Abiks geograafia eksamiks õppimisel (0)

Geograafia
1. Kaardiõpetus
Geograafilised kaardid
Geograafiline kaart on...

• vähendatud
  
• tasapinnaline
  
• pealtvaates
  
• arvestatud maakera kumerustega
  
• objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil
  

Geograafiised kaardid:

• Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt)
  
• Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart
  
• Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne)
  
• Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart)
  

Mõõtkava ...
...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud.

• Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km
  
• Arvmõõtkava: 1: 1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid )
  
• Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40
  

Mõõtkava alusel jagatakse kaardid:

• Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt.
  
• Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt.
  

Suunad
Asimuut - nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel.
Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas.
2. Pinnamood
Maismaa keset merd
Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Mandrid jagunevad: Euraasia , Aafrika, Austraalia , Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis.
Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma.
Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks .
Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia , Ameerika, Antarktika , Austraalia ja Okeaania , Aafrika.
Veealused mäestikud
Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks.
Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem.
Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse.
Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks.
Kivimid
Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks.
Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma:

• tardkivimid
  
• settekivimid
  
• moondekivimid
  

Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest.
Tardkivimid on tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakooresvõi pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursatud. Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi .
Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse , kus see kuhjub , setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid.
Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad.
Liivast saab ajajooksul liivakivi , mudast ja savist kiltkivi.
Lubja-, liiva- ja kiltkivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid Maal.
Settekivimid tekivad ka taimede ja väikeste organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvad, põlevkivi , pruun- ja kivsüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit ja paljud teised maavarad.
Settekivid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas.
Moondekivimid on tekkinud teiste kivimite muutumisel.
Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks.
Marmor on tekkinud lubjakivist.
Maapinnamoe muutumine
1.Voolav vesi
Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid.
Jõeorud:

• lammorg
  
• sängorg
  
• sälkorg
  
• kanjonorg
  

2. Jää

• Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal.
  
• Liustike liikumiskiirus on väga erinev.
  
• Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas.
  

Liustikud:

• mandriliustikud
  
• mägiliustikud
  
• šelfiliustikud
  

Liustike tekkeks on vaja:

• madalat temperatuuri
  
• piisavalt sademeid
  

Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist.
3. Tuul:

• kannab edasi
  
• kuhjab
  
• kulutab
  
• tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast
  

Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul.

• Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks.
  
• Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid.
  
• Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse „pommitamine”. Kui selline kulutuse teele jäävad erineva tugevusega kivimid, kujunevad väga omanäolised pinnavormid.
  

4. Liikuv vesi
Ranniku pinnamoodi mõjutavad ka:

• lained
  
• hoovused
  
• looded (tõus, mõõn)
  

Vesi nii kuhjab kui kulutab.
Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik
Vesi kulutab → järskrannik ( pangad )
5. Murenemine ....
.... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis.

Füüsiline murenemine e rabenemine:

• põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine
  
• soojenedes kivimi paisub , jahtudes tõmbub kokku, tekivad praod → pragudes vesi→ vee külmudes praod laienevad , ülekaalus kuiva kliimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised (nt kõrbes, mägedes)
  

2. Keemiline murenemine e porsumine:

• põhjuseks vesi, mis takistab kivimi murenemise ja keemilise koostise muutumisest
  
• ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel (nt ekvatoriaalses vihmametsas)
  

Happevihamadest põhjustatud porsumine hävitab linnades monumetne ja kivihooneid.
Jõed pinnamoe kujundajana
Mida suurem on lang, ses kiirem on vool.
Vesi kulutab kiirevoolulistel jõelõikudel rohkem põhja, sest kiire vool võib paigast liigutada suuri kive ja neid mööda jõepõhja edasi veeretada.
Joa puhul kukub vesi vertikaalselt ja jõgi laskub järsult astangust, kuid kose puhul vesi ei kuku , vaid voolab mööda astanguid või suuri kive.
Suudmesse tekib delta , kui jõgi on seal aeglase vooluga, mistõttu pee materjal settib suudmealale, aja jooksul koguneb neid nii palju, et need saavad veevooluule takistuseks ning jõgi rajab endale uue voolutee .
Lisajõed on jõed, mis voolavad jõkke nig toovad vett juurde, harujõed voolavad peajõest välja ning viivad vett minema.
3. Õhkkond
Atmosfäär ...
...~100 km paksune Maad ümbritsev õhu kiht.
Õhk- gaaside segu
78% N( lämmastik )
21% O (hapnik)
1% muud gaasid.
Atmosfääri tähtus:

• kaitseb päikese UV- kiirguse eest
  
• põletab ära enamuse Maale kukkuvatest meteoriitidest
  
• takistab Maad ülekuumenemist päeval
  
• takistab Maad liigset jahtumist öösel.
  

