimesed kolisid maalt linna ja sellega kadus külakogukonna turvalisus ja toetus. Masintootmine oli muutunud enamikus riikides valitsevaks. Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. Tekkisid suured kaevandustööstused. Transpordi areng tekkis tänu industriaal ühiskonna tekkele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime
Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID
1.Mis isel nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus
Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond  Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei
Õppesisu: 1. Riikide liigitamine arengutaseme ja maailmamajandusse antava panuse järgi. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. 2. Rahvusvaheline kaubandus. 3. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. 4. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. 5. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. 6. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng. Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik, üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks. skt- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus inimarengu indeks- riikide arengutaset iseloomustav indeks(rahvamajanduse kogutulu, haridus ja eluiga) Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel; 2) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist
Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6
generate  tootma, tekitama global warming  globaalne soojenemine (power) grainmill/grain mill  teraviljaveski grateful  tänulik greenhouse gases  kasvuhoone gaasid hold still  paigal püsima, vankumatult seisma 1 hue  värvitoon, värvus hum  ümisema, sumisema, kihama humming fly  mesilane hydropower  hüdroenergia imagery  kujundid, kujundlikkus, kujutlus industrial  tööstuslik, tööstus-, töö-, industriaal- inspire  inspireerima, vaimustama, sisse hingama insulate  isoleerima, eraldama Injuit  innuiit, eskimo (Kanadas ja Gröönimaal) knob  nupp (kepi vm) lack  puudus layer  kith, paigaldaja lizard  sisalik logger  parvepoiss, palgiparvetaja lose heart  põnnama lööma, heituma lyric(s)  laulusõna(d) mahogany  mahagon mammal  imetaja mend  hooldama, parandama, paikama nuclear  tuuma- objection  vastuväide off limits  üle piiri olema
Suurimad riigid: Hiinad, India, USA, Indoneesia, Brasiilia ja Venemaa 2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt  India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt  Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism  vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?)
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond:  Masinatega töö  Tarbimine  Linnastumine e. Urbaniseerumine  Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond:  Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas  Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam
karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline,
tolliliit, ühisturg, majandusliit). 6,1 Vabakaubanduspiirkond- liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta. 6,2 Tolliliit- omavahel vabakauplemine, teiste riikidega ühtsed reeglid 6,3Ühisturg- lisaks vabale kauplemisele ja ühtsele reeglitele ???? 6,4 majandusliit- EL 7. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) – eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 8. Kuidas tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. 8,1 Agaar-kasvatatakse köögivilju, põhiliselt eksporditakse kaupe, 8,2 Industriaalne – Palju tööstust enamust rahvast töötab sekundaarses sektoris 8,3 Infoühiskond- Riik on kõrgelt arenenud, enamus infot on talletatud arvutites, 9. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused ning peamised kasutusvaldkonnad. 9,1 Jõetransport- transporditakse enamasti väikestes kogustes inimesi ja kaupu.
Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest
Lood ushoid algab suhtumisest Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide.Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet
II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses
tänu elektrile Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu füüsika ja elektrotehnika külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses Kaasaegse elektroonilise muusika tehnilise poole alusepanjaiks olid seitsmekümnendate Ameerika minimalism ja industriaal- ning avangardmuusika. Ära ei tohiks unustada ka klassikalise nüüdismuusika suurkujusid, nagu Steve Reich, John Cage ja Karl Heinz Stockhausen. Juba 1960ndate aastate lõpus, popi ja rocki muusikud, ka The Beach boys ning The Beatles hakkasid kasutama elrektroonilisi instrumente ning tänu sellele hakkas elektrooniline muusika maailmas levima. Tuntumad elektroonilise muusika esitajad on: Skrillex, Daft Punk, Avicii, Calvin Harris, Armin Van Buuren, Tiesto.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Õpik lk.10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskonna kujunemine on üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. See murrang muutis inimeste eluolu ja ühiskonda. Tarbekaubad said inimestele kättesaadavamaks ja kujunes majandus. Senise põllumajanduse asemel sai tööstusest peamine ühiskonna arengumootor ja rikkuse tooja. Tööstusiku pöörde üheks eelduseks oli 19. sajandil orjanduse hääbumine. Kuid peamised tõuke tegurid oli 18. sajandil uuendused tehnoloogilises arengus ning algkapitali ja
