50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
naeruvaarne
Õppematerjali autor
keskkonnategur – Peamine seda kooslust kujundav tegur, mille mõju tuleb taastada • Kooslus tuleb aidata loomulikule arenguteele • Meetmed ja võ\ed on kooslusetüübispetsiifilised (raie, põletamine, üleujutamine, jne) Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel Eesmärk loomaaedele, mitte IN situ sunnaga programmidele. Alal hoida 90% rajajate geeni mitmekesisusest 100 aasta jooksul. Rajajate poolt sissetoodud geenide alalhoid. III Maastike taastamine Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK
ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud ökosüsteemi komponendi loodusliku või jätkusuutlike seisundi taastamine. Ökoloogilise taastamise võimalusi, vahendeid ja tagajärgi uurib taastamisökoloogia. Taastamisökoloogia ökologia haru, mis tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide ning nende looduslikkuse ja iseregulatsioonivõime taastamise võimalsute ja vahendite uurimisega. Ennistamine ökoloogiline taastamine kitsas mõttes. Mingi ala (koosluse, ökosüsteemi) algse liigilise koosseisu, struktuuri ja ökosüsteemsete protsesside täielik taastamine. Populatsioonide ja/või liikide asurkondade kunagise arvukuse ja leviku taastamine. Terviklikkus ökosüsteemi terviklikkus on seisund, mille puhul ökosüsteem on kahjustamata ja fuktsionaalne
jm) 20.03.2018 – Taastamine, õpikust lk. 189-199 Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud. Taastamise protsessis üldised etapid ● Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid) ● Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks ● Õiged meetodid ● Kahjustavate faktorite eemaldamine ● Taastamise tegevus ● Seire Populatsioonide taastamise meetodid ● Tugiasustamine ● Taasasustamine ● Ümberasustamine ● Liigikaitseline uusasustamine 27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv – alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis – omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste
Kõikidele liikidele ei sobi (nt lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm) 20.03.2018 Taastamine, õpikust lk. 189-199 Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud. Taastamise protsessis üldised etapid Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid) Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks Õiged meetodid Kahjustavate faktorite eemaldamine Taastamise tegevus Seire Populatsioonide taastamise meetodid Tugiasustamine Taasasustamine Ümberasustamine Liigikaitseline uusasustamine 27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste
(KA) loodushoiutoetust või pakub KA eramaa omanikule võimalust taastada poollooduslik kooslus mõne projekti raames. Peale seda on maaomanikul või rentnikul võimalik ala hooldamise eest taotleda PLK hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine riigimaadel toimub Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel ja koostöös maahooldajatega. RMK korraldab nendele aladele rendikonkursi ning sõlmib pikaajalised lepingud alade hooldamiseks. Esmase taastamise viib läbi RMK eemaldades alalt likviidse puidu. Lõpliku taastamise teeb loodushoiutoetuse abil rentnik, nagu ka edasise ala hoolduse. Poollooduslike koosluste parimate hooldusvõtete tehniliseks kirjeldamiseks on KA tellimusel teadlaste-ekspertide töörühmade poolt aastatel 20092012 koostatud järgmised niitude hoolduskavad: 1) loopealsed (6280)1 ja kadastikud (5130), 2) rannaniidud (1630), 3) lamminiidud (6450, 6430), 4) puisniidud (6530) ja puiskarjamaad (9070), 5) soostunud ja
demograafilisele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele. Minimaalne sobiva elupaiga suurus sobiva elupaiga väikseim suurus, mis tagab minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis - mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Väljasuremiskünnisele jõutakse nt populatsiooni oluliselt mõjutava ökoloogilise teguri muutumisel, nt elupaikade kadumine. Kordamisküsimused: Millised tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis,
Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os
Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid