tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine, pehme, sajab lund või lörtsi, suvel pilvine ja sajune. Passaadid – 30. Laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad alalised tuuled. Maakera pöörlemise tõttu puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse, nim. kirdepassaat; lõunapoolkeral puhuvad kagust loodesse, nim. kagupassaat. Polaarjooned – mõttelised jooned gloobusel, kus saab esineda polaaröö ja –päev. Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi.
Elektrivälja graafiline kujutamine kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on paralleelsed. Vabad laengud juhtides, eelkõige metallides, on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul võivad juhi sees vabalt ümber paikneda, need on vabad laengud. Metallides on nendeks elektronid.
Kordamisküsimused Geograafia 9.klass 1. Eesti asend. · Kirjelda Eesti asendit nii gloobusel kui maailmakaardil. Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6
valiti parimaks treeneriks. Kristina lausus, et kui ta isa ei oleks saanud auhinda, oleks ta suure skandaali korraldanud. Lisaks proovisid mitmed ametikud üle astuda lepetest, soovidest ja probleemide lahendamisest. Mõnel hetkel astuti talle lihtsalt peale, kuid Kristina ei andnud alla. Ta rühkis edasi ning tänu oma enesekindlusele, jättes taha kõik löögid ja jõudis tippu. „Võimas! Tunnen, et olen väikese rahva suur kangelane. Tunnen, et neile, kes elavad sel täpikesel, mis gloobusel vaevu silma paistab, on minu unistuse täitumine sama oluline kui mullegi. Olen andnud neile usku, lootust ja armastust.“ Kristina oli õnnelik peale oma triumfi Torino olümpiamängudel. Ta oli selle ära teinud, ning tunded olid ülevad. Tippspordi võlu on Kristina näitel see kui sa oled ise enda üle õnnelik, sul on hea tunne ning püstitatud eesmärgid saavad täidetud. „Huligan ja langen lumele. Liigutan käsi ja jalgu. Olen seesama väike tüdruk, kes kunagi ammu lumeinglit tegi
süsihappegaasi kogused on juba muutunud hingamisprotsessi kõrval arvestatavaks komponendiks Maa süsiniku- ja hapnikuringes. (Miidla 1984). Meie planeedi hapnikutagavara on väga suur, kuid siiski mitte lõpmatu. Kui kujutada maakera ette kahemeetrise läbimõõduga gloobusena, siis õhukiht ehk troposfäär oleks selle pinnal keskmiselt ainult kahe millimeetri paksune. Hapniku osarõhu poolest inimestele elamiskõlbliku troposfääri osa oleks säärasel gloobusel vaid kuni 0,7 millimeetrit. Seega pole alust rääkida piiramatust hapnikuvarust. Probleem ei seisne mitte niivõrd hapnikutagavara ammendumises kui hapnikubilansi tasakaalu rikkumises inimtegevuse tõttu ja sellest tulenevates tagajärgedes ning keskkonnamuutustes. (Pihlak 2002). Fotosünteesil eralduv hapnik ei ole oluline mitte üksnes hingamisprotsessi seisukohalt. Hapnikku on tarvis ka põlemisprotsessiks. (Tabel 1 lk 5)
Kogu väljatugevus mingis punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned Joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektoi sihiga. Inglise teadlane Faraday mõtles selle välja. Elektrivälja jõujooned algavad POS laengutel ja lõppevad NEG või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on välja jaotuse kirjeldamise näitlik viis ja nad pole reaalsemad kui meridiaanid ja paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli Elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunkts nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhid elektriväljas Juhtides (eelkõige metallides) esineb laetud osakesi, mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt umber paikneda. Need on vabad laengud. Metallides on need elektronid.
Kaart- Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates Legend- Joonise või kaardi seletuskiri Asimuut- Nurk, mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekti suuna vahele Poolus- Punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga Paralleel- Kujutletav ringjoon maakera pinnal Ekvaator- Kujutletav ringjoon ümber maakera 0- laiuskraadil Meridiaan- Kujutletav joon maakera pinnal Algmeridiaan- Kokkuleppeline meridiaan Kaardivõrk- Kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk Geograafiline pikkus- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus 0-meridiaanist Geograafiline laius- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus ekvaatorist Ajavöönd- 15 kraadine vöönd, kus kehtib selle vööndi keskmeridiaani aeg ja mis erinev naabervööndi ajast 1 tunni võrra Kuupäevarajaja- Kokkuleppeline joon, mis eraldub vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid Vööndiaeg- Ühe ajavööndi piires kehtiv aeg
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4
Kuressaare Gümnaasium IISRAEL 1945-2010 Lisette Toplaan Margot Väli Kuressaare 2010 1 Sissejuhatus Kahe suure mandri Euraasia ja Aafrika vahel asub väike maalapp. Nii pisike, et seda gloobusel ei märkagi. Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda"maaks, kus voolab piima ja mett", aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete
Meridiaan - kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab poolusi ja lõikub ekvaatoriga täisnurga all, näitab kaardil põhja- ja lõunasuunda. Algmeridiaan - ehk nullmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan; kokkuleppeline meridiaan, millest lähtudes määratakse mis tahes koha geograafilist pikkust; jaotab maakera koos 180° meridiaaniga ida- ja läänepoolkeraks; läbib Greenwichi observatooriumi Londonis. Kaardivõrk - kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk. Geograafiline laius - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S. Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
