Ökoloogilise taastamise eksam 2019 (0)

PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) ​Kordamisteemad eksamiks:  
 
I Ökoloogiline taastamine  
 
Looduskaitsemeetmed   ● Hoidmine ja kaitse  
● Mõjutamine ja majandamine  
● Taastamine   Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.​ Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, 
ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni 
toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti 
ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline)   Erinevate süsteemide taastamine   ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne)  
● elusloodus   ○ populatsioonid ja liigid  
○ kooslused  
○ ökosüsteemid   Taastamise eesmärk (soovitav seisund)​ Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on 
see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? ​Taastada tuleb ökosüsteemi 
isetoimimine e tervis.​ Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK 
EI OLE VÕIMALIK!   ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused  
● Majanduslikud piirangud  
● Ajalised/ajaloolised piirangud  
● Sotsiaalsed piirangud  
● Põhilised hindamiskriteeriumid: teostatavus, riskid, parima variandi valik ja hind.     Ökosüsteemi teenused   1. Varustavad teenused   ● toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained)  
● värske vee olemasolu  
● mineraalained  


● erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid  
● bio- ja hüdroenergia   2. Reguleerivad teenused   ● süsinikuringe ja kliima regulatsioon  
● jääkainete biolagundamine  
● vee ja õhu looduslik isepuhastumine  
● taimede tolmlemine  
● kahjurite ja haiguste kontroll   3. Elu toetavad teenused   ● toitainete levitamine ja ringlus  
● seemnete levitamine  
● fotosüntees ehk primaarproduktsioon   4. Kultuurilised teenused   ● inspiratsioon  
● puhkus  
● ökoturism  
● teaduslike uurimuste läbiviimine   Taastuskaitse, tugihoole, tugiasustamine​ (suuremahulise taastamise väikesed alternatiivid)  ● Taastuskaitse – kõrvaldatakse isetaastumist takistanud inimmõju ja jäetakse süsteem  looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine)   ● Tugihoole – tegevus, mis soodustab rikutud süsteemi iseregulatsioonivõime taastumist (nt  kotkapesade alused)   ● Tugiasustamine – uute isendite lisamine   Olulised mõisted ökoloogilises taastamises   Terviklikkus ​(integrity) – struktuuri toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu 
Vastupanuvõime ​(resistance) – võime häiringutele (disturbance) vastu seista, nende mõjul mitte 
muutuda  


Taastuvus e taastumisvõime ​(resilience) – võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne 
struktuur ja koosseis   Taastumatuse murdepunkt ​– kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu   Suunisliigid ​(focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks   ● tunnusliigid ​(indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab  tunnistust mingist kvaliteedist (samblad)  ● katusliigid ​(umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka  paljusid teisi liike (suurkiskjad)   ● lipuliigid ​(flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid  (bambuskaru, lendorav)  ● tugiliigid ​(keystone species) – mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes  ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras)  Taastamistööde protsess​ Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti 
juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega   ● Taustainformatsiooni kogumine   ○ Varasemate analoogsete projektide uurimine  
○ Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine  
○ Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika  leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks   ● Plaani väljaarendamine   A. Projekti ülevaade,  eesmärk, kasutuspoliitika   B. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs   C. Alternatiivsete lahenduste kirjeldused   D. Valiku põhjendus   E. Eelarve   F. Projekti kohandamise võimalused   ● Täpne projekt: Koosluse liigiline koosseis, struktuur, graafiline lahendus, teed ja  veekogud jne millised liigid, kus ja millises arvukuses. Seega sisaldab nii liigiloendeid 
kui tehnilisi jooniseid    ● Rakendusplaan: täpne metoodika, kes, kus, kuidas ja millal töid teeb (näit. kas istutatakse  täiskasvanud taimed või külvatakse seemned, kust ja millised saadakse ja millal) 


