Joshua Reynolds (1723-1792) Faktid mõjutanud palju inglise kunsti arengut väga produktiive, üle 3000 maali noorena õppis kunsti Itaalias, külma tõttu jäi pooleldi kurdiks reisis palju teistes Euroopa kunstimaades õppis põhjalikult tundma nii mineviku kui ka kaasaja kunsti oli loova kunstnikuna kaunis iseseisev pidas ennast kompositsioonimaalijaks on asutanud Inglise Kunstiakadeemia teoreetiliste kirjutiste kogumik "Kõned kunstist" annab tunnistust peenest kriitilisest andest 1769. aastal löödi rüütliks Looming peamiseks zanriks oli portree püüdis isiksuse ideaali kehastada portreeks peateemaks 18. sajandi lõpul oli inimene tema jaoks oli oluline isiku elav kujutamine, sealjuures säilitades peene suursuguse ja väärikuse ta kujundas vanadelt meistritelt laenatud elemendid ümber isikupärases laadis, vastavalt oma aja stiilisuunale vastuolulisus kujunes lähtepunktiks romantilisele mässuvaimule pintslitehnika o...
docstxt/133041403191473.txt
paigaldusega“ [2, p. 19]. „Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval“ [2]. Seadus. Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. RT I 2001, 17, 78. https://www.riigiteataja.ee/akt/13126502 „Reynoldsi arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid
2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3. Leian Reynoldsi arvud Re1 ja Re2 v∗d Re = v v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005
vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond
voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti; A-elektroni väljumistöö; h-Plancki konstant 4. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline
Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus; on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi
tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 )g r2 = 9 r (8) v1 + 2,4 R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega
vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond
Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Seda kasutatakse peamiselt põhjavee liikumise uurimisel ja kirjeldamisel. Darcy seadus kehtib selle avastamisest saadik kõikide newtonlike vedelike puhul. Darcy seadus on lihtne vee vooluhulga sõltuvus poorse kihi hüdraulilisest läbitavusest, ristlõikepindalast, rõhu langusest ning veevoolu teepikkusest, nagu eelnevas valemis näidatud. Mida tähistab Reynoldsi arv? Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: Laminaarne ja turbulentne voolamine. Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt.
loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes. Aega mõõdeti stopperiga ja temperatuuri elavhõbedatermomeetriga. Andmete töötlus: p – staatiline rõhulang vee voolamisel läbi diafragma Pa; Q – ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk m3/s; - diafragma kulutegur; ReD – Reynoldsi arv; Kuluteguri α valem: Q 2p (1) A Vee hulk, mis läbib diafragmat ühes sekusndis: Q' Q 10 3 (2) Reynoldsi arvu ReD valem: Q Re D 1,273 (3) D Arvutused: Vee hulk, mis läbib diafragmat ühe sekundi jooksul valemist (2) 21,5 1) Q 10 3 1,8 10 -4 m3/s 120 Funktsiooni ReD arvutamine valemist (3)
19. Kuidas leitakse voolu keskmine kiirus? Voolu keskmine kiirus leitakse arvutamis teel, mõõta teda ei saa sest voolu kiirus pikki ristlõiget ei pruugi olla ühesugune. 20. Pidevuse võrrand 21. Bernoulli võrrand hõõrdevabale voolule p1 1v12 p v2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 2 = const g 2 g g 2g 22. Vedeliku voolamise reziimid, kirjutada Reynoldsi arv. Vedeliku voolamisel on kaks reziimi laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolu puhul vedelik liigub püsiva kujuga jugadena mis üksteisega ei segune. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine kogu ristlõike ulatuses. Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav
raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 r (8) v(1 + 2,4 ) R Kõiki valemis (8) esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv vr0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: W = 0 e -
q= =0,32l/min Ülessane 7 (variant 3) Torustikus mille siseläbimõõt on 10 mm, voolab vedelik kiirusega 2 m/s. vedeliku tihedus on 800 kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on20 . Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re<2300, järelikult tegemist on laminaarse voolamisega, arvutan hõõrdetakistuse teguri. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2
Ülessane 7 (variant 12) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 24 mm v = 2,5 m/s = 750 kg/m3 l = 40 m = 15 mm2/s = 32 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re 2300< 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites:
•Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31.Bernoulli võrrand ja seletus
Ülessane 7 (variant 14) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 16 mm v = 3,6 m/s = 750 kg/m3 l = 60 m = 20 mm2/s = 20 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re 2300< 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites:
6 5,97 0,0290 60 0,000483 30414 0,79 7 7,99 0,0340 60 0,000567 35703 0,80 d= 0,015 m D= 0,0215 m o tv= 23 C m= 0,4867 A= 1,77*10-4 m2 = 997,4 kg/m3 = 0,9403*10-6 m2/s Katseandmete töötlus Valem 1. Diafragma vee läbilaskvus sekundis Q' Q= m3/s Valem 2. Diafragma kuluteguri leidmine Q* = A* 2p Valem 3. Voolamisreziimi määrava Reynoldsi arvu leidmine Q Re D = 1,273 D Graafik 2.1 p=f1(Q) Graafik 2.1 =f2(ReD) Järeldus Surve tõustes, suureneb ka diafragma kulutegur.
