Lehman Brothers 2008 a. Kinnine rahandus tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse. Spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi. Endogeense raha teooria aluseks on tees, et majanduse areng toob kaasa raha pakkumise kasvu ja vastupidi. Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni LOENG 14 INFLATSIOON Inflatsiooni põhjused: 1.Rahamassi ülemäärane kasv 2. Nõrk ja mitteusaldusväärne raha 3. Vahel ka majanduse kiire areng 4. Hindade erinevus samas majandusruumis 1.Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe,
Probleemid: o Suhteline osakaal väiksem kui varem o Investeeringute objektid o 'high-frequency' investeeringud kestab lühikest aega, eesmärgiga investeering edasi müüa o Feldstein-Horioka mõistatus kapital liigub kohta, kus on kõige parem, ent mõistatus ütleb vastupidist, kapital liigub kohta, kus on säästlik Finantskriisid Süsteemi haavatus o Riskifondid Kriiside tüpoloogia: o Lokaalsed kriisid: 1970ndate Ladina-Ameerika 1990ndate Euroopa 1994-95 Mehhiko o Globaalsed Ida-Aasia 1998 Käesolev/lõppev Kriiside tüpoloogia Kvantitatiivne lähenemine o Inflatsioon (40%) (hüperinflatsioon) o Vahetuskurss suur raha väärtuse langus, vene rubla vs usd, võlad on väliskursis, mis
3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus. Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks. Bernstein ei pooldanud proletaarset revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri vajalikkust. Pooldas klasside koostööd, eitas klassivõitslust, ei uskunud, et ainult töölisklass viib ühiskonda edasi. 4. Miks on M. Tugan-Baranovski vaated eriti olulised tartlastele? (,,Õpetus piirkasulikkusest, ,,Tööstuskriisid Inglismaal, nende põhjused ja mõjus rahva elule") Tema õpilaseks oli Mihhail Kurtsinski, kes oli Eestis (Tartu ülikoolis vist) poliitilise ökonoomia professor ja levitas oma akadeemilises töös Tugan-Baranovski tõekspidamisi. 5. Millest sõltub M. Tugan-Baranovski arvates majanduselu? 6. Kuidas esitab M. Tugan- Baranovski väärtust? Lähtub väärtuslikkuse määramisel piirkasulikkusest. Väärtuslikus on subjektiivne, üldinimlik kategooria.
kapital) · C – tarbekaubad tööjõu tarvis (muutuvkapital) · L – luksuskaubad kapitalistile = ettevõtjale Eristatud on selgelt väärtust ja vahetusväärtust Kõik majanduslikud pahed tingitud eraomandist, rahast ning inimeste ekspluateerimisest teiste inimeste poolt. Uusi väärtusi ehk lisaväärtust loovad ainult töölised. Töölisklassi olukorra halvenemise tõttu ja majanduskriiside tõttu kujeneb välja sotsialistlik revolutsioon. Kapitalistid võetakse maha, proletariaat võimule. Vara jaotatakse iga inimese vajaduste järgi. Neoklassikaline majandusmõte Peamised põhimõtted ja esindajad ning nende panus majandusmõtte arengusse Marginaalanalüüsi kasutuselevõtt majandusprotsesside uurimisel. Piirkasulikkuse mõiste toomine väärtusteooriasse. Subjektiivne väärtusteooria.
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse fin
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute
SISUKORD 1. Majandusteooria metodoloogilised alused................................................................. 2 Majandusteooria mõiste ............................................................................................. 2 metoodika................................................................................................................... 3 6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus .............................................................. 4 Tulude ja kulude lihtsustatud ringkäik ....................................................................... 4 tulude-kulude täiustatud ringkäik ja tasakaaluseosed ................................................ 6 ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmine ..................................................................... 6 skp arvestamine, lähtudes toodangust ........................................................................ 6
Kõik kommentaarid