● Seireplaan: kuidas määratakse projekti edukust  ○ Millised andmed on vajalikud edukuse määramiseks?  
○ Kuidas neid andmeid kogutakse, talletatakse ja tehakse kättesaadavaks?  
○ Millal seiret tehakse – aastaaeg, fenofaas, ilmastik ja seiresamm  
○ Kes seirab?  
○ Kes analüüsib?   ● Majandamisplaan: kuidas taastamisjärgselt ala majandatakse  
● Elluviimine, seire, ja majandamine  
● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine   Adaptiivne e “iseõppiv” protsess​ Enamik projekte kestab mitmeid aastaid, mille jooksul 
ilmnevad ka ebasoovitavad muutused, sest osa asju on ennustamatud ja osasid pole võimalik 
kontrollida. Seetõttu tuleb plaani muuta.   ● Metoodika, mis töötas varasemates projektides, ei hakka alati tööle.  
● Ökoloogilise taastamise töö peab olema korralikult dokumenteeritud, seiratud ning  pidevalt edukuse suhtes hinnatud!)   Taastamistööde tsükkel      II Populatsioonide ja koosluste taastamine   Elupaikade kaitse ja taastamine   Meetmed: 


● Elupaiga kaitse ja taastamine (koosluste vaheldumise aeglustamine, konkurentide  tiheduse vähendamine)   ● Tugiasustamine  
● Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine   Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine​ ??  Tugiasustamine - olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni 
arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi 
korral. Väikeste populatsioonide probleemid, nt:   ● Mägi-kadakkaer Lasnamäe  
● Harilik kobarpea 2008   Populatsioonide ümberasustamine​ on isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest 
elupaigast teise. Ümberasustamist võidakse rakendada nt keskkonnamõju hindamisel ette pandud 
leevendusmeetmena. nt:   ● Aasnelk 2005 Ihaste  
● Tõmmu käpp 1996 Pivarootsi   Koosluste taastamine ​??  Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel ​ ??  III Maastike taastamine   Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.   Maastiku taastamise eesmärgid   ● Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust?  
● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud  maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi 
ajastu maastiku?   ● Kultuurmaastik  
● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? 
● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? 


KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES!   Maastik​ on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate,   loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja   protsessidest nende taga   Maastikul on vähemalt viis mõõdet:   ● Kolm ruumilist (X,Y,Z),  
● Aeg  
● Inimtunnetus   Maastik maastikukonventsioonis   Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad 
looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud.   Maastikulised väärtuskriteeriumid (1990 UNESCO)   ● Esteetiline kvaliteet  
● Ehitised, nende kompleksid  
● Traditsiooniline maakasutus  
● Põllumajandusmaastikud (traditsiooniline)  
● Pargid, iluaiad  
● Ajaloolised tööstusmaastikud, kaevandused  
● Kohalikule kogukonnale olulised maastikud     Maastiku väärtused   ● Ajaloolis-kultuuriline väärtus (kultuuripärand)  
● Looduslik (elurikkus, kooslused, liigi)  
● Esteetiline, ilu  
● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne    
Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis   ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid  
● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava  
● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid)  
● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava)  


● Puhkealad ja nende kujundamine  
● Karjääride rekultiveerimine  
● Planeeringud  
● Ruumilised keskkonnameetmed jne   Maastikuhoolduse eesmärgid   ● Väärtuste säilitamine ja taastamine  
● Probleemide leevendamine ja kaotamine  
● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine)  
● Väärtuslik elukeskkond jne   Maastikuhooldus   ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine  (maastikutaastamine) või eemaldamine  ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad  
● Juhttegurite suunamine (poliitika) – teadlikkus, toetused, valdkondlikud poliitikad,  maapoliitika jne)   ● jne   Maastikuhoolduse üldlähenemine   ● Väärtuslikud maastikud   ○ Kogu maastik  
○ Väärtustatud maastik  
○ Väärtuslikud elemendid jne   ● Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad,  linnamaastik jne)   ● Tegevused (maastikuhooldusplaan, planeerimine, maastikukujundus, maastiku taastamine  jne)   ● Meetmed, abinõud (põllumajandus-keskkonnaprogramm, maahooldustoetused,  pool-looduslike alade toetus)   Maastikuhooldus kaitsealal:   KAITSEKORRALDUSE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE   ● Iga kaitseväärtuse kohta sõnastatakse eesmärk, mille saavutamine on kaitsekorralduse  lõppeesmärgiks.  


