Majandusteoreetikud (0)

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM
Jane Ilves
10. klass
MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL
Referaat
Juhendaja : Maarika Virkunen
Kohtla-Järve 2011

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3
2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS ? 4
2.1 Majandus 4
2.2 Majandusteadus 4
3. JOHN MAYNARD KEYNES 5
3.1 Elulugu 5
3.2 J. Keynesi majandusteooria 5
4. KARL MARX 7
4.1 Elulugu 7
4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul 8
4.3 “ Kapital “ 8
5. J. B. SAY 10
5.1 Elulugu 10
5.2 Jean Baptiste Say tähtsus 10
Say sõnastas turuseaduse: pakkumine tekitab nõudluse ja maksumus tuleneb kasulikkusest. 10
5.3 Say majandusõpetus 10
5.4 Realiseerimisteooria 11
6. FREDERIC BASTIAT 12
6.1 Elulugu 12
6.2 Majandusvaated 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

1. SISSEJUHATUS

Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi.
Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks.
Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult.
Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajalooga. Lootsin referaadi tegemise käigus avastada enda jaoks huvitavaid majandusteadlasi ja tutvuda nende eluloo ning panusega meie majandusteaduse arengusse . Samuti tahtsin leida vastuseid mõnele ennast huvitavale küsimusele ning muuta majandus enda jaoks veelgi huvitavamaks, kui see on seda praegu.

2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS?

2.1 Majandus

Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena.
( Pihlak jt, 2011: 226)

2.2 Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Majandusteadus kuulub sotsiaalteaduste hulka, sest hõlmab inimkäitumise uurimist . Teaduseks saab seda lugeda seepärast, et majanduse toimimise selgitamiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid.
Elu pidev nappus keskkonnas sunnib inimesi ja inimrühmi otsustama, kukdas ressursse kasutada ja alternatiivide vahel valida. Majanduse uurimisobjekt ongi see, kuidas inimesed otsustavad oma vajadusi rahuldada ja miks teevad nad just selliseid otsuseid.
(Pihlak jt, 2011: 9-10)

3. JOHN MAYNARD KEYNES

3.1 Elulugu

John Maynard Keynes (05.05.1883 - 21.04.1946) sündis 1883. aastal puritaanlikus kodus Inglismaal. Ta polnud üksnes üheksateistkümnenda sajandi lõpu ja kahekümnenda sajandi alguse teoreetik, vaid ta võttis agaralt osa ka riigi poliitilisest ja majanduselust ning teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Ta oli korduvalt Inglismaa esindaja rahvusvahelistel konverentsidel, töötas Inglise Panga direktorina, oli riigi maksunõunik. Hariduse sai ta Etonis ja Cambridge’is, kus õppis filosoofiat ja majandusteadust. Keynes oli A. Marshalli hiilgav lemmikõpilane ning ta kitsam eriala oli rahandus .
Ta võttis omaks kehtiva ühiskonna olemuse ja korra, vaatamata kriitilisele suhtumisele sellesse. Keynes mõistis majandusprobleemide tähtsust ja pidas nende lahendamist poliitiliste probleemide lahendamise aluseks. Esimese maailmasõja päevil töötas ta rahandusministeeriumis ja viibis 1919. a. Versailles’ rahukonverentsil ministeeriumi finantseksperdina. Ta ei nõustunud Saksamaale pandud suurte reparatsioonidega, mis ignoreerisid majanduslikku reaalsust. Keynes ennustas rahalepingujärgse süsteemi kokkuvarisemist ja neid majanduslikke segadusi, mis sellele järgnevad.
Keynes pöördus tagasi Cambridge’i ja jätkas seal õppetööd. Peale selle tegutses ta ka praktikuna: juhtis kindlustusfirmasid, osales aktiivselt liberaalse partei tegevuses, kirjutas artikleid, toetas kunsti, muusikat ja balletti.
Keynes suri 1946. aastal
(Krinal, 1998: 293-294)

3.2 J. Keynesi majandusteooria

Keynesi teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringuid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv.
(Raagmaa, 2003: 14)
J. Keynesi avaldatud teos „Rakendatuse (tööhõive), raha ja protsendi üldteooria“ (1936) tõi talle väga suure kuulsuse. Selles on esitatus Keynesi põhiseisukohas ning Keynesi majandusteooriast rääkides esitatakse tavaliselt just selles töös toodud väiteid. Mainitud raamatus ühendas ta majanduse makrokategooriad – rahvatulu , säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise – suletud süsteemiks, mis tagab tema arvates majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas ta raha. Kinnitatakse, et J. Keynesi majandusteooria tähendab revolutsiooni majandusteaduses.
J. Keynesi tee uuele teooriale oli keeruline ja vaevarikas. 1930. aastail võttis ta oma uuringute keskpunkti ühe põletavama probleemi – tööpuuduse. Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes:
1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus);
2) kapitali piirefektiivsus ( kasuminorm );.
3) protsendinorm (-määr).
Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas.
J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile.
(Krinal, 1998: 296-300)
Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid.
Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv.

