Loodusteadused 2017/2018 eksamipileti vastused (0)

Piletite vastused
1)
1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest.
2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest.
3. Joa pidevuse võrrand.
S1v1 = S2v2 , kus
v - kiirus
S - pindala
Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v )
on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga
4.
5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed
element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada.
Juba Suure Paugu ajal tekkisid kerged elemendid vesinik (75%) ja heelium (umbes 25%) ning väikeses koguses liitiumi ja berülliumi. Keskmise raskusega elemendid tekivad Universumis tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide (enamasti tuumasünteesi) tulemusel.
6. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Keemilist sidet jaotatakse laias laastus kaheks: iooniline side, mis tekib erinimeliste ioonide vahel ja millest me juba rääkisime, ning kovalentne side, mis moodustub aatomite vahel. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised
elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse
7. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
8!!!!!
9!!!!!!!!!!
2)
1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti.
2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses. Juhi induktiivsus on määratav Kus:
L – induktiivsus [H];
w - pooli keerdude arv;
DF – magnetvoo muut [Wb];
DI – voolutugevuse muut [A].
[A].Juhi induktiivsus näitab magnetvoo muutust, mille tekitab selles juhis ühikuline voolu muutus
3. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine . Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.
4.
* Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga
*Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.)
Valguse peegeldumise seadused tulenevad Fermat ' printsiibist, mis väidab, et valgus levib väikseima ajakuluga ühest punktist teise. Keskkonnas, kus valguse kiirus ei muutu, tähendab see ühtlasi levimist mööda lühimat teed.
5. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber . Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv).
Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks.
Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron.
6. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
7. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid . Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda sekundis, see põhjustab lööke ning vibratsiooni. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist.
8.!!!!!!!!!
9.!!!!!!!!!!!
3)
1
2. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog . Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool.
3.
4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus.
Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus
Reynoldsi arvu valem:
Re=VLp/{\mu }}} ehk
Re=VL/}\;}, kus

• V on voolu suhteline kiirus;
  
• L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne);
  
• ρ on fluidumi tihedus;
  
• μ on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre;
  
• ν on fluidumi kinemaatiline viskoossus: ν = μ / ρ.
  

5. Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad teineteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas aga prootoneid ja elektrone on neil sama palju.
Looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena.Eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope. Tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikide elementide isotoope.
6. Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt.
7.!!!!!!
8.!!!!!!!!!
9!!!!!!!!!!!!
4)
1.
2. Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Šveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (1700–1782).
Võrrand näeb välja järgmine:
3. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis .
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis .
4.
5. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest.Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O ( monohapnik ), O2 (dihapnik), O3 ( trihapnik ehk osoon ) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik).
6.7.8.9 !!!!!!! 5.01875 X 10^22 atoms
5)
1. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.Inertsimomendi mõõtühik on kilogramm korda meeter ruudus (kg•m²).
2.
3. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks
4. Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega.
Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir.
Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas . Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ekraan , siis näeme ekraanil vikerkaarevärve - see on valguse spekter
See on jaotatud tingitult seitsmeks värviks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine ning violetne. Kuigi spekter on jaotatud seitsmeks värviks, leidub sellel mitmeid värvilisi valgusi veel, sest ometigi on spektri ühelt värvilt teisele üleminek sujuv . Eelnevalt nimetatud seitse värvi moodustavad kokku valge värvuse.
4. Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus.
5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks.
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel.
6. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool . Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus.
7Happed on söövitava toimega ained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Lahusesse annavad need vesinikioone . Oma nimetuse on nad saanud hapu maitse järgi. Happeid saab kindlaks teha indikaatorite abil: lakmuslahus muutub hapete mõjul lillast punaseks.
Happeid üldjuhul jaotatakse kolmeks:

