leidmiseks.Kokku valiti Eesti rahvasaadikute kongressile 47 saadikut. *23.august 1989.a-Balti kett-kett korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nõudsid Baltikumile vabadust.Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti,Läti,Leedu probleemide teadvustamisele maailmas,keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. IME majandusprogramm: *1987.aastal kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine .Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei olnud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus .Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) konseptsioon. Ülemineku perioodi väljakuulutamine: *Välja töötati Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus, mille uueks
Sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta varakevadel valitud uus ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpeteti Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused IME MAJANDUSPROGRAMM IME aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. OMARIIKLUSE TAASTAMINE · 1991.a. august Nõukogude Liidus riigipöörde katse · 20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti
23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hitleri-Stalini sobingu täeline sisu Rahvarinne- rahvaliikumine perestroika toetuseks. Aprill 1988
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid
ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust. üleminekuperiood-periood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Ime - majandusprogramm, mille eesmärgiks oli täielikult isemajandav riik ja eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist 1987sept.
määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine Üleminekuperiood: valitsusjuhiks oli Edgar Savisaar, pidi lõppema omariikluse taastamisega, otsus Eesti riiklikust staatusest 30. märts 1990. a IME: Isemajandava Eesti majandusprogramm, Eesti eraldamine üleliidulisest majandusest, minnes üles turumajandusele, omaeelarve ja rahasüsteem
Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliiti...
1. Leia sobivad paarid. 1. Vietnami sündroom .....3.. pealtkuulamisskandaal USAs 2. ``tähtede sõda`` .....1.. USA sõdurite hingeline kriis, mis jäi aastateks püsima 3. Watergate`i afäär ....4.. Majandusprogramm USAs, mille alusel väljuti 1980. kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv,
lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas. Poliitilise iseiseisvusliikumise oli algatanud 23.08.1987 Hirvepargis toimunud koosolek. Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks
häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe Aleksandr Vlassovi. Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga
Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu ⅓ teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM 9 Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris
1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem * Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma
nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. RVF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03%, reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564), häälte osa kogu häältest 0,04%
perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987- IME: majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiive e väikeettevõtteid puudutav määrus. 1-2 aprill 1988 - toimus loominguliste liitude ühispleenum 1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks 1988 juuni - võimuvahetus EKP juhtkonnas VainoVäljas 1988 aprill - esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge lipp 11. Sept 1988 - korraldati massiüritus Eestimaa laul.
Rahvusvahelise Valuutafondi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu. Alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Eesti osalus (2) Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm IMFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Kasutatud kirjandus Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/IMF. Eesti Pank
ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele. 2. Kolm poliitilist suunda Eestis Interrinne, kelle eesmärgiks oli võidelda Eesti iseseisvumise vastu. Rahvuslik suund + rahvarinne mõõdukas suund, kes ei nõudnud alguses Eesti eraldumist NSV liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema. Äge suund tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega. 3
Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993.
ühtekuuluvus tunnet. Kaevanduste rajamine peatati. Sama aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus : Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Selle organisatsiooni eesmärk oli avalikustada 1939. aasta Stalini- Hitleri sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele . 23. Augustil korraldas MRP-AEG esimese poliitilise meeleavalduse, kus võtsid osa ligi 2000 inimest. Septembris käidi välja ettepanek luua majandusprogramm IME . Selle eesmärk oli eraldada Eesti majandusstruktuur NSV liidust ja seega muutes Eestit sedavõrra iseseisvamavaks . Vaatamata Venemaa nurisemisele pidid nad 1989. aastal võtma vastu seadus Balti-riikide majanduslikust iseseisvusest. 1987. aasta Detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts . See oli esimene rahva poolt loodud massiline organisatsioon Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi
Saksamaa taasühinemine “sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Fosforiidikampaania- protest, mis algatati rahva ühtekuuluvuse jõul kaevanduste rajamisest loobumises MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodud esimene poliitiline ühendus, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitle Stalini sobingu tõeline sisu (Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) IME- Isemajandava eesti majandusprogramm, mille aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Edgar Savisaar, Mikk Titma, Siim Kallas, Tiit Made) ettepaneku kogu Eesti viimis täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a
· Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm
kas tavaliselt USA ja NSV kohta. rkamisaeg sai alguse fosforiidikampaaniast. Perestroika ajal tekkisisd hendused nagu Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei ja Rahvarinne. Impeeriumimeelsed liikumised taotlesid Eesti jmist NSV alla, kritiseerisid keele ja kodakontsusseadusi. 23.aug 1989 korraldati Balti kett (669 km ja 2miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. IME on Isemajandava Eesti majandusprogramm. Siim Kallase, Tiit Made, e Savisaare ja Mikk Titma ettepanek ajakirjanduses kogu Eesti viia le tielikule isemajandusele. Kaugemaks sihiks oli eraldumine NSV majanduskompleksist, saada oma eelarve ja rahassteem ning minna le turumajandusele. Jaanuarikriisi ajal proovis Moskva hivata Baltikumis strateegilisi punkte, prooviti korraldada streike ja massirahutusi, mis pidid takistama iseseisvumist. Jaanuarikriis lahnes Boriss Jeltsini Tallinna visiidiga, millal ta kirjutas alla
inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi.1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,mille tulemustest selgus,et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist.Referendumi tulemused välistasid liidulepingu,keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME majandusprogramm Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames.Eesti eripäraks oli see,et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi.Eesmärgiks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandamisele.Kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist,üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu.Kokkuvõttes oli
võitis Arnorld Rüütel Ametist lahkus senine valitsus ja uue valitsusjuhiks sai Savisaar. 30. Märtsil 1990.aastal võttis Ülemnõukogu vasti otsuse Eesti riiklikust staatusest, sellega kuulutati välja Üleminukuperiood. Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus, lõpetas Eeesti NSV sümbolite kasutamine. 1991. Aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,, millest selgus et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Ime Majandusprogramm eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Senise majandusmudeli lammutamine/muutmine tõi kaasa s masu, millega kaasnes inflatsioon ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged. Iseseisvuse taastamine
Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra. Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSVL majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Reagani aeg aitas ameeriklastel taastada oma eneseusk. Sulaaeg Baltimaades NSVl toimus sulaperiood pärast Stalini surma 1953., kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod hukka mõisteti
referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu ⅓ teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
suure m osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvu mist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendu mi tule mused välistasid liidulepingu, keskv õi muga läbirääki miste e es märgiks sai ol vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi või muletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid p õhjalikku murrangut tsentraalses plaani majanduses siiski ei toi munud. Eestis refor miti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli se e, et ametlikust majanduspoliitikast s õltumatult hakati välja
30. märts 1990- Võeti vastu otsus Eesti riiklikust staatusest, sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati Eesti enda seadused. IME- Isemajandav Eesti, mis tähendas, et majanduse pidi enda käsutusse võtma kohalik juhtimine, üleminek omaette eelarvele. Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku.
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Interliikumine (1988 suvi) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) deklaratsioon, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikus üleliiduliste seaduste ja määruste ees. Balti kett (23. august 1989) protestiaktsioon, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. Kodanike komitee (1989) liikumine, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Isemajandav Eesti (IME) majandusprogramm, mille aluseks oli nelja mehe 1987, aasta septembris avaldatud ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. -- Ärkamisaeg algas 1986. lõpul, kui avalikustati plaan avada Eestis fosforiidikaevandused. Rahvas sundis ühiselt aga protestiga (fosforiidikampaania) ametkonnad sellest plaanist loobuma. Esimene poliitiline ühendus MRP-AEG loodi 1987 augustis ja selle eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti tõelise sisu avaldamine
Sõjaeelne majanduslik tase saavutati küll 1950. aastate algul, kuid riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Nõukogude Liidu elanikkonna varustatud esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate algul märgatavamalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpus. Nõukogu esimees Malenkov püüdis arendada ka kergetööstust. Tema majandusprogramm oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad. 1960
Kongressi valimised. Presidendiks sai Ronald Reagan, kes hakkas kärpima sotsiaalprogramme ja makse ning tugines rohkem eraalgatustele ja turumajanduslikele mehhanismidele. Reagan oli kindel, et maksude alandamine elavdab majandust. Reagani esimesed valitsemisaastad olid rasked - tal polnud lootustki enda majandusprogrammi Kongressis läbi suruda ja talle tehti atentaat, mille ta napilt üle elas. Lõpuks siiski kiitis Kongress tema majandusreformid heaks. Reaganoomikaks kutsutud majandusprogramm põhjustas algul USA-s suure tööpuuduse ja arvukailt streike, kuid Reagan surus need karmilt maha. Sellele järgnes kiire majanduskasv ning mõne aastaga oli Ühendriikide majandus saavutanud väga kõrge arengutaseme võrreldes teiste riikidega. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagani ajal pingelõdvendus. Ühendriigid seadsid enda eesmärgiks NSV Liidu ja kommunismi leviku vastase võitluse. USA positsiooni