4. KARL MARX

4.1 Elulugu

Karl Heinrich Marx (05.05. 1818 – 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane , filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog , vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.
Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina – samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog . Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui teadmise kõrgeimatele kriteeriumitele, seal räägib Marx majandussuhetest.
Materiaalsed elutingimused ja – eriti – „tootmisviis“ on Marxi tekstides sageli erinevad mõisted. Tootmisviis koosneb kõigepealt tootlikest jõududest, mille moodustavad tööjõud ja tootmisvahendid ( tooraine ja töövahendid). Teine tootmisviisi tegur on tootmissuhted (omandisuhted) ja kolmas „pealisehitus“ – ühiskondlikud institutsioonid, vaated ja mitteformalistlikud ühiskondlikud suhted. Marx analüüsin nende tegurite struktuuri; nendel teguritel põhineb Marxi analüüs.
( Saarinen , 1996: 287)
Kuigi enamik majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda siiski tuhanded inimesed üle kogu maailma. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga oli Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. 1999. aastal valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige rohkem mõjutanud inimeseks .
Marx sündis 1818 Saksamaal Trieris. Ta oli juut , kuid samas oli Karl esimene enda perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii Newtoni, Leibnizi kui ka Locke ’i mõtteviis ja samuti ka William Shakespeare 'i romantilised lood.
Marx õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid kuna teda vaevas alkoholism , siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus jätkas õpinguid filosoofia valdkonnas. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks kõigele eelnevale jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta pidi kahjuks poliitilistel põhjustel lahkuma.
( Wales , 2011)

4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul

Oma majandusvaated nii, nagu need on tuntud tänapäeval, formuleeris Marx pärast 1848. aasta revolutsiooni. Viimase kohta kirjutas ta töö “Klassivõitlus Prantsusmaal 1848.-1850. aastani“, kus ta esimest korda kasutab terminit “proletariaadi diktatuur“. 1859 kirjutas Marx raamatu “Poliitilise ökonoomia kriitikast“, mis ilmus samal aastal. Esimeses peatükis analüüsib autor kaupa, tööd ja väärtust. Marx rõhutab, et kauba tarbimisväärtus ja väärtus on selle kaks vastandlikku faktorit ning väljendavad kaubatootmise vastuolusid.
Kauba käsitlemiselt läheb Marx üle töö analüüsimisele. Ta asus seisukohale, et ainult kauba tootmiseks kulutatud töö loob väärtust. Tarbimisväärtusi toodetakse igas ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis. Seetõttu esineb ka konkreetne töö igas ühiskonnas. Tarbimisväärtused sisaldavad alati loodusainet. Tarbimisväärtus on inimese ja looduse side. Kauba väärtust loov abstraktne töö ei ole otseselt seotud mingisuguse loodusainega ega töö enese eri vormidega. Väärtus on kaubatootjate asjastatud tootmissuhe. Ühiskondliku tööjaotuse tõttu töötavad kaubatootjad üksteise jaoks. See aga ei väljendu otseselt, vaid ainult turu kaudu, s.t väärtus väljendub ainult asjade kaudu, kaupade suhtena.
Siin on Marx juba seisukohal, et tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu.
Teises peatükis “Raha ehk kaupade ringlemine“ käsitletakse raha olemust ja funktsioone. Marx kirjeldab siin metallraha ka paberraha ringlemise seadusi. Oluline tähtsus on ka “Sissejuhatusel“, kus käsitletakse majandusnähtuste uurimise marksistlikku meetodit.
(Krinal, 1998: 184-185)