● Soovitav on eesmärk sõnastada tulemusena. Kaugem eesmärk sõnastatakse  pikemaajalises perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30 
aastat.   ● Näiteks: Metsad on looduslikus seisundis ja nende edasine areng on üksnes looduslike  protsesside tulemus.     Üldised eesmärgid maastikuhoius kaitsealadel   ● Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse maakasutuse  ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente;   ● Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit;  
● Tagada pärandmaastike (s.h koosluste säilimine)    Maastikuhooldus kaitsealadel:   OHUTEGURID: Kui kaitseväärtust midagi ei ohusta, siis ei tule KKKs ka midagi planeerida 
(peale seire)   PÄRANDKULTUURMAASTIKUD   ● Ebasobiv ehitustegevus  
● Ebasobivad liinid, teed, kommunikatsioonid  
● Põllumajandusliku tegevuse hääbumine  
● Liiga intensiivne põllumajandustegevus  
● Reguleerimata raided  
● Reguleerimata maavarade kaevandamine  
● Jäätmete ladustamine   LOODUSMAASTIKUD   ● Reguleerimata raied  
● Uute kuivendus-süsteemide rajamine  
● Maavarade kaevandamine  
● Ehitiste, teede, õhuliinide rajamine ebasobival viisil  
● Prahistamine      Maastiku taastamistööde protsess   ● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine 


● Taustinformatsiooni kogumine  
● Varasemate analoogsete projektide uurimine  
● Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised,  paleorekonstruktsioonid, jne)   ● Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine  
● Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest     Maastiku taastamise projekt   Maastikuplaani väljaarendamine   1. Projekti eesmärk, mille taastamine, osapoolte, kohalike kaasamine   2. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs   3. Valiku põhjendus   4. Eelarve   5. Projekti kohandamise võimalused   6. Jooksev eelarve pärast taastamist!  Kultuurmaastik vajab hooldust!   Olulised teadusvaldkonnad maastiku taastamisel   1. Maastikuökoloogia   2. Arheoloogia   3. Paleogeograafia   4. Looduskaitseteadus   5. Klimatoloogia   6. Mullateadus ​ ·     Maastik keskkonnakorralduses​ ??    IV Karjääride taastamine  


Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.   Korrastamine ehk rekultiveerimine​ (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega 
(kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks 
muutmine. Korrastamisel võib taastada kaevanduseelse maakasutuse või anda maale ka täiesti 
uus funktsioon. Korrastamine hõlmab tehnilist (tasandamine, teede, kraavide, veekogude 
rajamine jms) ja bioloogilist korrastamist (taimestiku, loomastiku taastamine)   Bioloogilise korrastamise alla kuuluvad tööd, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja 
loomastiku taastumise   Bioloogiline korrastamine   ● Loodustumine (sõltub ümbritsevast taimkattest ja toimib väikekarjäärides);  
● Seemnete külvamine (heintaimed ja ka puud);  
● Taimede istutamine (puud ja põõsad).   Tehnilise korrastamise alla kuuluvad tööd, mis nõuavad tehnika kasutamist. Näiteks ala 
tasandamine, silumine, muldkatte taastamine, teede, kraavide jm rajamine. Sisuliselt on see 
ettevalmistus bioloogiliseks korrastamiseks.   Taastamise eesmärk (soovitav seisund)   ● Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi  pöörata?   ● Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis  
● Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused  
● KÕIK EI OLE VÕIMALIK!  
● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused  
● Majanduslikud piirangud  
● Ajalised/ajaloolised piirangud  
● Sotsiaalsed piirangud  
● Põhilised hindamiskriteeriumid: teostatavus, riskid, parima variandi valik ja hind 
● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid  ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega    ● Taustinformatsiooni kogumine   ○ Varasemate analoogsete projektide uurimine  


○ Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine  
○ Paiga inventuur ja analüüs   ● Plaani väljaarendamine tulenevalt eelnevast punktist ja praktiliste piirangute määratlemine;  teostatavuse hindamine   ● Kolmemõõtmeline projekt: millised liigid, kus ja millises arvukuses  
● Rakendusplaan: täpne metoodika, kuidas ja millal töid tehakse  
● Seireplaan: kuidas määratakse projekti edukust  
● Majandamisplaan: kuidas taastamisjärgselt ala majandatakse  
● Elluviimine, seire, ja majandamine  
● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine     Korrastamise suunad ja viisid   ● Kehtiva korra kohaselt tuleb kaevandatud maa kohandada metsamaaks, veekoguks või  muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks.   ● Tehnilise korrastamine.  
● Bioloogilisel korrastamisel rakendatakse põllumajanduslikke, maaparanduslikke ja muid  võtteid, mis tagavad korrastatud ala sihtotstarbelist kasutamist toetava elustiku 
kujunemise.   ● Kehtiva korra kohaselt tuleb lähtuda korrastamisel määratud suunast ehk eesmärgist,  milleks võib olla loodusressursside (metsa, maaviljelusmaa, loodus- või 
majandusväärtusega veekogu) loomine, aga ka ehitusmaa või mõne muu, näiteks 
eriotstarbelise territooriumi rajamine või selleks tingimuste loomine.   V Metsade taastamine   Eesmärk, olulised mõisted, näited.   Taastamise eesmärgiks on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides 
loodusliku taastumise protsesse (SER, 2004)   ● Passiivne taastamine (laseb metsal ise taastuda, ei aita kaasa)  
● Aktiivne taastamine (inimene aitab kaasa)     Metsaökosüsteemide taastamine   ● Rekultiveerimine (Reclamation) (inimtegevusega rikutud maa taas kasutuskõlblikuks  muutmine, korrastamine)  


