Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
*15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Riigi juht *President (6.a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene kolhoosid ja seadusandlik organ keel, NSV Liidu sovhoosid = ENSV Ülemnõukogu ajalugu. Kollektiviseerimine, J
mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, oman- dada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st
Põhiliselt oldi kind- lad, et Stalini kehtestatud karm ja õudust äratav kord jätkub ning NSV Liidus ei sa kunagi mi- dagi peale taolise valitsema. Kuid mõneaja pärast vahistatud arstid vabastati ja protsess lõpe- tati. Vahistatud arstide protsessi lõpetamine tekitas inimestes palju kõneainet, sest arvati, et sotsialism ei saa inimnäoliseks muutuda. Nüüd ajaloole tagasi vaadates võibki küsida, kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalinismi ajal oli sotsialismileeris ebainimlik ning välismaailma kommunismi allutamisele orienteeritud kord. Nõukogude Liit valis kommunismi levitamise oma kodanike elu heaolu parandamise asemel. Esimesed inimlikuma sotsialismi märgid ilmnesid viiekümnendate alguses, kui sõlmiti vaherahu Koreas, vabastati GULAG-i ( ehk Peadirektoraadile alluvad laagrid ) vange, lõpetati Vietnami sõjaline abistamine ning oldi
vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Albaanias, Jugoslaavias. Sellega on sotsialism muutunud süsteemiks, on tekkindus ida-blokk ehk sotsialismileer Euroopas. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Taheti, et kõik elementaarsed inimõigused oleks tagatud. Praha kevade surus Nõukogude Liit koos VLO riikidega sama aasta augustis maha.
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 89) Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada toimuski ümarlaud. ..... lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 89 juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha. Iisrael, Inglismaa ja Prantsusmaa ründasid. USA ja NSVL hoidsid selle ära. Suessi kanal jääb Egiptusele Ülestõusud sotsialismi vastu: Saksamaa: Berliini ülestõus 1953 Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola:
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole
(Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.)
Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka
aastal saksa keeles. Kõrghariduse omandanud Ludwigit hakkas poliitika huvitama juba nooruspõlves. Suurem huvi parempoolsema poliitika vastu tekkis autoril peale Esimest maailmasõda, mil tal kujunes välja arvamus, et riikidevahelise sõja põhjustasid just levima hakanud vasakpoolsed valitsemisviisid, esireas bolsevistide ja natsionalistidega. Raamatus ,,Liberalism" võrdleb autor pea igas peatükis liberalismi sotsialismiga, tuues nii välja sotsialismi nõrkused ja liberalismi tugevused. Ludwig rõhutab oma raamatus tihti, et vaesuse, ebavõrdsuse, sõdade ja muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. Liberalism, kui sotsialismi vastand, pooldab inimeste vabaduse suurendamist, eraomandi eksisteerimist ja ülemaailmset vabaturumajandust. Liberaalide silmis peab igal inimesel olema valikuvõimalus, mida ta õppida tahab ja kelleks ta saada tahab. Mitte aga nii,
16-17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka looduse ja isikulüürikat. 18-19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. Sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920-30. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. Aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme nagu: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine. Kunst Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandi algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15-18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri.
lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma. Alexander Dubček- Tšehhoslovakkia president, kes kuulutas välja uue kursi, inimnäolise sotsialismi rajamiseks. Gustav Husak- Tšehhoslovakkia valitseja, kes oli määretud Nõukogude diktaadi järgi, Kremli meelne kurss. Ernesto Che Guevara- Castro kaasvõitleja, kes tahtis korraldada ulatusliku partisanisõja, kui ebaõnnestus Jawarhalal Nehru- India peaminister, kes üritas ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jades samal ajal sõltumatuks USAst ja NSVLst. Indira Gandhi- Nehru tütar, kes jätkas isa poliitlist joont, ainult hoidis soojemaid suhteid Moskvaga.
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud.
Sotsialismileeri lagunemine juhus või paratamatus? 1985 aastal sai võimule Gorbatsov, kes pidas vajalikuks nõukogude sotsialismi reformimist. Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.
euroopasse mõjuvõimu laiendamine. Hiljem, saksamaa taasühendamine, relvastuse Sõjas saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju vähendamine, ka NSVL poolt surutud resiimide kaotamine Euroopas. likvideerimine 1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie-see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada
keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957.a paika jääma, kuid neile viiksid oma väed Lääne- võimule. Kehtsestas algas L-Vietnamis listai mõned turumaj
1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping. · 1796 Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Vietnami sündroom. Praha kevad · 1968 Tsehhoslovakkias · Tsehhoslovakkia juht Alexander Dubcek tahtis rajada inimnäolist sotsialismi sotsialismi alustaladele sooviti lisada turumajanduse elemendid, kaotada tsensuur, ideoloogiline järelvalve. Ei soovitud sõltuda NSVL'ist. · Otsene oht NSVL'ile, kus kardeti, et lõpptulemusena öeldakse lahti sotsialismi, ning samuti tehakse ka teistes satelliitriikides. Ei saadud lubada, et NSVL võimualal asub riik, kus võidi vabalt mõelda. · VLO väed viiakse riiki sisse ja ülestõus surutakse maha
Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel.