4.3 “Kapital“

“Kapitali“ I köites tõestab Marx, et tööline ei müü ettevõtjate tööd, vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks.
“Kapitali“ II köide koosneb kolmest osast ja kahekümne ühest peatükist. Tööd alustatakse individuaalse kapitali liikumise käsitlusega. Kapitali vormid samal ajal nii järgnevad üksteisele kui ka asetsevad üksteise kõrval. Näiteks igas ettevõttes on kapital üheaegselt rahavormina kassas, tootliku kapitaline tootmisvahendites ja kaupkapitalina laos, s.t. kapital esineb ühel ja samal ajal oma ringkäigu mitmes faasis.
“Kapitali“ II köite teises osas käsitleb Marx kapitali liikumist kui perioodiliselt korduvat protsessi, mis toimub üksteisele järgnevate ringkäikudena. Käibe seisukohalt jaguneb kapital kaheks osaks: põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi.
Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel.
“Kapitali“ III köite alapealkirjaks on “Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik“. Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui “Kapitali“ I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine – lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali muundumist kaupadega kauplemise kapitaliks ja rahaga kauplemise kapitaliks; kaupkapitali olemust ja toimet, laenuprotsenti kui lisaväärtuse vormi. Selles köites käsitletakse põhjalikult ka maarenti, näidatakse diferentsiaal- ja absoluutrendi olemust. Köide lõpeb osaga “Tulud ja nende allikad“. Siin võtab Marx kokku kogu “Kapitali“ sisu.
(Krinal, 1998: 186-187)

5. J. B. SAY

5.1 Elulugu

Jean Baptiste Say (05.01.1767 — 15.11.1832) oli prantsuse ärimees ja majandusteadlane. Ta oli tuntud oma liberaalsete vaadete poolest ning pooldas vabakaubandust, mida reguleerib konkurents .

5.2 Jean Baptiste Say tähtsus

Say sõnastas turuseaduse: pakkumine tekitab nõudluse ja maksumus tuleneb kasulikkusest.

(Kasesalu, 2001)

5.3 Say majandusõpetus

J. Say sai tuntuks oma 1803 . Aastal ilmunud tööga “Traktaat poliitilisest ökonoomiast“, milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Selle kirjutise ning “Poliitilise ökonoomia katekismusega“ ja kuueköitelise “Poliitilise ökonoomia kursusega“ pani J. Say aluse majandusteaduse uuele suunale.
Mitmed majandusteaduse ajaloo uurijad osutavad Sayle kui suurele Smithi ideede levitajale ja propageerijale. Kinnitatakse isegi, et oma “Traktaadiga“ pani ta aluse rangelt teaduslikule poliitilise ökonoomia uurimise meetodile . Tegelikult propageeri Say Smithi mõningaid seisukohti, öeldes lahti teistest. Say nimetas “Rahvaste rikkust“ piirituks kõrgete ideede kaoseks. Smithi kommentaatorina loob ta eelkõige korra oma eelkäija “territooriumil“, jagades poliitilise ökonoomia kolme ossa:
1) tootmine;
2) jaotamine;
3) tarbimine.
Sayle on omane antihistorism. Ta käsitles tootmist kui materiaalsete hüvede valmistamist . Polemiseerides füsiokraatidega ja püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda , tuleb Say välja järgmise teesiga: “Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust.“ Sellel väitel on kaks aspekti:
1) tootmine ei loo mateeriat;
2) tootmine loob kasulikkust.
Oma väärtusteooriaga ütles Say lahti tööväärtusteooriast ja tõi poliitilisse ökonoomiasse kasulikkuse teooria. Selle teooria järgi pole vahet väärtusel ja tarbimisväärtusel – need mõisted on samastatud. Kuid Say ei samastanud väärtust ainult tarbimisväärtusega, vaid ka hinnaga, lähtudes seejuures nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Say tuli välja kolme faktori ehk teguri teooriaga. Igasugune tootmine on tööprotsess, selleks on vajalikud töövahendid ja tööobjekt, mis on kas antud otse looduse poolt või on eelneva töö saadus (tooraine). Järelikult võtab tootmisest osa kolm faktorit (komponenti) – töö, kapital ja maa (loodus) – ning need loovad hinnalisust, või nagu ütles Say: tootmise ja ringluse kõik komponendid ning liigid on ühesugusel määral rikkuse allikaks. Vastavalt tootmise kolmele komponendile tegi Say vahet ka kolme tululiigi vahel: töö lööb palga, kapital protsendi ja maa rendi.
(Krinal,1998:119-120)

5.4 Realiseerimisteooria

Realiseerimisteooria etendas Say vaadete süsteemis samuti tähtsat osa. Say väitis, et kaup müüakse kauba vastu, või õigemini – toode vahetatakse toote vastu. Seda seisukohta on võimalik formuleerida ka selliselt , et iga müüja on ostja ja iga ostja on müüja ning ühiskonnas on metafüüsiline müüjate ja ostjate võrdsus.
(Krinal, 1998: 121)

