Facebook Like

Lõpueksami kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Maakera mudel on gloobus . Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult.
  • Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates . Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke.
  • Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused.
  • Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud.
  • Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi.
  • Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate.
  • Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud.
  • Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis.
  • Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust.
  • Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort.
  • Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist.
  • Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul.
  • Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad ja vulkaanilised nähtused.
  • Noored mäestikud paiknevad Vaikse ookeani tulevöös ja nn. Vahemere vöös.
  • Noored ja vanad mäestikud erinevad oma välisilmelt. Noored mäestikud on teravate tippudega ja järskude nõlvadega. Vanda mäestikud on ümarate tippudega ja laugete nõlvadega.
  • Maavärinad ja vulkaanilised nähtused esinevad põhiliselt samades vöödes, kus toimuvad kurrutused ja murrangud- ookeanide keskmäestikes, Vahemere vöös ja Vaikse ookeani tulevöös.
  • Maa välisilme muutub ka aeglaste kõikuvliikumiste tagajärjel.
  • Maakoor koosneb kivimitest , mis tekke järgi jagunevad tard -, sette- ja moondekivimiteks. Üks kivimiliik võib üle minna teiseks, võttes nii osa üldisest geoloogilisest aineringest.
  • Maakera pinnamoe suurvormid on mandrid ja ookeaninõud.
  • Koha kõrguse ja sügavuse määramisel lähtutakse maailmamere tasemetest. Koha absoluutset kõrgust või absoluutset sügavust arvestatakse maailmamere tasemest.
  • Pinnamoe kujutamisel kaardil kasutatakse samakõrguse- ja samasügavusjooni ning värvustausta.
  • Mandritel eristatakse pinnamoes mäestikke ja tasandikke. Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks.
  • Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks.
  • Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda.
  • Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus
  • Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud.

  • atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus.
  • Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees.
  • Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest.
  • Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund.
  • Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene.
  • Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke.
  • Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes , maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi.
  • Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem.
  • Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest.
  • Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja mereline kliima, kus sajab sisemaaga võrreldes rohkem ja õhutemperatuuri erinevused on väiksemad.
  • Maakera üldise õhuringluse peamine põhjus on Maa ebaühtlane soojenemine.
  • Passaadid on püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled.
  • Tuuled ja õhu liikumine laiemalt on põhjustatud õhurõhu erinevusest, see omakorda Maa ebaühtlasest soojenemisest. Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas.
  • Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus.
  • Kliimavöötmed on suured alad, kus ühetaolised õhumassid, sarnane õhuringlus, tuulte- ja sademeterežiim.
  • Maakeral eristatakse seitse kliimavöödet- 4põhi- ja 3 vahekliimavöödet: polaarvööde, lähispolaarne vööde, parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne vööde.
  • Põhikliimavöötmetest on õhumasside üldine iseloom ja liikumine kogu aasta ühesugune.
  • Vahekliimavöötmes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lõpueksami kokkuvõte #1 Lõpueksami kokkuvõte #2 Lõpueksami kokkuvõte #3 Lõpueksami kokkuvõte #4 Lõpueksami kokkuvõte #5 Lõpueksami kokkuvõte #6 Lõpueksami kokkuvõte #7 Lõpueksami kokkuvõte #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mammukesekene Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
7
doc
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
3
doc
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
20
docx
Geograafia koolieksam 2013
61
doc
Geograafia eksam
41
doc
Riigieksami materjal
30
doc
Üldgeograafia 10 kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun