MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad (0)

Tallinna Ülikool - Maateadus - Maastikuteadus

5 VÄGA HEA

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud.
Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks.
Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud.
Külamaastik –
Maistud – maastik , kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne)
Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu
Maistudel ei ole kindlaid piire , nad võivad üksteist katta .
Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad.

Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus , tuule kiirus. Sellest tulenevalt on seal väiksemad õhu- ja niiskuse kõikumine ning aurumine maapinnalt.
Jagunevad:
Hoiumetsad – siia kuuluvad reservaadid ning muud erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsaosad. Neid majandatakse hooldusraietega ning uuenevad looduslikult.
Kaitsemetsad – täidavad mitmeid kaitsefunktsioone. Majandamine toimub hooldusraiete või lõppraietega (männikutes ja kõvalehtpuit 121-140 a.; kuusikud 101-120 a., haavikud 51-60 a., hall- lepp 41-50 a.). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel.
Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad . Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. ( kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine)
Metsad jagunevad kaheks klassiks:
1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm.
Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks:
1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo , lubikaloo.
1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku .
1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika.
1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille .
1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala.
1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa.
1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd . 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla.
2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks:
2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes : sookask ja sanglepp . 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo.
2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad , puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba .
2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo.
Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on:
1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets).
2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets ( iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit
3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets ( sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud)
Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast.
Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene
Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud , loopealsed , ranna-, lammi -, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad.
Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike. Peamiselt mererannikul, alvarid ka sisemaal . Harva kasutati ka heina varumiseks.
Luhaniidud – jõgede ääres, tihti üleujutatud ( muda pealevool aitas säilitada viljakust). Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks.
Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks suur osa hävinenud . Liigirikkad.
Liivia -Maria Laasimer eristas:
(I) Lääne-Eesti mandriosa ja saarte niitude ja puisniitude rajooni
(II) Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni
(IV) Pedja jõe basseini soode ja lamminiitude rajoon
(VII) Emajõe alamjooksu ja Peipsi järve edelaranniku lammisoode rajoon
Puhkemaistud on puhkajate teenindamiseks ja viibimiseks kohaldatud maistud.
Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult.
Tööstus- ja kaevandusmaistud
Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus .

Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus).

Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline , looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus.
Majanduslikud väärtused
Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi.
Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest. Näiteks turism, võib põhjustada maastike muutumist, nagu külastuskoormus luitemännikus. Nii võivad turistid ise hävitada maastiku esialgse välimuse, mida nad olid vaatama tulnud.
Utilitaar-ökoloogiline väärtus on maastiku kui majandusliku ressursi kasutamine pikaajalises perspektiivis nii, et taimestik , loomastik ja mullad seda taluvad. Utilitaar-ökoloogilise väärtuse puhul arvestatakse looduse taluvus- ja taastusvõimet.
Mittemajanduslikud väärtused
Väärtused, mida ei saa osta ega müüa, pole turuhinda. Need maastike väärtused on üldkasutatavad.
Maastikusisene ökoloogiline väärtus seisneb tema pikaajalises kasutuspotentsiaalis. Mitmete looduskaitsjate arvates on maastikul aga oma, väljapoole igasugust inimhuvi jääv väärtus. Sisemine ökoloogiline väärtus on olnud aktuaalne seoses bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagamisega .
Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus sõltub inimesest ja on väga subjektiivne. Teatakse, et üks maastik on teisest meeldivam, kuid harva osatakse oma eelistustele anda objektiivset seletust. Paiga teeb inimeste jaoks atraktiivseks eelkõige selle maastiku ilu. Maastikel on oma esteetiline väärtus. Nad inspireerivad sageli kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid , fotograafe, filmimehi.
Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest saab rääkida juhul, kui maastik sisaldab õppe- ning uurimistööks vajalikku informatsiooni, olles seega teabeallikaks näiteks teaduslike institutsioonide, ülikoolide ja koolide jaoks.
Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastik omab orientatsioonilist väärtust siis, kui maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte.

Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest.
Viljandi maakond: Karksi -Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa .
Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru -Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla
Läänemaa : Neugrundi madalik , Osmussaar, Vormsi , Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad).
Järvamaa: Kakerdaja raba , Paide vanalinn , Türi voorestik , Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik.
Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu , Sõrve, Viidumäe, Vilsandi , Mustjala park. Loodusmaastik ( rannikualad ).
Põlvamaa: Taevaskoja , Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad . Loodusmaastikud (reljeef)
Pärnumaa: Soomaa , Sindi, Pulli küla, Kilingi -Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad . Loodusmaastik ( rannikumaastikud , rabad)
Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark , Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef).
Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa , Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik.
Võrumaa: Haanja /Kaika kuppelmaastik , Paganamaa , Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud . Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis -kultuurilised maastikud.
6. Maastike mitmekesisus , milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll mitmekesisuse kujunemisel.
Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis tuleneb mitmetest teguritest:

looduslike tingimuste mitmekesisusest;
looduslike ja poollooduslike elupaikade säilimisest suhteliselt paljudes maastikutüüpides;
suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad).

Uuritakse seiretega.
Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: •maastikutüüpide arv
•maastiku üksuste arv
•maastiku üksuste kuju ja suurus
•maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.)
Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid .
7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid.
Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks:
1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala.
2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala.
Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla - ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille asukoht antakse kaardil.
Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini.
3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. 24 seireala.
Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad.

Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad.
Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on:
• suure tootlikkusega
• stabiilsusega
• suure esteetilise väärtusega
• mitmekesine
Ühtlasi on vajalik vältida intensiivsest maakasutusest tulenevaid soovimatuid kaasnähtusi (reostus jm.).
Maastikuhooldus seisneb:
1. maastike muutuste planeerimises
2. maastike muutuste reguleerimises
Vajalik rakendada looduskaitse ja keskkonnakaitse abinõusid .
Maastikuhooldus kitsamas tähenduses on kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega.
Maastikukaitse on maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel. Viimasel ajal on olulisel kohal ökoloogilise võrgustiku loomine, mis ühendab tervikuks mitmesugused loodus- ja keskkonnakaitse eesmärke teenivad alad ning tagab tasakaalustatud majandus- ja elukeskkonna.
Eesti kaitsealade tüübid:
• Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.
• Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla
• Maastikukaitseala (looduspark) (151) Kõrvemaa , Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki
• Programmiala (seire, uurimis - ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala , Pandivere veekaitseala
Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi.
Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandustegevusele erilisi nõudeid ei seata
9. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad.
Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Määrav on nende elementide kuju ja vastastikune paiknemine, samuti seal esinev kõlvikuline ja liigiline koosseis.
Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud : • ökoloogilist,
• rohelist,
• kompenseerivate alade võrgustikku
Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. Ökovõrgustik on maastiku elutoetavate komponentide seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust.
Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Ökonoomika seisukohalt on tähtis, et kõiki neid ökoloogiliselt elulisi funktsioone täidab võrgustik praktiliselt kulutusteta, isereguleeruva süsteemina.
Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist.
Rohelise võrgustiku eesmärk on
• kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest
• kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur.
Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine.
Roheline võrgustik koosneb:
Tuumaladest, mis sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad.
Koridoridest, mis ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine.
Eristatakse veel:
Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori;
Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali ( metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve.
10. Maastikuplaneerimise (üld- ja detailplaneering ) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal.
Üldplaneering
- üldplaneeringu aluseks ja sisuliseks koostisosaks on regiooni sotsiaal-majanduslik arenguprogramm,
- iga tegevust arendatakse seal, kus on selleks soodsamad looduslikud eeldused või suurim sotsiaalne tellimus.
Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid.
Detailplaneering
- tehakse funktsionaalsete tsoonide detailsem kasutusalane uurimus,
- sageli ühendatud maastikukujunduslike projektidega.
Detailplaneering koostatakse üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks ning see on projekteerimise ja ehitamise aluseks mingil konkreetsel territooriumil. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja on ühtlasi lähiaastatel kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus . Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud , elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid. Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka kultuurmaastik, mis vajab hooldamist.
Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume.
Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid.
XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad.
XVII- XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee elementidega pargid.
XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud.
alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu.
XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise.
XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus.
Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia.
11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas.
Arengutrendid Eestis ja mujal:
VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga , teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu.
URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule.
• rahvas lahkub maalt linna,
• maa ise linnastub.
Tekkib nähtus, mida inglise keeles kutsutakse rurban landscape - elatakse maal, käiakse linna tööle.
Trendid Eestis:
HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS Tihti puudub kontroll oma loodusressursi suunamise üle, mis võimaldab ametnikel teha loodust kahjustavaid otsuseid.
VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE Ressurssi hinnatakse üksnes majandusliku mõõdetava väärtuse seisukohast . Sageli kaasneb maa müümine. Eestile on olnud iseloomulik ekstensiivne maakasutus - pidevalt suhteliselt palju maad kasutuses, ent kasutusintensiivsus on enamasti olnud suhteliselt madal. Oht on selle trendi süvenemisel ääremaade mahajätmine ning võsastumine. Looduse ja looduskaitse seisukohalt positiivne areng.
ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU. Selle trendi sümboliks on krunte ümbritsevad tarad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 9 allalaadimist

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #1

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #2

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #3

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #4

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #5

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #6

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #7

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #8

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #9

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #10

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mairitsa Õppematerjali autor

Maistud maastikukaitse roheline võrgustik maastikud arhitekt rahvuspark maastikuarhitekt maastikuhooldus

Sarnased õppematerjalid

docx

Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018

looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.); peisaaz, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on geograafias aegunud, kuid nii tõlgendatakse maastikku veel näiteks kunstis ja igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele.

Geograafia

doc

Maastikuökoloogia eksam

1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.  Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille

Ökoloogia

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga

Ökoloogia

pdf

Ökoloogilise taastamise eksam 2019

● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliiki

Kategoriseerimata

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Planeerimine peab olema:  Demokraatlik  Funktsionaalne  Kõikehaarav  Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited

Keskkonna kaitse

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid