KOHTLA-JÄRVE
JÄRVE GÜMNAASIUM
Jane
Ilves
10.
klass
MAJANDUSTEOREETIKUD
19.SAJANDIL
Referaat
Juhendaja : Maarika Virkunen
Kohtla-Järve
2011
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Erle Maido Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria..
Majandusmõtte areng Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk
kaupade vahetuses. Kaupade tootmine vajaduste rahuldamiseks on loomulik, sest inimese vajadused on väikesed. Kaupade tootmine inimese ihade rahuldamiseks on aga ebaloomulik, sest ihad on piiramatud. /1, lk.322/ Skolastiline mõtteviis jääb majandusteaduses aega Rooma Impeeriumi langusest kuni merkantilismi esilekerkimiseni Lääne-Euroopas. Kaupade omandamine inimeste elus ei omandanud nii suurt rolli kui tänapäeval. Feodaalne majandus oli põllumajanduslik ja seda reguleerisid eelkõige traditsioonid ja kõrgem võim, selle korra lagunemise tingis tehnoloogia areng. Skolastikutest mõtlejad olid haritud mungad, kes püüdsid pigem kirjeldada reegleid vastavalt kiriklikele dogmadele, kui analüüsida majanduslikku tegevust. Aquino Thomas oli selle perioodi üks olulisemaid autoreid, kes liitis religioossed dogmad Aristotelese seisukohtadega. Üheks olulisemaks käsitluseks sel perioodil on arutlus ,,õiglasest hinnast"
tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13. Majandusmudel - igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15. Normatiivne majandusteadus - püübab hinnata alternatiivset polii-tikat, mida voiks rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18
kaasnev buum ning kinnisvara spekuleerimine. Siiski, miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma? Pangad on küllalt toibunud ja paremas olukorras, tunnevad need ennast piisavalt kindlalt, et jätkata oma loomulikku laenuvõime suurendamist, ning nii saabki alguse järgmine buum, mis külvab järgmise paratamatu krahhi seemneid. Erinevad ajaloolised majandusanalüütikud ja -teadlased on üritanud luua erinevaid viise majanduslanguste ärahoidmiseks ning majanduse püsimiseks. Ajas muutub ka majandus olukord ning turgude tingimused ja üheselt ei saa Marxi, Keynes´i ega Sorose õpetussõnu võtta. Iga turg peab leidma endas tasakaalu ning õppima varasematest majanduskriiside põhjustest. 7 Kirjanduse loetelu Keynes, J. M. The general theory of employment, interest and money. New York: Prometheus Books, 1997, 403 lk Marx, K. Kapital. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 839 lk Soros, George. Globaalse kapitalismi kriis. Tallinn: VB, 1999, 332 lk
Pmst vabaturumajandus o Põllumajandus on rikkuse allikas. Rikkuse toomine ringlusest põllumajanduse tootmisse. o Quesnay kuulsamad teosed – ’’Majandustabelid’’ ja ’’Füsiokraatia’’. o Quesnay eristab ühiskonda haigena ja tervena. Kui on terve, siis on ühiskond tasakaalus. ’’Majandustabelid’’ o Ideed: majandus allub loomulikule korrale e loodusseadused, inimesed vabamad. o Loomuliku korra tunnused: inimeste vabadus, õnnelikkuse tagamine. o Rahvamajanduslik ringlus, riik sekkub majandusse minimaalselt. o Põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. o Lõid õpetuse puhasproduktist. o Nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, et nende nn ülevalpidamine
saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused. 5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel. Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. ,,Kapitalism kasvas välja Euroopa hinge sügavusest." Tuginedes idealistlikule metodoloogiale, väidab et alguses tekkis kapitalismi vaim ja alles pärast seda kapitalistlik majandus. Iseloomustab kapitalistlikku ettevõtlust kui tagasihoidlikuse, säästlikkuse, tööarmastuse ja muu sellesarnase avaldust. Esitab kontseptsiooni, et kuna kapitalismi alused peituvad inimeste psüühikas, siis on see tootmisviis üks vähestest võimalikest. 2. Mis on Sombarti järgi kriiside põhjuseks? Võitleb kriisideta kapitalismi eest. Kinnitab järgmist: 1) Kriisid pole tingitud turumajanduse sisevastuoludest, vaid puhtvälistest ning juhuslikest nähtustest. Nende
Kõik kommentaarid