TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega. 1. Lähteandmed Maa-ala plaan M 1:500 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega, kohaliku juurdesõiduteega Ämari ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas, kasemets ja üksikud leht ja oksapuud. Säilitamisele kuulub 2 eraldi kasvavat mändi. 3
.................................................... 6 3 Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik.
teemat pole piisavalt kajastatud ja inimesed ei pruugi planeeringust teadvad olla. Avalikule arutelule on sissepääs ratastooliga ja lapsevankriga liiklejale tagatud. Väljapanekule pääsemine ratastooliga või lapsevankriga oli samuti olemas. Ukseavad olid aga mõlemal hoonel üsna kitsad. Joonised Planeeringu ettepaneku koosseisus oli esitatud paljusid jooniseid. Joonised olid mõõtkavades 1:10 000, 1:2000 ja 1:500. Kokku 5 joonist. Jooniste allkirjad: 1. Situatsiooni skeem, 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed, 3. Olemasolev olukord, 4. Planeeringu põhijoonis ja 5. Tehnovõrgud. Lisaks olid ka planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelised joonised. Planeeringu kausta põhiosas oli 9 lehekülge. Kokku on jaotatud planeeringu kaust 4 osasse, A - Üldosa, B – Planeerimise lahendus, C - Joonised, D - Koostöö ja kooskõlastused planeeringu koostamisel. Hinnang Minu arvates, on planeering enam-vähem
56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas. Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga
teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates." Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust. Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS Teede Tehnokeskus [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] Kaasati planeerija ning keskkonnamõjude hindaja AS Kobras
- sageli ühendatud maastikukujunduslike projektidega. Detailplaneering koostatakse üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks ning see on projekteerimise ja ehitamise aluseks mingil konkreetsel territooriumil. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja on ühtlasi lähiaastatel kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid. Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka kultuurmaastik, mis vajab hooldamist. Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume.
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? o Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. o Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeering-Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. • Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Planeerimise põhimõtted 1. Elukeskkonna parendamise põhimõte 2. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte 3. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte 4. Teabe piisavuse põhimõte 5. Elukeskkonna parendamise põhimõte
pdf (12.09.15) 4 Ibid 5 http://www.johvi.ee/?q=ehit_plan_teated (12.09.2015) 9 2014 mais on kinnitatud ärihoonete laienduste ettepanekud. Sama aasta veebruaris kehtestati veel üks detailplaneering, millega anti ärimaale ehitusluba. Lisaks kehtestati veebruaris ka detailplaneering, millega määrati ehitusõigus äri-, majutus- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks ning planeeringuala liikluskorralduse lahendamiseks. Käesoleval hetkel on eelpool nimetatud hoone ehitusjärgus ning selle valmimist ootavad elanikud kannatamatult, kuna seni on kohalikel sisesportimisvõimalused Jõhvi spordikoolihoones. Uutele korterelamutele aga detailplaneeringuid ei ole kehtestatud. Viimane uus korterelamu ehitati 2007 aastal. Antud korterelamu m2 hinnad käesoleval hetkel algavad 1084 € / m2. (üldpind 72,9 m2). Majas on 32 korterit6 ning kinnisvaraportraali www.kv.ee ja www.city24
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: trendid ja poliitikad, üleriigiline planeering (visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk), elluviimine.
kasutada asja, mitte omada. 42. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja omaniku õigused. Planeeringu koostamisele järgneb selle vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastuvõtmine on planeeringu avalikule väljapanekule suunamiseks sobivaks tunnistamine. See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus on kõigil planeeringuala elanikel ja teistel piirkonnas kinnisvara omavatel isikutel õigus planeerimisettepanekuga tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada. Kui
maatüki pinnal või selle all, kuid üürnikul on ainult õigus kasutada asja, mitte omada. 42. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja omaniku õigused. Planeeringu koostamisele järgneb selle vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastuvõtmine on planeeringu avalikule väljapanekule suunamiseks sobivaks tunnistamine. See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus on kõigil planeeringuala elanikel ja teistel piirkonnas kinnisvara omavatel isikutel õigus planeerimisettepanekuga tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada
planeeritavale alale, • võimalikud jääkreostused, • teed, liikluse intensiivsus ja vajalikud manöövrid, parkimis- ja liikluskorraldus, • tehnovõrkude paiknemine ja arendamine, • haridusasutuste teeninduspiirkonnad jmt. 2. võimaldab omavalitsusel seada detailplaneeringu lahendusele avalikest huvidest (linnaehituslikud, tänavate ja liikluskorraldusega, puhkealadega ja tehnovõrkudega seotud jm. tingimused) ja kohalikest oludest tulenevaid lähtetingimusi. 3. võimaldab piiritleda planeeringuala, liites vajadusel erinevad detailplaneeringu algatamise ettepanekud sama ala või lähialade kohta üheks detailplaneeringuks. 4. võimaldab omavalitsusel määrata isikud, keda peab koostamisel kaasama ja kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 5. võimaldab määrata planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise vajaduse. 6. võimaldab täpsustada kooskõlastuste vajaduse. Lähteseisukohtade kokkuleppimisel on otstarbekas teha koostööd ja vajadusel enne
annaabi.ee 
