Majanduskriiside põhjused (0)

Estonian Business School
Juhtimise õppetool
MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED
Sissejuhatus
Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku
heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist
on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna
kätetöö.
Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine.
Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide
kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja
suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest .
Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid
Hinna muutused turgudel
Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad
ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades , milliseid liigutusi teised investorid
võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetamine teatud alal), on
investeeringud pigem head ning tasuvad. Samas selline äraarvamine ja eeldamine
võivad viia ulatuslike hindade ja turuväärtuste kõikumiseni. Kõik sõltub info
kvaliteedist.
John Maynard Keynesi järgi „ ...ei ole peamine majanduskriiside põhjus mitte
finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. ( Keynes
1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi
hilisemas staadiumis , tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad
kulusid . See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et
3
investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele
ülioptimistlik ja küllastunud turg langeb kiirest .
Ebakindlus investeeringute tasuvuse tõttu toob soovi omada suurt kogust likviidseid
varasid, see aga tõstab raha hinda. Eeldada võiks, et vahetult peale kriiside algust
intressimäära langetamine aitab investeeringute tasemeid taastada, kuid reaalsus on
siiski teine. Taastuma peab investorite ja kõikide turulosalejate usaldus.
Keynesi hinnangul tuleks buumi perioodil ärgitada tarbimist ning tulud ümber jaotada.
Turg jääb usalduse puudumise tõttu pigem äraootavale seisukohale ning investeeringuid
ei saa ootama jääda erasektorist. Ühtlasi arvab Keynes, et intressimäära tuleks pigem
alandada buumi ajal.
Selline käitumine peaks buumiaegse majanduskasvu toimima panema pikaaegselt ning
tagaks peaaegu täistööhõive ja viiks täisinvesteeringuni.
Keynes on öelnud , et buumi jahutamiseks intressimäära tõstmine on võrreldav haige
ravimisega, tappes patsiendi.
Keynesi arvamuste kokkuvõtteks peaks kriisi alguses peatamiseks rakendama
investeeringute tootluse langust ja laenuintressi määra tõstmist. Vastupidiselt Karl
Marxi arvamusele, et üks kriisi tekitav tegur on täistööhõive, leiab Keynes, et buumi
ajal tuleks majanduskasvu taset kõrgel hoida madala intressimääraga, täistööhõivega ja
tulude ümberjaotamisega. Samuti ei saa kriisi perioodil jääda ootele, millal
turulosalejate vahel tekiks ja taastuks omavaheline usaldus.
Siinkohal peab sekkuma riik investeeringutega, et majandust elavdada ning turulolijate
usaldust tekitada.
Vaba turu süüdistamise traditsioon on tänu Keynesile saanud poliitiliseks standardiks.
Ja mõnes mõttes on see tegelikult arusaadav, sest kui majanduse allakäigu ja muidu
tsüklilisuse põhjuseks on just vaba turg, siis on poliitikutel võimalus midagi teha ja
saada seeläbi kangelasteks. Samuti ei pea sellisel juhul tunnistama oma loodud
regulatsioonide ebaõnnestumist ja saab esitada väite, et kokkuvõttes on neid ikkagi vaja.
4
Laenud
Pankade peamiseks tuluallikaks on laenud. Firmad vajavad suuri laene , et teha
investeeringuid. Selle kõige puhul on aga oht, kas investeering on tasuv ja kas firma
jaksab seda tagasi maksta. Üldjuhul järgitakse paikapandud reegleid laenude
väljajagamisel, et turg püsiks stabiilsena, kuid alati on oht et maksukoormus
laenuvõtjale on liiga suur, ning ettevõtte on sunnitud välja kuulutama pankroti.
Kergekäeline laenamine ja reeglite eritamine loob panga jaoks ebameeldivad ja soodsad
tingimused kokkuvarisemiseks.
Ühiskondlik käitumine
Mitmed kriisid ja langused on saanud alguse tänu uutele tehnoloogiatele. Investoritel
puudub arusaam, kuidas ja mis viisidel tuleks investeerida, et tulu maksimiseerida,
seetõttu kaasneb kõige uuega ebakindlus. Kui esimesed julged on oma investeeringutest
tulu saavutanud ning see on laiemale ringkonnale teadlik, hakkavad ka ülejäänud oma
raha uude tehnoloogiasse paigutama, lootes, et võidukäik jõuab ka nendeni. Otsused
võetakse vastu pigem vaid uskudes, et investeerimiseks pole hilja . Kindlad uuringud ja
usutavad ennustused , kas uuendus on kasumlik ka pikemas perspektiivis, puuduvad.
Tegutsetakse heas usus ja teisi järgides , karjana. Kui karja „juht“ või eelkäija on teinud
ennatliku ning vale otsuse, kannatavad paljud investorid.