Vesiniku arvu järgi

Hapniku sisalduse järgi

Tugevuse järgi
Alused on ained, miskoosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. Nad on söövitava toimega ja katsudes libedad (aluseid kasutatakse seepide valmistamisel). Kokkupuutel lakmuslahusega muudavad alused indikaatori värvuse siniseks . Tugevad alused on kõik IA ja (alates kaltsiumist) IIA rühma metallide alused. Aluseid jaotatakse vees lahustuvad ja vees praktiliselt mittelahustuvad alused.
8!
9 18,01528 g/mol
6)
1. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.[1]
Noetheri teoreem seob impulsimomendi jäävuse seaduse ja ruumi isotroopsuse ehk ruumi sarnasuse igas suunas.
2. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel .
3. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni.
4.Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama , muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon .
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet
Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK). Mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon on pindaktiivsete molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel hakkavad moodustuma mitsellid (antud kindlal temperatuuril)[8]. Vee keskkonnas molekuli "saba" ehk hüdrofoobne osa paigutub mitselli moodustumisel sissepoole, et kokkupuude veega oleks minimaalne. "Pea" ehk hüdrofiilne osa jääb väljapoole, et kokkupuude veega oleks maksimaalne.[2] Lahuses on mitsellid pidevas moodustumise ja lagunemise protsessis.[3]
Mitsellid võivad olla sfäärilise, silindrilise või planaarse kujuga.[2] Mitsellide diameeter on tavaliselt 2–3 nm.[3] Mitselli kuju ja suurust on võimalik muuta, kui mõjutada pindaktiivse aine keemililist struktuuri, lahuse temperatuuri, PAA kontsentratsiooni lahuses, lahuse ioontugevust, pH-d või PAA kompositsiooni.[2]
Mitsellide teke on spontaanne. Selle põhjuseks on süsteemi (lahuse) soov saavutada minimaalne vabaenergia olek. See on ka mitsellide tekke peamine põhjus. Kui mitsellid moodustuvad vees, siis korrapäratu vee struktuur mitselli ümber suurendab süsteemi entroopiat. Termodünaamika teise seaduse järgi (ΔG=ΔH-TΔS) saab öelda, et kuna mitsellide moodustumisel entroopia muutus kasvab, siis vabaenergia väheneb. Entalpia muutust võib mitte arvestada, sest see on mitsellide tekkel väga väike. Iga süsteem, kus vabaenergia väheneb, on spontaanne, sest see viib stabiilsema süsteemi tekkimiseni.[3]
Olenevalt lahuse tüübist (polaarne ja mittepolaarne ) saab mitselle jagada kolmeks: monomeerseteks, polümeerseteks ja pöördmitsellideks. Polaarsetes lahustes moodustuvad mitsellid, kus hüdrofiilsed "pead" jäävad lahusega kontakti ning hüdrofoobsed "sabad" on suunatud mitselli sisemusse. Selliseid mitselle nimetatakse monomeerseteks. Mittepolaarsetes lahustes moodustuvad pöördmitsellid. Sel juhul hüdrofoobsed "sabad" jäävad moodustumisel väljapoole ning hüdrofiilsed "sabad" sissepoole. Polümeersete mitsellide puhul koosneb nende ehitus plokk - või pook-kopolümeeridest.[8]
8!!!!!!
9!!!!!!!!!!
7)
1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni -Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1]
Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul
kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk ( moolides ), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K).
2. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja tekitamiseks ettenähtud generaatoriosa nimetatakse induktoriks ja seda osa, milles indutseerub pinge, ankruks. Põhimõtteliselt võib kumbki neist olla pöörlev ( rootor ) või paigalseisev ( staator ). Vahelduvvoolugeneraatorites on induktoriks enamasti rootor ja alalisvoolugeneraatorites staator.
3. Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus.
4.
5. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub).
6. OLEMAS
7!
8!
9  üks mool hapnikku kaalub 16 g 10x16`=160g
8)
1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus.
See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.)
2. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks . Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz .
3. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest lähtuvad homogeenses (isotroopses) levimiskeskkonnas sfäärilised (või ringjoonelised) sekundaarlained (moodustub ka tagasilaine). Kõikide elementaarlainete kohtumispaik moodustab tasalainete puhul uue lainefrondi, mis on kõigi elementaarlainete mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon.
4. vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS ( root mean square ruutkeskmine väärtus perioodi kestel).
5. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada.
6.Kolloid (kreeka kolla ' liim ' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine[1][2]. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks.
7. Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon ) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Redutseerumine ja oksüdeerumine on ühe ja sellesama protsessi kaks aspekti: kui üks reaktsioonis osalev element oksüdeerub, siis teine element redutseerub. Oksüdeerumine ei saa toimuda ilma redutseerumiseta.[1]
Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste (inglise rust), milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks.
8!!
9?!
9)
1. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek järgmiselt: p = 3/2 nEk . Sellest järeldub, et Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant.
2.
3. Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, [2] mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust. [3].
Helivaljus oleneb helirõhu tasemest ja helisagedusest, liitheli korral ka selle komponentide ajalisest vahekorrast.
Igapäevakeeles on helivaljuse tähenduses kasutusel ka helitugevus (resp heli tugevus).
4. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed – 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga.
5. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest , näiteks maakidest , elektrolüütilise raku abil.
10)
3. Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.
Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:
4. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks.
5. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV- kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga , moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.
Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.
6. Elektrofiil on aineosake , millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng .
Elektrofiilid on nt H+, Cl+, R+.
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi.
7. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt sümboliga ε.
8.
9.
11)
1
5. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi, vesiniku mass on suurusjärgus 10−27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10−10 m (ehk üks ongström).
Aatomi mõõtmed määrab elektronkate.
Aatomi läbimõõdu suurusjärk on 10−10 m. Ühte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit.
6. Pauli printsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni.
Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Rangemalt väljendatuna tähendab see, et identsete fermionide süsteemi lainefunktsioon on osakeste vahetamise suhtes antisümmeetriline.
7.
8.
9.
12)
1Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.
2. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel ; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel.
3. Alalisvoolu seadmetele antakse tavaliselt võimsus ja tööpinge; harvemini takistus või ettenähtud voolutugevus . Et loetletud suurused on omavahel seotud Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadustega, piisab alati kahest parameetrist.
4. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab keha enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Täielikku seletust sellele nähtusele veel pole suudetud leida. Keha kaal on samuti jõud - millega keha mõjub pinnale, millele toetub või vahendile, millega see keha on üles riputatud.
5Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
6. Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1]
See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad ) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises .[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess.
7. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega.
8.
9
13)
1. Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
2. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine
3. Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus. See väidab, et isoleeritud (suletud) süsteemi mass on ajas muutumatu suurus. Seega suletud süsteemi kogumass on jääv, seda ei lisandu ega hävi süsteemi sees toimuvate protsesside käigus.Suletud süsteem tähendab, et ei toimu aine ega energia lisamist ega eemaldamist. Kui süsteem ei ole suletud, siis võib tema mass suureneda ainult väljastpoolt juurdetuleva massi võrra.
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
4. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides , vedelikes ja tahketes kehades , ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine.
Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides.
Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter.
5.
14)
1. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke 'i seadus:
kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga).
2. Kiirendus (tähis {\}}) on  vektoriaalne  füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on  teepikkus /aeg2. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2.
3. Arvukad vaatlus - ja katsetulemused kinnitavad, et mehaaniline koguenergia on jääv. Pole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks selle tulemusega vastuolus . Seega võime sõnastada ühe olulisema loodusseaduse — mehaanilise energia jäävuse seaduse: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv.
4. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt.Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC
5. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne töögaW, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses:
Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 džaul tööd.Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega.
6. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses.
Gaas on aine agregaatolek , milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks.
7. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel ( atmosfäär , produtsendid , konsumendid , lagundajad, varis, huumus ). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu.
Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
8. 5x1023
9.
15)
1. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.
Liikumine on mitteühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus.
2Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteem, tehes mehaanilist tööd või süsteemile rakendub mehaaniline töö, soojus ei eraldu ega lisandu muudmoodi kui tööd tehes, puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga. Teisiti, adiabaatilisel protsessil soojusenergia muutus põhineb mehaanilisel tööl, näiteks jääva hulga gaasi ruumala muutumisel, kus soojus ei kandu süsteemi eralduspinnast läbi.
Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suhteliselt suurest kiirusest või heast isoleeritusest, looduses gaasi halvast soojusjuhtivusest.
3.
4
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust . Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[ viide ?]
Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.[viide?]
Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Temperatuuri langemisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.
5. Fotosüntees (kreeka photo - 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine ') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil.
Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud , peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.
6. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik
Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultravilettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi.
Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan , dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus on ka looduslikke lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresoola kristallid . Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidiühendid, elavhõbe ja väävliühendid.