● Metsasuse taastamine (afforestation - muutub kõlviku tüüp, reforestation - jääb samaks)  
● Struktuuri ja funktsioonide taastamine (Rehabilitation)  
● Veerežiimi taastamine  
● Ohustatud metsaliikide kaitsmine   AFFORESTATION - metsa istutamine maale, kus puudus metsakate   REFORESTATION - metsa istutamine maale, kus on eelnevalt olnud mets   Taastamisvõtted metsatüübirühmade kaupa      


  Ettevalmistustööd   ● Kirjeldatakse ala seisund, takseerkirjeldus, puistuplaan, varasemad majandusvõtted,  piirkonna metsamajanduse ajalugu, kaitseala välispiir, tsoneering, kaitsealused liigid  ● Välitööd        


Uuringud ja seire 
● Esmased uuringud – eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta 
● Põhiuuringud – ajaliselt jätkuvad uuringud, toimub nii enne kui ka pärast taastamisvõtte  rakendamist   ● Täienduuringud – info kaudsete mõjude kohta  
● Seire – jälgitakse koosluste muutusi ja muutuste kiirust. Nii taastamisalal kui ka  kontrollalal. Seirealad tuleks valida nii, et need esindaksid kasutatud taastamismeetmeid 
ja taastatavate metsade mitmekesisust. Esimene seirekord tehakse paari aasta jooksul 
enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala 
seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel.   Metsade loodusväärtuste hindamise metoodika (EMKAV projekt)    VI Veekogude ökoloogiline taastamine   Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.   ● Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste  tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem.   ● Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete  ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse ökoloogilist 
seisundit.   ● Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest koos  veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Sel juhul võib luua 
asenduskooslustega ökosüsteemi, mis talitleb looduslikust teisiti, aga on kooskõlas valgla 
iseärasustega. Sellist nähtust nimetatakse veekogu rehabilitatsiooniks.   ● Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja  sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt 
ei muutu.  


● Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on  hädavajalik näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel.   Tehnilistest meetoditest   1. Aeratsiooni meetodid   2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon   3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ   4. Algitsiidid ja herbitsiidid   5. Setete eemaldamine ja katmine   6. Veekogu sängi kujundamine   7. Hüdroloogilised meetodid   Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi 
millisena tulevikus tahetakse järve näha!  Veekogude seisundi parandamise meetodid   ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up")   ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust.   ● Ülalt lähtuvad ("top down")   ○ eelkõige biomanipulatsioon  
○ seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni  jõuaks. FP » ZP » lepiskalad » röövkalad   ○ Kui FP produktsioon on oluliselt suurem ZP toitumise kiirusest, hakkab FP  kogunema   ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite  hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus   Tervendamise eesmärgid   ● Taastada järve kunagine “hea” seisund 
● Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest.  
● Produktiivsuse tõstmine 
● Mingi liigi või koosluse kaitse  Enamasti on siiski eesmärgiks: 


a) Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine.   b) Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine     Järve taastamise eeldused   ● Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja  looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal!  Biomanipulatsioon​ - Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu     Biomanipulatsiooni eesmärk   ● ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada  (zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata, efekt lühiajaline, töömaht suur)  ● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud,  vähendab ZP ärasöömist)  ● röövkalade (haugi, ahvena jt) asustamine (ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada) 
● taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine (varjupaigaks ZP-le, toiteainete  konkurendid FP-le)  Meetodeid tavaliselt kombineeritakse   Makrofüüdijärvede (suurtaimerikaste) taastamine, tervendamine, korrastamine   Suurtaimed   ● Rikkalik kaldaveetaimestik ja sageli ka ujulehtedega taimestik 
● Liikide arv suur.  
● Veesisene taimestik liigivaene, kuid ohter. Domineerivad eutrafendid.  
● Isoetiide kas harva või puuduvad.  
● Sissevoolu ala peamiselt mitmekesisem võrreldes väljavooluga.     Suurtaimestiku eemaldamine   ● Taastamine on väga keerukas.  


