koordineerimiseks ja ühishuvi realiseerimiseks. Seega vajab ka vaid ühishuvidega koostegevus mingit tegevuse kooskõlastamist indiviidide vahel. Koostegevusest ei saa automaatselt koostööd. Formaalselt on ühishuvimänguga tegemist siis, kui mängijad järjestavad kõik võimalikud mängu tulemused oma eelistuse alusel sarnaselt. Nõrgem variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku. Institutsiooniteooria: Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. Kuidas? : Muutes valikute suhtelisi hindu (kulukust, tulukust), Tehes kitsendusi, Luues tegevusruumi. Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene! Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu
See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid. Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks. 17. Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu...
Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad
kuidas tegelikult poliitikat tehakse, määrab see, mis tüüpi probleemiga tegeletakse. Iga tüübi puhul kerkib esile teatud toimimise ja suhete võrgustik. Lowi pakkus oma tüpoloogias välja järgmised poliitikatüübid: *Jagav ( jaotavad poliitikat)- uute ressursside jagamine; *ümberjagavad poliitikad- vanade ressursside ümberjagamine; *regulatiivsed poliitikad keelud, käsud; * Struktuuri muutvad poliitikad institutsionaalsed muudatused. Ratsionaalse valiku teooria ja institutsiooniteooria peamised eeldused ja lähtekohad. (Loeng nr 3) Ratsionaalne valiku teooria: Public choice theory (ratsionaalse valiku tuntuim käsitlus riigiteadustes) New Public Management 80ndate riigivalitsemise uuenduskuur baseerub RVTl Juured majandusteaduses, matemaatiline modelleerimine inimeste käitumise ja poliitikakujunduse seletuseks Ratsionaalsete toimijate eeldus teavad mida tahavad ja ning teavad ka neid vahendeid, kuidas seda saada; otsused tehakse vastavalt
käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone Võim - mehhanism, mille abil suudetakse saavutada püstitatud eesmärke ning
omanike õiguste seaduslikku kaitset, kehtestama kaubandus- ja konkurentsireeglid, nõudma lepingute täitmist, soodustama heategevust sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jms. (lk 330- 346) 1. Kes olid industriaalühiskonna teooriate eelkäijateks? Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni. 2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut? (,,Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest") 1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine(siire); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond. 3
panusele (töö tootlikkusele). Tööturu situatsioonid on olulised. 3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon. Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
