Mäng taandub eelkõige vajaliku info saamisele tegevuse koordineerimiseks ja ühishuvi realiseerimiseks. Seega vajab ka vaid ühishuvidega koostegevus mingit tegevuse kooskõlastamist indiviidide vahel. Koostegevusest ei saa automaatselt koostööd. Formaalselt on ühishuvimänguga tegemist siis, kui mängijad järjestavad kõik võimalikud mängu tulemused oma eelistuse alusel sarnaselt. Nõrgem variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku. Institutsiooniteooria: Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. Kuidas? : Muutes valikute suhtelisi hindu (kulukust, tulukust), Tehes kitsendusi, Luues tegevusruumi. Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene! Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu
See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid. Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks. 17. Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19
võivad kaasneda keerukad järelprobleemid. Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust. · Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö. · Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära kasutada, ilma et keegi peaks kartma enda alttõmbamist. Institutsiooniteooria · Institutsiooniteooriat rakendasime eelnevalt just koostegevusemainitud probleemide ületamiseks ja lahendamiseks. · Just riigi poolt kindlustatud omandiõigused, standardiseeritud ostu ja järelmaksulepingud koos garantiide ja vaidluste lahendamise korraga, kogu turu õiguslik raamistik oli see abivahend, mis tegi esialgu kahtlasena tunduva tehingu ometi võimalikuks. · Institutsioonid on reeglite süsteemid, milles sätestatakse kindlad käitumisviisid
Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad
kuidas tegelikult poliitikat tehakse, määrab see, mis tüüpi probleemiga tegeletakse. Iga tüübi puhul kerkib esile teatud toimimise ja suhete võrgustik. Lowi pakkus oma tüpoloogias välja järgmised poliitikatüübid: *Jagav ( jaotavad poliitikat)- uute ressursside jagamine; *ümberjagavad poliitikad- vanade ressursside ümberjagamine; *regulatiivsed poliitikad keelud, käsud; * Struktuuri muutvad poliitikad institutsionaalsed muudatused. Ratsionaalse valiku teooria ja institutsiooniteooria peamised eeldused ja lähtekohad. (Loeng nr 3) Ratsionaalne valiku teooria: Public choice theory (ratsionaalse valiku tuntuim käsitlus riigiteadustes) New Public Management 80ndate riigivalitsemise uuenduskuur baseerub RVTl Juured majandusteaduses, matemaatiline modelleerimine inimeste käitumise ja poliitikakujunduse seletuseks Ratsionaalsete toimijate eeldus teavad mida tahavad ja ning teavad ka neid vahendeid, kuidas seda saada; otsused tehakse vastavalt
Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist? Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat?
omanike õiguste seaduslikku kaitset, kehtestama kaubandus- ja konkurentsireeglid, nõudma lepingute täitmist, soodustama heategevust sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jms. (lk 330- 346) 1. Kes olid industriaalühiskonna teooriate eelkäijateks? Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni. 2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut? (,,Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest") 1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine(siire); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond. 3
panusele (töö tootlikkusele). Tööturu situatsioonid on olulised. 3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon. Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid
Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid).
2.Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja süstematiseerimine. 3. Õigusajaloo uurimisobjekt on õigusnormide areng, meetodiks ajaloolised meetodid. 4.Võrdleva õigusteaduse uurimisobjekt teiste maade õigusnormid, meetodiks tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. Tänapäevases teooriadiskusioonis osalevad kolm suunda: diskursiteooria, õiguse diversne institutsiooniteooria ja sotsioloogiline normi- ja süsteemiteooria. Diskursiteooriast lähtuvalt on raske, kui mitte võimatu, näha sidet ja suhet õiguse teooria ning õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia vahel s.t õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia puhul ei ole tegemist juriidiliste distsipliinidega, vaid nende aladega peaksid tegelema kas filosoofid või sotsioloogid. Tänapäevane õiguse teooria käsitleb õigust kui sotsiaalset struktuuri. Selline struktuurne
annaabi.ee 
