Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tugevaks. 1902 sõlmisid Buurid rahu , millega nende vabariik läks Britikoloonia alla.
· Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama · Palgatöölised olid muutunud jõukamaks, lähenedes keskklassile, räägitakse nn. neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr.maa Austria- Hispaani Ing.ma Saksama Ungari Itaalia a a a Valitsemine Parteid Välispoliitik a Sisepoliitika Ülesanne 1. Seleta suurriigi mõistet 20. saj. alguse arusaamadele toetudes. 2. Leia viis vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20. saj. algul. 3
majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis, peterburis)sionistlik liikumine- pooldas juute, taastas heebrea keele. Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron
C. Chaplin Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul Globaliseeumine rahandusarutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Ühiskondlikd liikumised 20. sajandi algul K. Marx Revisionistid sotsialismini on võimalik jõuda järk-järgult reformidega Vene enamlased V. U. Lenini eestvedamisel; idee tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine Tsentristlik K. Kautsky eestvedamisel üritasid leida keskteed Anarhistid kodanlik kord tuli kukutada, klassivastuolud likvideerida, atendaadid suurriikide valitsejatele F. Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu Suurriikide blokid 1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa
Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks. kohustus mitte ründama Pr. ja V. A-U-it. Saks
MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust
järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882
Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused: 1) Liitude loomine
1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud. Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ning euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised
lammutamist revolutsiooni teel, 20 sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida(parandada) 2) Vene enamlased Vladimir Uljanovi(Lenini). Pooldasid vägivaldset revolutsiooni ja proleritaadi diktatuuri kehtestamist 3) Tsentristlik - juht Karl Kautsky, kes proovis kahe eelmainitud suuda vahel keskteed leida ja langesid sellega enamlaste rünnaku alla 4) Anarhistid Kodanlik kord tuli üldse kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Ei pooldand diktatuuri ja olid tihti vägivaldsed Neid liikumisi iseloomustas vankumatu usk progressi. Tuntud saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Niisugused ideed said Euroopa haritlaste ning nende vahendusel laiemate rahvahulkade seas
teravnesid suhted Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa Sotsialistlik liikumine - Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid, kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda - Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks - Bolsevike ehk enamlaste põhiloosungid olid vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur - Karl Kautsky üritas tuua piiri kahe suuna vahel ja tema pooldajaid nimetati tsentristideks - Lenin arvas, et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky
Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast. Paberraha väärtus määratakse selle kaubamassi väärtusega, mida ta teenindab. Organiseeritud kapitalismi teooria, mille järgi konkurents, tootmisraha ja majanduskriisid on välditavad monopolide ja riikliku reguleerimisega. Finantskapital(tema arvates)- pankade käsutuses olev kapital, mida kasutavad töösturid. Omistab ringlussfäärile liiga suure tähtsuse ja püüab sellest otsida imperialistlike nähtuste põhjusi. 9. Kautsky imperialismiteooria. Ultraimperialismi teooria väljatöötaja. ,,Imperialism on kõrgesti arenenud tööstuskapitali produkt. Ta seisneb igasuuse kapitalistliku tööstusrahvuse püüdes liita endaga või ahistada agraarpiirkondi, sõltumata sellest, milliste rahvustega need on asustatud." Imperialism on seega erilist liiki poliitilika, mida ajavad tööstusriigid. Ultraimperialism: ajajärk, kuhu varsti on võimalik astuda kapitalismi arengus. Periood, mil
Marxi tuntuimad teosed on ,,Kommunistliku Partei manifest" (1848) ja ,,Kapital" (1867). Ta osales aktiivselt I Internatsionaali tegevuses 1864-1876 (rahvusvaheline sotsialistlik organisatsioon, kuhu kuulusid paljud erinevad sotsialistid ja ametiühingutegelased, tollal vaieldi suuresti anarhismi ja sotsialismi pooldajate vahel). Friedrich Engels (1820-1895) oli Marxi lähim kaastööline ja mõttekaaslane. Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854- 1938), Karl Liebkecht (1871-1919), Rosa Luxemburg (1871-1919), jt. Prantslastest oli Marxist mõjutatud Jules Guesde (1845-1922), Venemaal Vladimir Lenin (1870-1924), jne. Samas tekkis ka marksismile oponeeriv sotsialistlik suund, mis eitas revolutsiooni ja nägi sotsialismi jõudmist läbi reformide. Seda suunda nimetati sotsiaaldemokraatiaks ja selle suuna tuntuimaid juhte oli sakslane Eduard Bernstein (1850-1932).
Kuna kaastöölised pidasid teda haritlaseks, sai temast Lausanne'i Müürseppade ja Mustatöötegijate Liidu sekretär, kelle ülesandeks oli teha propagandat. Ka andis ta itaalia keele tunde ning jätkas artiklite kirjutamist. Kui päevad veetis ta tööd tehes, siis õhtu- ja öötundidel hakkas ta innukalt lugema poliitilisi ning filosoofilisi autoreid: Kant, Hegel, Spinoza, Marx, Schopenhauer, Kautsky ja paljud teised. Eriti mõjutasid teda prantsuse vägivaldse revolutsionääri Louis Blanqui teosed, millest innustatuna hakkas Mussolini tänavatel vaidlema ning pidama kõnesid oma ametiühingule. Tema vaateid mõjutasid ka õhtud vene üliõpilastega, kellel ta lasi end kutsuda un apostolo di violenza'ks3. Kuna sotsialism oli tänu uutele vaadetele muutnud Mussolinile nii südamelähedaseks, hakkas ta endaga kaasas kandma Marxi pildiga medaljoni. 2
Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega. Kommunismiideoloogia (pr communisme, ld communis ühine) tunnuseid võib märgata juba Platoni kirjutistes. Ebatäpne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lõpul sotsialismi eri voolude revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises võitluses. Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem. Kodanluse ja töölisklassi vastuolu peetakse lepitamatuks (antagonistlik). Arvatakse et kokkulepped ja reformid ei vii kuskile. Ainuvõimalikuks lahenduseks peeti revolutsiooni
ühiskondliku-ja majanduselu juhtimisel, vaid peetakse sobivamaks segamajnduse süsteemi. Oluliseks tuleb pidada ka kolmanda tee filosoofias toimunud nihet sotsiaalse võrdsusprintsiibi käsitlemisel. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks
annaabi.ee 