● Oluline on omada teadmisi elustiku suktsessioonist, liikide ökoloogilistest nõuetest jne.  
● Meil Eesti tingimustes enamasti tuleks kõne alla üksnes veekogu algse loodusliku ilme  andmine ja eutrofeerumise vähendamine, kuid mujal on oluline ka näiteks veelindude 
pesitsuspaikade loomine ja kalda-äärsete alade kasutamine kariloomadele, põllumaaks.   Jõeliste vee-elupaikade taastamine​ - eesmärk on taastada jõe süsteemi loomulik seisund ja 
toimimine nii bioloogilise mitmekesisuse, rekreatsiooni, üleujutuste haldamise ja maastiku 
terviklikkuse mõttes.   Miks tervendada:   ● vooluveelised elupaigad on vähenenud  
● hüdroloogiline režiim ebasobiv nii elustikule kui ka inimesele  
● jõgede seisund halvenenud   Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad kõige enam  ● maaparandus  
● paisutamine  
● jõekallaste haldamine (arendus ja haldustöö jõekallastel, nt põllud väga lähedal jne)   Lähenemine võib olla erinev:   ● ei mingit tegevust, lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja lastakse loodusel ise taastada 
● haldamine - vähendatakse survetegureid, et süsteem taastuks 
● töötlus - muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valglal - alates  maakasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni   Silmas tuleb pidada järgmist:   ● enne meedotite rakendamist tuleb hinnata, mis juhtub, kui see mingil põhjusel ei õnnestu 
● meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi  ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. siia kuuluvad 
ülevoolupaisud ja künnised  ● enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele     Jõe sängisisesed võimalused   ● kivirahnude kobarad   ○ kasutatav enamikus elukohatüüpides, sobivaim voolukiirus >0,5 m/s  
○ efektiivseim grupiti, väikestes ojades ka üksikult  


○ ei sobi liivase põhja korral; võivad tekitada uhtejoomi suure settekoormuse korral   ● ülevoolud ja künnised  
● kalade läbipääs  
● varjepaigad     VII Niidukoosluste taastamine   Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited  Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja 
niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud)   Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt :   1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine   2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek.     Rannaniitude taastamine   Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on 
rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on ​võsatõrje ja rootõrje​. Roostunud 
rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on 
oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti 
säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse 
kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - ​karjatamine   Tavalisemad probleemid:   ● Pilliroog, angervaks, roog-aruhein  
● Mättad   Nõuded:   ● Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune  
● Kännud max 10 cm  
● Puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks)  Loopealsete taastamine   Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga 


karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik 
maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks 
taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega 
kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus 
muutub oluliselt.   Peamised probleemid:   ● Kadakas, mänd  
● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt)  
● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef   Nõuded:   ● Puude ja põõsaste katvus  
● Kännu kõrgus 
● Raidmete katvus     VIII Soode ökoloogiline taastamine   Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.   3 olulist tunnust:   ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus  
● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid  
● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata  - turbana   Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, 
päritolu. Soo ​degradeerumist ​põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub 
kokku, O2!). Soo degradeerumist põhjustab toiterežiimi muutus: väetamine, lendtuhk, veega 
kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid 
tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, 
mis toidab veekogusid jne   Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks   ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt 


allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt 
geoökoloogilistest teguritest.   ● On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud  ja haruldased.   ● On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus  on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu.   Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused   ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis  
● Liigirikas madalsoo   ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir  
○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis  
○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril  
○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir  
○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir  
○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis  
○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis   ● Õõtsik-madalsoo   ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel   ● Allikasoo   ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel  
○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir  
○ Raudtarna kooslus (C. davalliana) - Läänesaared, levila põhjapiir   Tegevuskavas on kirjas:   ● Eesmärgid: kaitstavate sooelupaikade biodiversiteedi ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja  taastamine   ● Alade staatus, ohud ja mõjurid, eesmärgid, tegevused, ajakava ja eelarve  
● Taastatavate alade nimekiri