Metsandus Metsade jaotus Kasutuse eesmärgilt võib metsad jaotada kolmeks, sõltuvalt sellest, mis on neis metsades lubatud teha. · Tulundusmetsad on metsaalad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid. Neid on ligi 80 % meie metsadest. · Hoiumetsad on määratud loodusobjektide kaitsmiseks. Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel. Selliseid metsi on ligi 8 %. Metsade kasutamine Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks ja mitmesuguste puitesemete valmistamiseks, kütteks, samuti tselluloosi ja paberi tootmiseks
· Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul.
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Maailma metsatööstus 2011 rahvusvaheline metsa-aasta · Rahvusvahelise metsa-aasta logol on kujutatud puud, mille sisse on joonistatud elus- ja eluta olendid. · Üks aasta on kuulutatud metsa-aastaks, et tõsta inimeste teadlikust metsade kohta (kasutus, kaitse jne). Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Metsade tähtsus · Erosiooni tõkestaja · Hapniku tootja · Veeringe reguleerija · Tooraine · Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? · Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küll...
(Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6)
· Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vööndis. 1. Okasmets 2. Sega- ja laialehine mets 3. Lähistroopiline niiske mets 4. Troopiline mets 5. Ekvatoriaalne vihmamets Kuidas maailma metsad jagunevad? 1) Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia 30% 2) Mitmeotstarbeline kasutus 23% 3) Kasutus teadmata 16% 4) Muu 7% 5) Puhkemetsad, uuringuteks 4% 6) Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% 7) Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri
Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt. Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad ja alates 50 ha kõik era- ja omavalitsuste metsad Tänapäeva seaduse kohaselt on arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära
4. troopiline 4. mets 5. ekvatoriaalne vihmamets http://library.thinkquest.org/08aug/01323/reg.html Kuidas maailma metsad jagunevad? Mitmeotstarbeline Tulundusmetsad kasutus 23% - puit, tselluloos, bioenergia 30% Kaitsemetsad - mulla ja vee kaitseks 8% Kasutus Loodusliku teadmata 16% mitmekesisuse säilitamine 12% Muu 7% Puhkemetsad, uuringuteks 4% Ü. Liiberi foto Kuidas mõõdetakse metsa- ja
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid, lauad) c)ehitustööstus (laast- ja kiudplaadid, vineer) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus) 9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p. 1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork 2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad 3) loodusliku mitmekesisuse säilitamine, näiteks Alutaguse ürgmetsad Eestis 4) Tulundusmetsad, näiteks puidu, tselluloosi, bioenergia saamiseks 5) Puhkemetsad, näiteks Eestis palumännikud: valgusrikas, marja – ja seenerikas 10. Arengumaade( Lõunariikide) ja arenenud maade( Põhjariikide) metsamajanduse võrdlus a) metsatüübid b) kapitali majandamine c) raie d) töötlemine, eksport e) hind5+5p.
röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Taimestik Looduslikest aladest on lõunaosas esindatud valdavalt okas ja segametsad. Põhjaosas lisaks metsadele ka karjamaad ja haritavad maad. Mitmes piirkonnas esinevad hoiu- ja kaitsemetsad. Metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv RebäsemõisaMähkliKaikaJõeperä piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. Tegemist on
Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Looduskaitsealasid on Jõgeva vallas 2- Endla looduskaitseala ja Mustallika looduskaitseala. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku edelajalamil jäädes Jõgeva valla territooriumile. Looduskaitseala on tervikuna loodusmaastik, mille moodustavad 8 Endla
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
Säästva arengu visiooni kohaselt on Pandivere kõrgustik tulevikus mitmekülgselt arenenud piirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega. Põllumajanduses on rakendatud parim võimalik tehnika ja suurtootjad lähtuvad oma majanduse korraldamisel keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhimõtetest. Intensiivse tootmise mõju veekeskkonnale leevendaksid karsti ja allikapiirkondade veesäilitusalad, kaitsemetsad ja väiksema tootmisintensiivsusega piirkonnad karstialadel ja paepealsetel maadel (püsirohumaad, mahepõllunduse alad). Piirkonnas oleks kasutada joogivee tootmiseks sobiv reostamata maapinnalähedane põhjavesi, kaitstud on väärtusliku veeelustiku elupaigad ja väärtuslikud maastikud ning on olemas sportliku kalapüügi võimalused. Pandivere kõrgustiku säästva majandamise kogemusi saab rakendada ka teistel veelahkmealadel kogu Eestis.
kaitseväärtust ja kohaldatud kaitsereziimide otstarbekust 2. Teha inventuur metsa kaitseväärtuse hindamiseks väljaspool olemasolevaid kaitsealasid 3. Teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks. Võrgustiku osad (komponendid): 1) rangelt kaitstavad metsaosad + piiratud kasutusega metsad kaitsealadel (servaefekti vähendavad ja ökoloogilist stabiilsust tagavad) 10% 2) spetsiaalse majandusreziimiga kaitsemetsad väljaspool kaitsealasid (tuumaladevaheliseks liikide levikuks) 3) vääriselupaigad (liigid, metsa taastumispotentsiaali säilitamine) 9. Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja funktsionaalsuse, ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud ökosüsteemi komponendi loodusliku või jätkusuutlike seisundi taastamine. Ökoloogilise
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav
Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G
· kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata.Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk vineeripak või halvemal juhul paberipuu. Neile kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu tihusid ei ole võimalik samastada müügiks mineva toodandu hulgaga. Kogu oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida erinevatest ökosüsteemidest piisavalt
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