Turu ja kapitali jaotus
Saksa majandusteadlase Karl Marxi poolt on loodud üks esimesi teooriaid kriisi
põhjustest. Karl Marx (1962: 197-246)
Kasuminormi langemise tendentsi seaduse kohaselt kapitalistlikus tootmises
akumuleerib kasumist tulenev kapital ettevõttesse.
Ehk selle tulemusena reaalne tootmiskasum langeb ning reinvesteeritav kasum samuti
langeb. Viimases faasis vajab tootmine aga lisavahendeid või nö. sureb konkurentsitingimustes.
Tulu ja kapitali ebaühtlast jaotust peab Karl Marx kapitalistliku majanduse
kriiside põhjusteks.
5
Sama teooria raames peab Karl Marx kriiside tekkimise põhjuseks ka ületootmist. See
vähendab lõpuks lõpptoote hinda ja sellest tulenevalt ka kasumit. Lisaks ei leidu
ebaühtlase kapitali jaotuse tõttu piisavalt tarbijaid .
Palgatõus on ka Marxi poolt põhjendatud majanduskriisi põhjuseks. Pidev tootmise
mahu suurenemine tingib täistööhõive lähedased tingimused palkade tõusuks, see aga
vähendab kasumit. Kasumi languse tõttu taaskord reinvesteerimise võimalused ju
langevad.
Ületootmise ja täistööhõive teooriad on tõepoolest eelnevate perioodide tunnused ning
väljenduvad majanduskasvu kiires tõusus. Samas kas nende tunnustega jõuame
majanduskriisi tegeliku põhjuseni või vaid majandusbuumiga kaasaskäiva nähtuseni.
Valitsus ja regulatsioonid
Iga valituse eesmärk ja soov on, või peaks olema, majanduskriiside riskide
vähendamine. Seda saab ennetada läbi erinevate regulatsioonide nii turgudele kui
pankadele. Viise selleks on erinevaid.
Näiteks saab iga inimene ligipääsu avalikustatud majandusaruandele, ning kõik teavad
firmade rahalist võimekust.
Kahjuks siiani on regulatsioonid ebapiisavad. Suureks näiteks on 2007. aastal alanud ja
Ameerika Ühendriikidest alguse saanud kinnisvara laenude kriis. Majanduskriisi
peapõhjus: liiga lihtne laenude jagamine, see on halvanud erinevaid majandussektoreid
paljudes riikides. Laenud olid ümber pakitud keerukateks väärtpaberiteks ja sageli väga
läbipaistmatul moel ning riskihindamissüsteemid ja regulatsioonid ei toiminud selles
osas piisavalt. Tekkis finantsturgudel olukord, et alusriskid kasvasid finantsportfellide
läbipaistmatuse tõttu hoomamatult suureks.
Samuti tänu leebetele regulatsioonidele saab näidata end majanduslikult võimekamanameeldides
rohkem investoritele ning ka pettuste läbiviimine .
6
Turu tasakaal
George Sorose hinnangul on aga klassikalise majandussuuna teoreetikud eksiteel
arvates, et turg loob majanduses tasakaalu ning ajutisi häireid võib eirata. (George
Sorose 1999: 82-83). Sorose seisukohalt on turg pidevas liikumises ja tasakaal on pigem
erand ning see on hea.
„Võimalus, et tasakaalu ei saavutatagi, et pruugi küll loogilist konstruktsiooni kehtetuks
muuta, aga kui hüpoteetiline tasakaal pakutakse reaalsuse mudelina, siis on tegemist
tõsise moonutusega.“ (George Sorose 1999: 83).
Kokkuvõte
Täna, vaadates tagasi viimase globaalsele majanduskriisile, on põhjused kõigile üsna
selged: üleüldine ületarbimine ja ebapiisav säästmine , ebaadekvaatne riskide hindamine
ja hinnastamine, odavast rahast põhjustatud ebarealistlikud tulevikulootused ja kaupade
hinnaralli, agressiivne raha pakkumine puuduiku maksejõuga klientidele ja eelnevaga
kaasnev buum ning kinnisvara spekuleerimine.
Siiski, miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma? Pangad on küllalt toibunud ja
paremas olukorras, tunnevad need ennast piisavalt kindlalt, et jätkata oma loomulikku
laenuvõime suurendamist, ning nii saabki alguse järgmine buum, mis külvab järgmise
paratamatu krahhi seemneid.
Erinevad ajaloolised majandusanalüütikud ja -teadlased on üritanud luua erinevaid viise
majanduslanguste ärahoidmiseks ning majanduse püsimiseks. Ajas muutub ka majandus
olukord ning turgude tingimused ja üheselt ei saa Marxi, Keynes´i ega Sorose
õpetussõnu võtta. Iga turg peab leidma endas tasakaalu ning õppima varasematest
majanduskriiside põhjustest.
7
Kirjanduse loetelu
Keynes, J. M. The general theory of employment , interest and money . New York :
Prometheus Books , 1997, 403 lk
Marx, K. Kapital. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 839 lk
Soros , George. Globaalse kapitalismi kriis. Tallinn: VB, 1999, 332 lk