moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg
Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted Moreen- liustiku poolt kuhjatud, erineva suurusega osakestest koosnev segipaisatud sete Rändrahn- mandrijää esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi Sete- kivimite murendist või organismide jäänustest koosnev pude aines, mis võib olla tekkinud nii maismaal kui ka veekogus Settekivim- liivakivi Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim, graniit Moondekivim- marmor Paljand- on näha aluspõhja kive Kivistis e fossiil- hävinud loomade või taimede jäänused, mis on säilinud kivimite sees Karjäär- maa peal Kaevandus- maa all Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest
siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5
· teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;
H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. 3.Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. 1. Arktiline/antarktiline õhumass -Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja- Jäämerel ja on eelmisest niiskem. 2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi, kuid suvel jällegi soe või väga soe, sarnanedes siis temperatuuri poolest lausa troopilisele õhumassile
Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks.
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite
.. 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. (mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend.
PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6 9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet 10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4 11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? PILET nr 8 12. Millistes Maa sfäärides on meie teadmiste põhjal kivimaines sulas või plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame? 13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni? 14. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3 15
kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud
toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained
TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Maa tekkimine EELKAMBRIUM Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM Kalade domineerimine SILUR Esimesed maismaaloomad SILUR Esimesed putukad DEVON Esimesed metsad DEVON Kahepaiksed DEVON Suured „Söemetsad“(Hiiglaslikud metsad, mille üleujutatud aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed) KARBON Esimesed roomajad KARBON Trilobiitide väljasuremine PERM Pangaea tekkimine PERM Dinosauruste domineerimine TRIIAS Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN
Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri)] Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor.
piirkondadega. Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku ilma iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt troposfääri ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse frondiks.[1] Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite
Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. -Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. 21. Järved, jõed, sood mõiste (genees) ja levik maakeral. Pikemad jõed, suuremad ja sügavamad järved, suurimad soomassiivid. -Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.Eesti pikim jõgi on Pärnu ja veerohkeim Narva. Maailma pikim jõgi on Niilus, Mississipi, Anazonas.
jaotumise tõttu. Kui Maa ei pöörleks ja tema pind oleks täiesti ühetaoline, siis oleks üldine õhuringlus küllaltki lihtne. Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda · Ulatuslike mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist. · Kõrged mäestikud, mis takistavad maapinnalähedaste õhumasside liikumist. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mäestikes ja mägedevahelistes sügavates orgudes ning nõgudes kujuneb ümbruskonnast üsnagi erinev kliima. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Õhumassiks nim tohutu suuri õhu hulki, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. (temp, niiskus) Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa.
Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23
Nii nagu maakera on aegamööda muutuv, muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja
· Atmosfäär · Hõdrosfäär · Liptosfäär · Pedosfäär · Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine piir ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks umbes saja km paksuseks kõrge temepratuuriga ja rõhuga pool vedelaks kivimassiks, ´´mill peal ujuvad´´ hiiglaslikud plaatjad plokid liptosfäärilaama. Liptosfääri pealmispind on väga ebatasane, seal esineb kõrgeid mööstike ning suuri tasandike ja sügavaid orge. Kõike seda koos nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maapinna reljeefi
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 580 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osak
Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Hävineb ja uueneb, ookeanide Tekib pidevalt juurde
kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet
Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks.
Polaarjooned – millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.
suurem erisoojus isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte. Isoterm on maismaal laiem kui merel inversioon – teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres: maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