6. FREDERIC BASTIAT

6.1 Elulugu

Frederic sündis 1801. aastal ja suri 1850. aastal. Ta oli prantsuse poliitilise ökonoomia teine tähtis esindaja. Vabakaubanduse väljapaistva propageerijana ning sotsialismi ja protektsionismi kirgliku vastasena pälvis ta paljude kiituse . Ta oskas hästi ära kasutada teiste öeldu ja sobitas selle oma seisukohtadega.
(Krinal, 1998: 123)

6.2 Majandusvaated

Bastiat’ arvates pole vahetus midagi muud kui teenuste osutamine. Teenuste vahetus toimub loomulikult ja harmooniliselt. Keegi ei sunni inimesi tootma vahetuse jaoks, inimesed toodavad kasulikke asju oma huvides, selleks, et saada nende vastu teisi kasulikke asju. Järelikult toimub vahetus loomulikult. Harmooniliselt toimub see aga sellepärast, et osutades teenuseid, on igaüks huvitatud ka võimalikest vastuteenustest.
Teenuse teooria võttis Bastiat üle Saylt, ent Bastiat muutis selle majandusliku harmoonia tunnetamise relvaks . Say järgi osutavad teenuseid ka asjad (kapital ja maa kui tootmisfaktorid). Bastiat pole sellega nõus: teenused, mida osutavad asjad, on tema arvates tasuta. Tasumisele kuuluvad ainult need teenused, mida osutab inimene. Tasumine seisneb teenuste vahetuses, teisisõnu – üks teenus tasub teist. Siit Bastiat’ järeldus : väärtus ehk hind on kahe vahetatava teenuse suhe.
Kuid millega mõõdetakse teenuseid? Bastiat’l on selleks kaks mõõtu, mis on tema arvates sarnased:
1) selle jõupingutused, kes osutab teenuseid;
2) jõupingutused, millest vabaneb see, kes omandab teenused.
Bastiat uskus, et monopoli ei eksisteeri ja looduse hüvesid saavad kasutada kõik. Ta uskus olevat Ricardo renditeooria ebaõnnestunud, sest pole alust eeldada, et maailma looja määras inimsoole sellise kurva saatuse, nagu kirjeldab Ricardo (ühiskond on sunnitud harima üha halvemaid maid).
(Krinal, 1998: 123-125)

KOKKUVÕTE

Antud referaadi koostamine oli minu jaoks päris uudne ja huvitav kogemus. Tutvusin paari päeva jooksul nelja erineva majandusteadlase eluloo ja majandusvaadetega ning tänu kõigele sellele suutsin täita antud töö eesmärgi: laiendasin enda silmaringi ja jõudsin sihini.
Minu arvamus majandusest eriti ei muutunud, kuna mu arvamus oli juba enne selle referaadi koostamist päris positiivne ja hea. Austan nüüd majandusteoreetikuid veelgi rohkem, kui tegin seda varem. See on minu jaoks jätkuvalt huvitav ja meeldiv teema ning mul on kahju, et referaat ei tohtinud olla pikem, kui see on seda praegu. Nelja inimese elu uurimisest jäi ilmselgelt väheks ja ma oleksin tõepoolest tahtnud rohkem tööd teha ning erinevaid materjale uurida.
Loodan, et majandusteadus areneb edasi ning üllatab meid jätkuvalt paljude silmapaistvate saavutuste ning uute vaadetega. Mul oleks hea meel, kui mõni tulevane tuntud majandusteadlane oleks keegi minu sõprusringkonnast.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Garri Raagmaa, Tartu, 2003. „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“, lk 14.
  
• Esa Saarinen, Avita, Tallinn, 1996. „Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini “, lk 287.
  
• Ülle Pihlak jt. Tallinn, 2011. „Majandusõpik gümnaasiumile“, lk 9-10, 226.
  
• Valner Krinal, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. „Majandusteaduse ajaloost“, lk 119-121, 123-125, 184-187, 293-294, 296-300.
  
• Jimmy Wales, 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
  
• A. Kasesalu, 2001, http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:XR4sCRTcA-UJ:www.hot.ee/ealb03/majandus/Majandusajaloo%2520loengukonspekt.doc+jean+baptiste+say&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjOrgSuH1-cCRNw3-VCgyWBu2pfuP7DdfatnwYMEt2VQRya1v1y-CMs8ORoSI_4zTf55O_OOCLOPER2oJx4865GrR6xUf3lYOM7yHmr5QFycKKZFefXl0hFq8pBBSHXXvI_HvWb&sig=AHIEtbQsyyq-mBuUVRVhL0a37fEwmukA8w