Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Maastikukujunduse võtted ja vahendid Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses................................................................................... 5 3.Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad........................................................... 8 4.Kokkuvõte.........................................................................................................
..............................- 5 - 3. Mõned Garrett Eckbo tööd .................................................................................................- 6 - Kokkuvõte ..............................................................................................................................- 8 - Kasutatud kirjandus................................................................................................................- 9 - Sissejuhatus Garrett Eckbo oli Ameerikast pärit maastikuarhitekt, kes oli märkimisväärne oma raamatu ,,Landscape for Living" eest ning kuna mees kasutas kunsti ja teadust, et luua keskkonnad, mis on otstarbekohased ja elamiskõlblikud, samal ajal säilitades sotsiaalse, ökoloogolise ja kultuurse lähenemise disainile. -2- 1. Elulugu 1.1 Noorusaastad Garrett Eckbo sündis 1910. aastal Cooperstownis, New Yorgis, isa Axel Eckbo ja ema Theodora Munn Eckbo perre. Eckbo isa oli rahvuselt norralane
F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F. Steele- Ameerika maastikuarhitekt, renesanssiaed T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind, pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised Ron Herman- Ameerika maastikuarhitekt, Jaapaniaed, lihtne selge vorm T. Delaney- Amerrika aiakunstnik, julged värvid ja materjalid, väike rõhk taimedel M.Scwartz- ameerika aiakunstnik, installatsioonid
Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks normdokumentatsiooni kooskõlastamine. Arhitektuuri alaliigid Volitatud arhitekt võimeline tagama kõik ehitise tingimused Arhitektuuri konservaator tegeleb objekti ülevaatusega Sisearhitekt - eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör Maastikuarhitekt - maastiku analüüsimine ja kujundamine Nõudmised õppimaasumiseks Lai matemaatika kursus gümnaasiumis Hea silma nägemine Tehniline taju Huvi reaalainete vastu (füüsika ja matemaatika) Soov Eelised õppimapääsemiseks Läbitud kustialane kursus Eelnevalt õppinud kustikoolis Kursuste kõrge keskmine hinne Olümpiaatidel osavõtnutel Kus õppida Tallinna tehnikakõrgkool Tallinna kollets Eesti kustiakateemia Tasu 5-10% kogu projekti maksumusest Kust saada infot?
pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. *Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab väliruume ja selle elemente. Aga milleks üldse maastikku kujundada? Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel on hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt inimestele meelepäraseid (mugavaid, turvalisi ja huvitavaid)maastikuruume elukeskkonna osana. TARBEKUNST Tarbekunst on kunsti ala mis hõlmab tarbe ja dekoratiivesemete kunstilise kujundamise. Tarbekunsti objektiks on aga peaaegu alati mingi tarbeese, millele antakse peale tema tarbimisväärtuse
jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976)
Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian) Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele
Konduktor oli musta mantliga tädi, must nahkkott rihmaga üle õla. Konduktoril l oli suur piletirull. Piletirullist rebis konduktor pileteid, sõidurahad pani aga musta nahkkotti. Kott käis krõpsuga kinni. Konduktor hüüdis valju häälega: "Astuge ettepoole! Võtke koomale! Järgmine peatus Balti jaam!" 2. Jooni alla järgnevas loetelus need elukutsed, mis on Sulle tundmatud! audiitor, modelleerija, lavatehnik, lihvija, juveliir, kondiiter, modell, arhitekt, maastikuarhitekt, restaureerija, krüptoloog, skulptor, filoloog, turvamees, optometrist, direktor, diktor, logistik, metsatehnik, madrus, laohoidja, arhiveerija, sekretär, korrektor, kassiir, elektrik, vanemuurija, ihukaitsja, reisikonsultant, maksuametnik, tisler, kapten, sotsiaaltöötaja, kriisiabi-alane nõustaja, kosmeetik, turvamees, politseinik, aednik, müügiesindaja, õpetaja. 3.Täienda tabelit! Kui elukutse tänapäeval puudub, siis tõmba kriips!