tagamisega tegelev organisatsioon. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. 57. Mis on WTO? Millega tegeleb see organisatsioon? Eesti osalus. Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis
Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe
struktuuripoliitikal eriti oluline roll. - Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen, on tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis avaldab olulist survet maksebilansi finantskontole ja reservidele. SBA ja EFF puhul kasutavad riigid tihti ka sellist võimalust, kus krediidiliin on küll avatud ja majandusprogramm kokku lepitud, kuid laenu tegelikult välja ei võeta. Riik soovib vaid turgudele märku anda, et teeb RVF-iga koostööd ja majandusreformid on RVF-i poolt heaks kiidetud ning ettenägematu kriisi korral on olemas ka rahaline tugi. Kõik RVFi laenud peale PRGFi (vaestele riikidele mõeldud laen) väljastatakse RVF-i turu-intressimääraga, mis põhineb SDR-i intressimääral. RVF-i krediidiliinide kasutamine eeldab saajariigilt teatud tingimuste
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
MRP-AEG- oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Organisatsioonil oli põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mida trükiti kirjutusmasinalja levitati ajavahemikus 1987 kuni 1988. IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21
probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon. Tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagan ajal pingelõdvendus. USA seadis eesmärgiks võitluse NSV Liidu kui „kurjuse impeeriumi“ vastu, reageerides ka NSV Liiduga seotud väiksemate diktaatorite tegevusele. Kui 1983
kuid Hrustsov jäi edasi, kuid vanameelsete poliitiline võim likvideeriti. Repressioone nende suhtes ei järgnenud. Nn partei vastase grupi üle saavutatud võiduga kindlustas Hrustsov oma positsioone ning 1958. aastaks koondas kogu riigijuhtimise enda kätte. Stalini majanduspoliitika oli suunatud rasketööstuse arendamisele ning sellele oli allutatud ka põllumajandus. Malenkov püüdis seda poliitikat muuta, pooldades rõhuasetust kergetööstusele, st tarbekaupade tootmisele. Malenkovi majandusprogramm oli seni ainuke riigi huve arvestanud majanduspoliitika taustal suhteliselt inimkeskne, nähes ette lähema 2 3 aasta jooksul parandada elanikkonna majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Need abinõud andsid algtõuke järgnevate aastate majanduslikuks arenguks. Pärast Malenkovi tagandamist hakkas majanduselu juhtimisel domineerima Hrustsov, tuginedes seejuures eelkõige oma intuitsioonile, Tegelikkuses tähendas see tervikliku majanduspoliitika puudumist
Oli Ameerika intellektuaal, kirjanik, reporter ja poliitiline kommentaator, võttis kasutusele külma sõja kontseptsiooni. Ta oli üks esimesi autoreid, kes toonitas riigi osavõtu vajadust vaba ettevõtluse säilitamiseks. Tema raamat ,,Vaba linn" avaldas neoliberalismi väljakujunemisele suurt mõju. Pariisis tuli kokku neoliberaalide I rahvusvaheline konverents, mida hakati nimetama Lippmani kollokviumiks. Seal kujundati neoliberaalide majandusprogramm: 1. Riik määrab majandustegevuse ulatuse ning kindlustab selle elluviimise. Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele. 2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu. 3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu. 3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus? ,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse
Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja
Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja
Olukorda hinnatakse järgmiselt: · Presidendi sõnul ei kannara riik enam järgmisi kärpeid välja · Töötajate olukord on muudetud sedavõrd halvaks, et nad ei suuda enam ühiskonda koos hoida, paljude palgast ei piisa enam igapäevaseks leivaks, kommunaalmakseteks ja rõivasteks. Siiski ei ole asi lootusetu, riigi rahandusministri sõnul on hullem möödas ning majandus on taastumas. Ka IMFi tegevdirektor on teatanud, et riigi majandusprogramm liigub õiges suunas. Oli komisjonis ettepanek eurostat- et saaks kontrollida riikide statistikat, signaal oli et Kreeka nr pole õiged.2009 võimule uus valitsus Kreekas. Teatas 2010, et puudu jääk ei ole 6-9% SKPst, vaid hoopis 15,7 % defitsiit, mis on väga suur auk. Kui Kreeka 2002. aastal euro kasutusele võttis, anti riigile võimalus võtta väga odavaid laene, ja Kreeka laenaski selgelt liiga palju 12. Iiri võlakriis.
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Erikohtlemine lõppes alles 1970ndatel. Tihti inimesed ise ei teadnudki, et neil oli tempel peal, kuid info oli olemas kaadriosakondades. Iseseisvuse ettevalmistamine. (EA VI, 374-388) [L+I] M. Gorbatšov ja perestroika Nõukogude Liidus. Idaloki kokkuvarisemine. Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg. Laulev revolutsioon. Ühiskonna politiseerumine. Suhted keskvõimuga. Üleminekuperiood. IME majandusprogramm. Omariikluse taastamine. (EA VI, 388-393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis. Iseseisvusreferendum. Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine. Eesti Vabariik aastatel 1991-2018. (EA VI, 398–416, Mihkelson 2008, Kasekamp 2011) [I] Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamise ja riikluse arengu põhijooned.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