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele?
1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kuid kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased said lüüa ja kehtestati kommunistlik reziim. Pooled ühendati ja kommunistlik võim laienes Ida-Aasias täielikult. Tsehhoslovakkias oli suur rahulolematus riigipeadega, kes sunnitigi tagasi astuma. Partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubek'iga kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. Ehk siis sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid lisati mõned turumajanduse elemendid, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, Tsehhoslovakkia lahkumist Varssavi pakti maade hulgast ei deklameeritud, kõik sujus vägivallata. Seda kõike hakati nimetama Praha kevadeks. Lõpuks otsustas NSVL jõuga sekkuda, kartes seal enda ülemvõimu kaotamist. Breznev ütles sõjavägede saatmise puhul, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. See avaldus
valitsused ja eraldas need raudse eesriidega, takistades suhtlemist Lääne riikidega. Kolmas ilmselge väljendus, et liitlastest olid saanud vaenlased, selgus 1946. aasta märtsis peetud Winston Churchilli kõnes. Selles hoiatas ta selgelt kommunismi leviku ees ning kutsus teisi riike osutama selleks vastupanu. Seda kõne võib pidada ka külma sõja alguseks. Külma sõda peeti USA ja NSVL vastasseisuks. USA oli demokraatlike riikide esindaja ja NSVL sotsialismi juht. Selle tõttu tekkisid ka niivõrd suured ideoloogilised, propagandistlikud, kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada. Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid. 1948
Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, mis pidi ülistama Nõukogude Liitu, Stalinit ja sotsialismi. Enamasti olid teosed plakatlikud. Selle kunstistiiliga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel, et nad levitavad sotsialistliku realismi. Sellele rakendati järelvalve. Tihti korraldati n-ö ''kriitikaüritusi'', kus inimesed hindasid kunstniku tööd. Paljud loomeinimesed, kes ei pidanud kinni seatud reeglitest, hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja põgenesid Nõukogude Liidust.
aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega
Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike
Lääne-Berliin oli suurusega 500 km ², kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu. Julgeoleku Lääne-Berliinis tagas lääneriikide sõjaväeüksused. Lääne-Berliin oli "väravaks", mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Dubceki refotmikava sisendas lootusi ja 1968 a. sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas tsehhide-slovakkide
ning puuetega inimeste pensionid. Töötud ja töövõimetud saavad sotsiaaltoetust kuni 90% tootmistöölise palgast, USA-s aga üksnes 40%. Kuid kogu selle sotsiaalse hüve kindlustamiseks on Rootsis kõrgeimad maksud oma tuludelt 50% Prantsusmaa 43,6%, Kanada , Eesti 36,5%, Jaapan, USA 29,4% Sotsialism Sotsialismi idee pärineb 19.sajandi algusest. Rühm filosoofe, kes said tuntuks utopistlike sotsialistidena, nägid oma probleemidele lahendust väikestes, ideaalsetes kommuunides ehk utoopiates, kus vabrikud oleksid tööliste omad ja kasum jaotatakse kõikide vahel. Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus
Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus. Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Brežnev, et NSV Liidul on õigus kaitsta sotsialismi. See avaldus läks ajalukku Brežnevi doktriinina. 8) Thatcherism Suurbritannias 1979. aastal sai Suurbritannia peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas sotsialismi võimutsemisele lõpu teha
Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja
nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi.- Tankid Breznevi doktriin-1968- Breznevi avaldus, et NSV L on õigus,kohus kaitsta Sotsialismi kõikjal Perestroika: 1985 NLKP liider Gorbatsov-peamine ül-majandusarengu kiirenemine-sots.ühiskonna ümberkujundamine-majanduslike muudatuste programm- alko tarvitamine- glasnost-avalikustamine
kattekomponendid ja tuled saadi Liitvabariigist, tuli enamus asju sisse importida: liftid ja kliimaseaded Rootsist ja aknad Belgiast. Torni ehitamine oli keerukas. Terasest palli raam tõsteti hiiglasliku kraanaga õhku. Kui saadi sammas alt valmis tõsteti hiiglaslik pall samba otsa. Pärast enam kui nelja aastat tööd, oktoobris 1969 aastal avati Berliini teletorn pühalikult tollase riigi presidendi Walter Ulbrichti poolt. Teletornist tuli linna valitsev kõrgus. Teletorn unustab sotsialismi aja ja räägib võidujoovastusest sotsialismi üle. Bruno Flierl, kes oli tuntud saksa arhidekt ja samas ka arhidektuuri kriitik, väitis et metallist kera samba otsas meenutab Nõukogude liidu Sputnikut ja teletorn peaks seega sümboliseerima Saksamaa tehnilist paremust. Selleks et teletorn sulanduks keskkonda, lammutati 1960 aastal kõik ehitised selle ümbruses, alles jäeti vaid Maarja kirik ja Punane Raekoda.
Päikeselinna võib võrrelda Platoni riigi ideega. Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete
Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida
piirangud vabale konkurentsile). Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos
Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine.
1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1.sotsialismi alustarad jäid paika 2.lisaks väikeettevõtlus 3.kaotati tsensuur 4.kaotati ideoloogiline järelvalve ülestõuse ei toimunud Moskva plaanib rünnakut "NSVL õigus ja kohustus kaitsta nõukogulikku reziimi" e Breznevi doktriin ainsana keeldus Praha kevade lämmatamisest Rumeenia Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond sunniti lahkuma
Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama külmaks sõjaks. Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe suuruselt, ei soovinud Prantsusmaa, Inglismaa ja USA idariigiga suhteid halvendada ning juba Teherani konverentsil anti NSV Liidule luba annekteerida Balti riigid. Ka ülejäänud Ida- Euroopa riikidele lubati, et iseseisvust nad ei kaota
Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kui Liidu majandusreformide programm. Perestroikale oli omane suurem vabadus, mis seisnes eraettevõtluse tekitamises nagu näiteks kooperatiivid, mis olid eelnevalt pea täielikult keelatud. Samuti hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid, ning uuendati vanu. Tuleb samas silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames, sest Gorbatsovi eesmärk polnud tegelikult NL lõhkumine ega sotsialismi kaotamine. Aasta peale perestroika välja kuulutamist 1986, astus nii-öelda püünele veel teinegi uuendusi märkiv sõna ,,glasnost" ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt varjatud infot, kuritegevus ja majandusprobleemid, hakati rahvale järjest enam avalikustama. Tõusis televisiooni, raadio ja ajakirjanduse tähtsus. Suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaailmaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati.
Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas ühiskond, socialis ühine, ühiskondlik; communis ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse
aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata. Kommunism revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels. 1) Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid? Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi. 2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest. 3) Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism? Esialgu vaid 3.seisuse huve. 4) Millised olid liberaalide peamised nõudmised?
Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Materialistist ajaloolane Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui
1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva
Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste
(Vladimir Lenin, Jospeh Stalin Stalin jätkas sealt, kus Lenin lõpetas) Millised olid tema poliitilised vaated? Ta tahtis, et Nõukogude Liit oleks üks maailma kõige võimsamatest riikidest. Mõnede arvates Stalin uskus kommunismi ideele. Ta uskus, et kõik peaks olema kollektiviseeritud ja omatud valitsuse poolt, näiteks põllud ja põllult saadud saak. Ta uskus tugevalt sotsialismi, sest ta arvas, et see aitab riigil tugevamaks ja rohkem arenenuks saada. Ta tegi paljusid tegusid, et toetada sotsialismi. Näiteks kollektiviseeris kõik põllumaad oma Viie Aasta Plaanis, et Nõukogude Liit saaks samale tasemele kui kõike teised kõrgelt arenenud riigid 10 aastaga. Tal oli ka tugev usk natsionalismi. Ta näitas seda, kui ta tutvustas Viie Aasta Plaani Nõukogude Liidule. Ta tutvustas seda plaani Nõukogude Liidule
Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu. NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad. Hakatakse kasutama plaanimajandust ja viiakse läbi kollektiviseerimine (ühismajandite rajamine). Ühiskonna elus annavad tooni ideoloogia, propaganda. 1949. a vastastikkuse majandusabi nõukogu – eesmärk vältida sotsialismimaade langemist USA majanduslikku sõltuvusse 1955. a VLO - Sotsialistlik sõprusühendus - 11 riiki (sotsialismi riigid peale P-Korea, Hiina, Jugoslaavia, Albaania)
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu.
annaabi.ee 