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Maastikuarhitektuuri õppetool PETER WALKER Kursusetöö Tartu 2012 Peter Walker sündis 1932. aastal Californias, kus ta ka üles kasvas. Ta on ameerika maastikuarhitekt, kes on disaininud sadu projekte, õpetanud teisi, loenguid pidanud nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, kirjutanud raamatuid ja töötanud nõustajana mitmetes agentuurides.[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete
seal taastada oma meelerahu. Kujundades avalikud pargi, kuhu inimesed saaksid vajadusel lõõgastuma minna. (Viide 11. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted uskus, et ideaalne vastumürk stressile on jalutada pastoraalses pargis. Ta tahtis luua keskkonda, mis aitaks tunda vaikust. Tema nägemus oli, et rahu tunne pärineks pargist. Ta rakendas oma põhimõtteid järjekindlamalt kui ükski teine maastikuarhitekt tema ajastul. Hoolikalt ehitati jalutuskäike ja radasid, mis voolasid läbi maasiku kui õrn klaas, lihtsad kõverad, mis ei tõmmanud palju tähelepanu. (Viide 12. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted tahtis pakkuda kohta, mis on maaelu sarnane, maaliline maastik, kus pole ebatervilikke tingimusi ja ülerahvastatud linnakeskkonda. Ta püüdis maastiku tuua linnaelanikele nii lähedale, kui võimalik, et kõik saaksid sellest kasu saada. (Viide 13. http://www
Näiteks vanasti taotleti hiies rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste ja esivanemate) soosingut. Teisalt on pärandkultuur ja maastikuarhitektuur seotud sedasi, et inimesed on tehiselt tekitanud maastikule erinevaid asju, mis kuuluvad tänapäeval pärandkultuuri alla, nendeks on näiteks: vanad hooned, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad. Maastikuarhitekt ei saa neid esmeid looduses vältida, ta peab nendega tutvunud olema, kui ta soovib ümbreskonda kujundada. Pärandkultuuri esemed ja ka rajatised ning hooned on kaitse all, kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente.
Vaidleksin vastu: keskaegsetes linnades paistis siluett kaugele. Ligemal kadusid tornid hoonestuse vahele, külje alla jõudes nägid neid lähidistantsilt ja mõju oli vägev. Sama on ka raekojaga Viru tänavat pidi lähenedes - ja siis ootamatult suurena mõjuv plats. Harju tänava poolt tulles see ei tööta, kuna Vabaduse väljak on võrdlemisi lahtine, siis tuleb lage Harju tänav ning Raekoja plats mõjub siis hoopis väiksena." (Sultson 2006) Maastikuarhitekt Kersti Lootus on samuti nõus arvamusega, et linnakeskkonna oluline koostisosa on just tihedus pöörates meie tähelepanu asjaolule, et mida lähemale linna ajaloolisele südamele - Toompeale - seda rohkem maju on pinnaühiku kohta näha. See näitab, et juba ajalooliselt on vanalinn olnud väga tihedalt hoonestatud ala. Seega, on tihe hoonestus vanalinna lahutamatu koostisosa. Samas peaks Lootuse arvates täitma Harju tänava krunte mitte äripindadega, vaid korterelamutega. Liigendatud
Naine 2 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond sotsioloog Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond insener Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond ajakirjanik Naine 3 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Projektijuht Mees 3 Tallinna Keskkonnatehnika Maastikuarhitekt Tehnikaülikool Naine 3 Tartu Tervishoiu Kehakultuuriteaduskond Füsioterapeut Kõrgkool Naine 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond keemik Naine 3 Tallinna Ülikool Õigusteaduskond diplomaat Naine 2 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Veterinaar
kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks.
Faquet’ vahistati, Vaux’ lossi sisustus müüdi maha, et tunnistajatele maksta ning Louix XIV nõudmisel viidi aiaskulptuurid ja apelsinipuud Päikesekuninga aeda.6 1.1 André Le Nôtre André Le Nôtre (12. märts 1613 – 15. september 1700) on 17. sajandi Euroopa üks kõige andekamaid ja tuntumaid maasikuarhitekte. Vaux-le-Vicomte’i, Pariisi Tuileries’palee ja Versailles’ pargid on tema kätetöö. Ka tema isa oli maastikuarhitekt, kes töötas pikka aega Tuileries’s ning kelle ametiks oli jardinier en chef du roi.7 1.1.1 Looming 1679. aastal reisis Le Nôtre Itaaliasse, külastas Roomat ja Vatikani. Itaalia oli seni olnud läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia maastikuarhitektuuri, sest aiakujunduses olevat itaallased kogenematud.8 Hoolimata
omavalitsus. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid. Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka kultuurmaastik, mis vajab hooldamist. Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid. XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad. XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee elementidega pargid. XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel
inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. 28. Maastikuplaneerimise (üld ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja
teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks.