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2
Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist. Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). Ajalugu Sai alguse 19. saj. UKst, kui tekkis industriaal revolutsioon, kus hakati tootma masinatega tekstiili. See levis ka mujale maailma. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju muutusi läbiteinud, pidevalt juurutatakse uusi tehnoloogiad saavutamaks suuremat efektiivsust ning uutele keskkonnareeglitele vastavust. Eesti tekstiilitööstuse ajalugu ulatub üleeelmise sajandi algusesse, kui käsitöö asemel hakati järjest rohkem tootma masinatega. Kudumismasinad hakkasid levima väga kiiresti. Nende arv UKs
VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES TASAPISI RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS HAKKASID SELLE TULEMUSEL TEKKIMA ESIMESED RIIGI ALGED? VASTUS AGRAARÜHISKOND 500 VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES ESIMENE RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS HAKKASID SELLE TULEMUSEL TEKKIMA ESIMESED RIIGI ALGED? VASTUS: MESOPOTAAMIAS JA PÄRSIAS INDUSTRIAALÜHISKOND 50 KUIDAS NIMETATAKSE VARAINDUSTRIAALSEID TOOTMISETTEVÕTTEID? VASTUS INDUSTRIAALÜHISKOND 50 KUIDAS NIMETATAKSE VARAINDUSTRIAALSEID TOOTMISETTEVÕTTEID? VASTUS: MANUFAKTUUR INDUSTRIAALÜHISKOND 100 MIS VÕIMALDAS TEKKIDA INDUSTRIAALSEL TOOTMISVIISIL? VASTUS INDUSTRIAALÜHISKOND 100 MIS VÕIMALDAS TEKKIDA INDUSTRIAALSEL TOOTMISVIISIL? VASTUS:
Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid: agraarühiskond  vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris, traditsioonidele tuginevad võimusuhted (monarhia) industriaal- ehk tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond  ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur infoühiskond  20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja
Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine  kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega. Psühholoogiaga
Sissejuhatus Oktüülfenoolid on laialt kasutatavad ained, mida kasutatakse rooste ennetamiseks, määrdeainena metallide töötlemisel, metallpindade puhastusvahendina, värvides, fotokemikaalides, printeritindis ning herbitsiidide, fungitsiidide, maitse-, lõhnaainete ning antioksüdantide sünteesimisel, oktüülfenooli etoksülaatide tootmisel jne. Oktüülfenooli etoksülaate kasutatakse kummi ja rehvide tootmisel, detergentides ja industriaal- puhastusvahendites, plastmassi tootmisel, tolmutõrjes, tekstiili töötlemisel, kosmeetikas, ravimites jne. Laialdase kasutamise tõttu satuvad need ained paratamatult keskkonda, põhjustades seal probleeme eelkõige vees elavatele organismidele. Samuti ei jää mõjutamata ka teised organismid, kaasa arvatud inimene. Antud töö eesmärgiks on kirjeldada oktüülfenoolide ja oktüülfenooli etoksülaatide omadusi ning mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE
Taiwan. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM RIIKIDE LIIGITUS ARENGUTASEME JÄRGI, ALUSEKS SKT, SEE LEVINUIM 1. Arenenud riigid (Põhja riigid) (infoühiskonna Arenenud riigid (Põhja riigid) staadiumis) Euroopa riigid, USA, Kanada, Jaapan, Austraalia (osa riike Ladina Ameerikast, IdaAasiast nn uusindustriaalriigid) 2. Arengumaad ( Lõuna riigid) (valdavalt Arengumaad ( Lõuna riigid) industriaal ehk tööstusühiskonnas, väike osa ka agraarühiskonnas) MustAafrika, enamus LadinaAmeerika ja Aasia riike Riikide jaotamine arengutaseme alusel IAI alusel jaotatakse riigid: Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki) Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) Veel arvutatakse ja reastatakse riigid elukvaliteedi indeksi alusel vt http://www.economist
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil
Tuleb siiski tunnistada, et majanduse globaliseerumine koos aktsiaturu spekulatsioonidega ning globaalsete investeeringutega, mis tuginevad kapitali kiirele ühest riigist teise liikumisele, võib nõrgendada riigi majanduse poliitilist tasakaalu. Seega võib globaliseerumine tähendada, et majanduspoliitika ei ole enam kohalikult ja/või demokraatlikult kontrollitav. Ülemaailmse ja peamiselt lääne industriaal- ja postindustriaalriikide poolt kontrollitava poliitilise operatsioonina võib see endast kujutada kolonialismi uut vormi. Maailma poliitiliste ja majanduslike suhete ümberkorraldamine võib soodustada Lääne hegemoonia langust. Samamoodi võib Lääne ruumi mittekuuluvate riikide kasvav mõju globaalsele majandusele ja globaalsele poliitikale industrialiseerumise, turismi ja
annaabi.ee 
