pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on kadumas. Puudega kaetud maastikul on ammuseid Vanapagana lugusid raskem ette kujutada
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub palju järvi ning ligikaudu 70% on rahvuspargi territooriumist katab mets. Kõrgemaid taimi kasvab siin 300 liiki. Aastate vältel on siin vaadeldud 140 eri liike linde. Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad.
.. 2009). · Tamme Lauri tamm kasvab lagedal põllul Urvaste koolimaja taga ja on 680 aastat vana. Puu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit. Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000
1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala. MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Tuntumad maastikukaitsealad on Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. PROGRAMMIALA on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala.
pikkus, sugu, püügivahend; 5. informeeri telefonil 51 76 886 (Meelis Tambets). Märgise tagastamise vajalikkus Ainult SINU abiga on teadlastel võimalik saada vajalikku infot kalade rännete, arvukuse, käitumise ning taaspüükide kohta. Maastikuala ja looduspargid on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus või kultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke eesmärgil. Eesti maastikualad: Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud. Eesti Looduspargid on Haanja, Otepää, Naissaar.
(vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg.
Endla looduskaitseala. Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala looduspargi territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Loodus ja inimene on omavahel vägagi tugevasti seotud. Inimene hakkas loodust mõjutama juba muistsetest aegadest. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee
ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. ● maastikukaitseala (looduspark) - loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Iseloomusta kaitseala maade 3 vööndit. Loodusreservaat on kaitseala (tavaliselt rahvuspargi või looduskaitseala) eriliselt kaitstav vöönd, kus üldjuhul on keelatud igasugune inimmõjustus. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine seal (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras).
Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis tuleneb mitmetest teguritest: looduslike tingimuste mitmekesisusest; looduslike ja poollooduslike elupaikade säilimisest suhteliselt paljudes maastikutüüpides;
Looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime, seene ja loomaliikide elupaikade säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks. Eesti looduskaitsealad: Matsalu, Nigula, Viidumäe, Endla, Alam-Pedja. Maastikuala ja looduspargid on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või kultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke eesmärgil. Eesti maastikualad: Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud. Eesti Looduspargid on Haanja, Otepää, Naissaar. Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga ala. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri ja Pandivere veekaitseala. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................
kvaliteedi halvenemise. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine, toob kaasa eutrofeerumise ja vee-elustiku taastootmise ja kvaliteedi languse. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 17. Rahvuspargid: Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa, Vilsandi Looduskaitsealad: Viidumäe looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala Maastikukaitsealad: Kõrvemaa maastikukaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad 18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas; taimed kollane käoking, põhja raunjalg II kategooria: loomad säga, apteegikaan; taimed alpi võipätakas, jumalakäpp III kategooria: loomad rästik, saarmas; taimed emaputk, karulauk 19. Puud (Tamme-Lauri tamm), koopad (Koorküla ja Helme koopad), rändrahnud (Ehalkivi),
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja ...
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi
Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. · Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla Maastikukaitseala (looduspark) (151) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki · Programmiala (seire, uurimis ja haridustöö) LääneEesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 27. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Näited riiklike tähtsusega tuumaladest ja koridoridest. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maaala ökoloogilisi parameetreid tagav
kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (131) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla • Maastikukaitseala (looduspark) (150) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki • Programmiala (seire, uurimis- ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 21. Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on
Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab
turismis, nt bänd Trad.Attack! ja tema looming. 3. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine. UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel. Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus. Varasemalt on olemas olnud tekkelood ja vanapaganaga seotud kohapärimus, aga praegu ei usuta enam sellesse, vaid antakse lugusid edasi pigem selle eesmärgiga, et mingit kohta atraktiivsemaks teha ja tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS
tulenev kohustus. Kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealade jaotus: Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd. Nimeta kaitsealasid: Hiiumaa laiud, Kõrvemaa, Kurtna, Neeruti, Otepää, Paganamaa, Vooremaa, jne. Kaitseala vööndites ei ole lubatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
Eesti maismaapiir on 645 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Eesti naabrid. Niisiis puutuvad meie piirid kokku nelja naabriga: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soomega. Eesti ja Läti piir algab piiritulbast 46+1379 ja kulgeb üldjoontes läände: Parmust lääneloodesse Luhasoo maastikukaitsealani, sealt läbi Paganamaa Peetri jõeni (Eesti lõunapoolne äärmuskoht), seejärel loodesse ning pöördub Mõisaküla lähedalt lääneedelasse, kus lõpeb Liivi lahe rannikul Iklas (tulp number 442). Mitmel pool järgib piir ojasid ja jõgesid: Lätioja (Laikupe), Vaidavat (ülemjooksul Murati järvest väljavoolul 3,5 km ja Vastse-Roosas 1,5 km), Pärlijõge (2 lõiku, 2,6 km), Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