Selle tulemusena juhtus sageli, et metsloomad tulid metsadest linnadesse olles seal ohuks linnainimestele. Kolmandaks, kuna need alad olid suhteliselt hüljatud välimusega ning neid külastas vähe inimesi, siis kasutasid neid alasid oma kohtumispaikadeks noortegängid, mis seadis samuti linnainimeste turvalisuse ohtu. Uute piiride loomine Kahekümnenda sajandi teasel poolel oli rohealadele antud antiurbanistlikud väärtused. Saksa maastikuarhitekt Peter Latz vaatas 2000. aastal tagasi tollast aega ja nägi selles kadunud võimalust. Ta mõistis, et muutus peab tulema. Uus lähenemine haaras enda alla rohealad, sulandades need ehitiste vahele. Nii vähenes avaliku roheala tähtsus ja suurenes n.ö kinnise roheala tähtsus. Seega kasutati üldiselt modernistlikku ideed sulandada loodus loomulikult linnaga. Kuid muutusena suunata põhirõhk just kinnistele parkidele, tehes neist niinimetatud teemapargid, kus inimesel oleks tegevust
Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid
Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
kultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise,esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamine. 22. Maastikuarhitektuuri mõisted ning milles seisnevad. Maastikuarhitektuur Eestis. Maastikuarhitektuur-teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Püüab inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada, et inimesel oleks meelepärane Maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume.Seega maastikuarhitektuur tegeleb: maastiku sihipärase kujundamisega - inimesele funktsionaalselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt soodsaks keskkonnaks, maastikukasutuse sellekohase suunamisega, tehislike vormide seostamise loodusega. Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust, et see oleks • visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav, loodusele võimalikult kahjutu
and Villa Companion", mille ta illustreeris aiadetailide ja -plaanidega, lisades sinna juurde nende kirjeldusi. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 143 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sel ajal ilmus ühiskonna teadvusesse ka mõiste "maastikuarhitekt", mis tähendas maastikuparkide kujundajat ja vastandus teravalt arhitekti mõistele. Loudon kiitis oma tööd samuti "maastikuarhitekti" näidete hulka - esmakordselt 1829. a ilmunud ajakirjas Gardener's Magazine. Loudoni 1833. a ilmunud teos "Encyclopaedia of Cottage, Farm and Villa Architecture" tõi järjekordseid näiteid "maastikuarhitektuurist" ning Loudon märkis, et kaasaegsetes itaalia villades "on aia regulaarsus kaasnev dekoratsioon ning toetab arhitektuuri. Nende villade
esmapilgul tunduvad mittemajanduslikena. Seda eesmärgiga tõestada, et majandusteadus ei ole mitte niivõrd teatud kindlate probleemide pundar vaid eelkõige nendele probleemidele lahenduste leidmise viis. Alustame kahest lihtsamast näitest ja lõpetame ühe komplitseeritumaga. Kujutage endale ette arhitekti poolt kavandatud kolledi põhiplaani (vt. Joonis 1.3.) Kooli hooned asuvad kenasti sümmeetriliselt heksaeedri vastastikustes paralleelsetes külgedes. Maastikuarhitekt on kujundanud siseõue, rajanud selle keskele purskkaevu ning ühendanud kõik õppekorpused (A, B, C, D) krundi põhiplaani järgivate teeradadega. Kõik see on silmaga ilus vaadata. Ainult et arhitekt unustas ühe olulise momendi. Inimeste (sealhulgas õpilaste) üheks paljudest eesmärkidest on jõuda sinna, kuhu nad tahavad jõuda võimaliku väikseima jõupingutusega. Paljud õpilastest avastavad varsti, et lühim tee korpusest A korpusesse C ei lähe mitte heksaeedri külgi pidi vaid otse
annaabi.ee 