Ilm kujuneb valdavalt troposfääris.
Õhu omaduste muutumine
1. Õhurõhk
Kõrgemal on õhk hõredam→ õhurõhk (ÕR) madalam.
Iga 100 meetri kohta langeb ÕR 10 mm Hg/ 13 mb.
Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg.
Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust.
Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm.
Madal ÕR→ pilves , sageli sajune ilm.
2. Õhutemperatuur
Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi.
Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm .
3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus
Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku.
Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved , udu või muu taoline.
Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides.
%- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust.
75% → küllastunud olekus puudu 25%
4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest .
4. Ilm ja kliima
Ilm- õhkkonna hetkeseisund mingis paigas
Kliima- maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord
Mandriline ja mereline kliima
Näitaja
Mandriline kliima
Mereline kliima
Asukoht
Mandrite sisealad
Rannikud , sared
Õhutemperatuuri kõikumine
Suur
Väike
Kõige külmem kuu
Jaanuar
Veebruar
Õhutemperatuur talvel
Külm
Soe, pehme talv
Kõige soojem kuu
Juuli
August
Õhutemperatuur suvel
Soe
Jahedam kui mandrilise kliimaga aladel
Maismaa ja vesi soojenevad erinevalt:

• Vesi on läbipäistev, päikesekiirgus neeldub sügavamatesse kihtidesse, mis soojendavad . Masimaal soojeneb ainult õhuke pinnakiht.
  
• Vee erisoojus on suur, selle soojenemiseks kulub rohkem päikesevalgust. Kivimite erisoojus on väiksem, need soojenevad kiiremini.
  
• Vesi juhib paremini soojust. Kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega.
  

Pinnamoe mõju kliimale
Mäed ja kõrgustikud takistavad õhu liikumist.
1. Kõrgus
Kõrgemal on jahedam (-6°/km) ja tugevamad tuuled.
Lumepiir - igilume esinemise madalaim kõrgus.
Ekvaatoril kõrgemal, poolustel madalam.
2. Nõlva kalle ja asend päikese suhtes.
Järsud nõlvad soojenevad halvemini.
Lõunanõlvad kõige soojemad, põhjanõlvad kõike külmemad (N poolkeral).
3. Asend valitsevate tuulte suhtes
Tuulepealsed nõlvad on sademete rohkemad kui tuulealused (mäestikes, mis rannikul).
Mäestik sunnib niisket õhku tõusma, see jahtub, jahtub ka selles olev veeaur, mis kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama.
Tuulealusel nõlval õhk laskub ja soojeneb, vesi aurustub , sadu lakkab.
Peamised kliimat kujundavad tegurid
1. Kaugus ekvaatorist- määrab päikesekiirte hulga.
2. Kõrgus merepinnast, pinnamood.
3. Valitsevad tuuled.
4. Asend ookeanide ja merede suhtes.
Päike kliimat kujundav tegurina
Maale saabunud ja lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusebilansiks.
Maa eri piirkondades on kiirgusebilanss erinev, osa piirkondi soojeneb, osa jahtub.
Kui päikesekiired langevad maapinnale risti, siis öeldakse, et päike paistab seniidis .
Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub päikese kõrgusest ja päikesepaiste kestvusest, samuti pilvisusest.
Aastaajad
Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu:

• Maa tiirlemine ümber Päikese
  
• Pöörlemine ümber oma telje
  
• Maa telg on mõnevõrra kaldu
  

21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel.
22. detsembril, talvisel pööripäeval, paistab päike seniidis meist hästi kaugel, lõunapöörijoonel.
Polaarjoontel kestab nii polaarpäev kui – öö ainult kaks ööpäev. Mida lähemale poolustele , seda pikemaks venivad ka polaarpäev ja -öö.
Soojusvööd
Maakeral võime eristada kuut soojusvööd, kolm kummalgi poolkeral.
Palavvöö
Maakeral on kaks palavvööd- üks ulatub ekvaatorist põhjapöörijooneni ja teine ekvaatorist lõunapöörijooneni.
Palavvöös käib päike kogu aasta kõrgelt ja sellepärast saavad need piirkonnad Maal kõige rohkem soojust.
Kaks korda aastas paistab päike keskpäeval otse seniidis. Öö ja päev on kogu aasta enam-vähem ühepikkused, ekvaatoril aga kogu aasta täpselt ühepikkused.
Palavvöös ei ole sooja ja külma aastaaega , võib aga olla niiske aastaaeg ja kuiv aastaaeg.
Külmvööd
Maa- ala pooluse ümber kuni polaarjooneni nimetatakse külmvööks.
Külmvöödes on kõikjal lühem või pikem polaaröö ja -päev. Päike ei tõuse kunagi, isegi mitte polaarpäeval eriti kõrgele .
Aasta läbi on külm, ainult kesksuvel võib olla natuke soojem.
Parasvööd
Pööri- ja polaarjoone vahele jääb parasvöö.
Parasvöös ei paista päike kunagi seniidis, seal ei esine polaarpäeva ega ööd .
Seal ei ole väga soe ega ka väga külm.
Parasvöö on nelja aastaaja vöö.
Õhurõhk
Soojadel aladel tekib harilikult madalrõhkkond ja külmadel aladel kõrgrõhkkond .
Õhk hakkab alati liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole ja nii tekivad tuuled.
Õhu liikumisel avaldavad olulist mõju aastaaegade veheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine , suured mäeahelikud ning ka maakera pöörlemine.
5. Veestik
Maailmameri
Kõik suuremad veekogud moodustavad maailmamere.
Ülejäänud väikesed ja üliväikesed veekogud koos jõgede, põhjavee ja liustikega nimetatakse siseveteks.
Maailmamere suuremad osad on ookeanid .
Maakeral on ookeaneid kolm kuni viis: Vaikne ookean, India ookean, Atlandi ookean, üpris tihti loetakse ka Põhja- ning Lõuna-Jäämeri ookeaniteks.