Tarbitava erivõimsuse saime N/V, kus N oli eri katsete võimsus lahustavuse ajal ja V oli meil 10l ehk 0,001m3. 12 Segamise efektiivsuse sõltuvus tarbitavast erivõimsusest Joonis 5 Kuid saadud graafikult optimaalset võimsust leida ei õnnestu. Joonisel on selleks liiga vähe katseandmeid, et saaks mingisuguseid järeldusi teha. 13 KOKKUVÕTE Leitud Reynoldsi arv näitas meile, et uurisime turbulentset režiimi. Võimsustegur vähenes Reynoldis arvu suurenedes. Nende vaheliseks seoseks saime KN = 21690* Re-0,74 . Elektrijuhtivuse kaudu saime määrata lahustumise aega hõlpsasti. Selleks olid vastavalt 200 pööret/min puhul 150 sekundit, 405 pööret/min puhul 108 sekundit ja 600 pööret/min puhul 46 sekundit. Optimaalset võimsust ainult kolme katsega meil tuvastada ei õnnestunud. 14
Mis suunas mõjub tõstejõud vertikaalselt laskuvale langevarjule? Vastavalt tõstejõu definitsioonile on tõstejõud selline aerodünaamilise kogujõu komponent, mis mõjub risti õhuvooluga. Kuna langevarjur laskub vertikaalselt, langevari on aga sümmeetriline , siis aerodünaamiline kogujõud omab vaid takistuse suunda (vastupinine õhuvoolule) ja õhuvooluga ristisuunaline komponent puudub, seega tõstejõudu pole. Õige vastus on: tõstejõudu pole. Reynoldsi arvu ühikuks on Kuna Reynoldsi arv on suhe, kus jagatud on kineetiline energia ja kineetilise energia muut, siis on selge, et sama ühikuga suuruste jagatis on dimensioonita ehk ilma ühikuta suurus. Õige vastus on: pole ühikut. II osa Millisel tiival on positiivne noolsus tervikuna suurem kui esiserva positiivne noolsus? Noolsus on fookuste telje nurk põikitelje suhtes. Esiserva noolsus aga esiserva vastav nurk. Kui
6 3 Q1 = 10 -3 = 0,0001 m 60 s Kus: Q - ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk [dm3] Q' - paaki kogunenud vee hulk [dm3/s] - ajahulk [s] Järgmiseks pidasin oluliseks välja arvutada Reynoldsi arv ReD. QD Q Re D = = 1,273 D 2 D 4 0,00010 21,5 10 -3 0,00000215 Re D1 = = = 6233,5
Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 7. Laminaarne ja turbulentne voolamine – Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. • Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. Skeem 3 ja 4. Omadused??? erinevused, omadused, skeemid 8. Reynoldsi arv – Kui • Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9
aastal, kuigi originaal ilmus 1998. aastal. Raamatu keskmeks on nn. A-rühm, mille ametlik nimi oli ,,kriminaalpolitsei rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise eriüksus." FBI teatab neile, et Arlanda lennuvälja poole on teel Ameerika sarimõrvar, The Kentucky Killer, keda FBI on taga otsinud aastaid. Ta oli tapnud Newarki lennujaamas Rootsi kirjanduskriitiku Lars-Erik Hasseli, tühistanud tema pileti ja broneerinud pileti salanime Edwin Andrew Reynoldsi nime all. A- rühm oli valmis teda lennujaamas kinni võtma, aga nagu arvata oli, ei saadud teda kätte, kuna raamat oleks olnud siis umbes 25-leheküljeline. Info tema salanimest jõudis rootslastele umbes 11 minutit liiga hilja, kui ta oli juba passikontrolli läbinud ja Stockholmi teel. Teati, kellega tegemist on, kuna ta kasutas mõrvade toimepanemiseks spetsiaalseid tange, mille olid Vietnami sõja ajal ameeriklased leiutanud. Nimelt erikujuga mehhaanilised
Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: (8) Kõiki valemis(8)esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud µ väärtuse õigsuse kontrollimisek tuleb teha kindlaks kas Stoeksi valemi kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o. võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi:
Pr 19. . Soojuslevi keskkonna kondenseerumisel. Re = t H A2 20. 21. . . kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K)
Kui t suri , pärandas ta kogu oma varanduse, mille ta oli maalides teeninud 140 000 naela , mis oli tolle aja kohta suur summa- vanadele ja vaestel kunstnikele , et nad saaksid rahus oma viimased elupäevad mööda saata . Kuid T sugulased kuulutasid kunstniku , tema veidrustele viidates, hulluks ja neil läks korda tema testament kohtus tühistada. W.T maeti St. Paul's Cathedral 'I , Londonis , oma õpetaja sir Joshua Reynoldsi kõrvale. Mõned T maalid : Trafalgari lahing(1806-08) , Odysseus ja Polyphemos(1829) , Temeraire I viimane sõit (1838).
Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 19. Keemine voolamisel torudes alfa/alfa(w) =4*alfa(w)- alfa(k)/ (5*alfa(w)+ alfa(k)) kus alfa soojusülekandetegur keeva vedeliku voolamisel torus W/ m2*K alfa(k) soojusülekandetegur mullilisel keemisel suures ruumis, mis on määratud valemiga: Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65
Ülessane 7 (variant 4) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 12 mm v = 2,5 m/s = 800 kg/m3 l = 140 m = 30 mm2/s = 24 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re<2300, järelikult tegemist on laminaarse voolamisega, arvutan hõõrdetakistuse teguri. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ...................................................................................................
mõõtmisel I Mõõteriistad, milles ◊p=/const (i) vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja vedeliku kiirus või kulu. Bernoulli võrrandi rakendamine voolamisel avadest. Viskoossus. Njuutoni- ja mittenjuutonivedelikud. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne. Reynoldsi arv. Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Hõõrdetakistus, kohttakistus.Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel Viskoossus-reaalse fluidumi füüsikaline omadus; mõõdetav suurus; -fluidumi kihtide võime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks. Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja
1 8 lQ 2 5 D = 0,225 m g H 2 b) Toru diameetri kontrollimiseks võtan vabalt valitud vooluhulga Q 0,01 m3/s = 50 l/s c) Leian voolu kiiruse Q Q*4 v = 1,59 m/s A * D2 c) Leian Reynoldsi arvu vD Re = 243 042 d) Leian suhtelise kareduse D = 0,0025 e) Leian tabelist hõõrdetakistusteguri (vt. Moody diagramm) = 0,0275 f) Leian survekao l v2 ht * D 2g = 26,63 m g) Leian vajaliku tõstekõrguse H H st ht = 40,63 m 2. Leida võrgugraafik
- turbulentne voolamine, mille korral vedeliku osakeste trajektoorid on kaootilised, kuigi voolamine on seejuures ühesuunaline. Praktiliselt see tähendab seda, et laminaarsel voolamisel fluidumi kihid liiguvad teineteisega paralleelselt ning ei segune omavahel, ning turbulentsel voolamisel toimub erinevate fluidumi kihti segamine, tekivad keerised jms. O. Reynolds defineeris ka ühikuteta kriteeriumi, mille abil saab kirheldada fluidumi liikumist, ning mida tuntakse praegu kui Reynoldsi kriteeriumi (Re): de Re = , (3.36) µ kus de on toru või kanali ekvivalentdiameeter. Juhul, kui liikumine toimub ümmarguse ristlõikega torus, mis on fluidumiga täidetud, saab arvutustel kasutada toru siseläbimõõtu. Juhul aga, kui toru ei ole täielikult täidetud, või
Siiski võetakse arvesse, et nii dramaturg kui ka näiteks näitlejad, teatriomanikud, publik jne on olulised näidendi lavale toomises (Rutter 2008: 336). Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näidendi kaupa teatreid "Admiral" ja "Chamberlaini mehed" (Chamberlain's Men). Lisaks võiks välja ka tuua George F. Reynoldsi "Elisabethi aegsete näidendite lavastused Red Bulli teatris" ("The Staging of Elizabethan Plays at the Red Bull theatre", 1940), kus on samuti käsitletud eelmainitud teatrite repertuaari (Rutter, 2008: 336). On ka palju teoseid, mis otseselt ei tegele repertuaariuuringutega, kuid mida saab siiski antud juhul arvesse võtta, sest neis on tihti viidatud repertuaariuuringutega seotud materjalidele nagu näiteks lavastuste personal ja selle suurus ning teatrihooned. Viimasel kahel dekaadil on
kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) kus . 2 Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2
Rekr juures toimub laminaarse voolamise muutumine turbulentseks ja vastupidi. Voolamine on laminaarne kui Re < Rekr ja turbulentne kui Re > Rekr. Sele 2.14 Laminaarne voolamine Sele 2.15 Turbulentne voolamine Reynoldsi arv Re Voolamise tüübi üle saab otsustada ligikaudselt Reynoldsi arvu abil: v × dh Re = kus v Voolukiirus m/s dh hüdrauliline läbimõõt [m], ringikujulise ristlõike korral võrdne toru siseläbimõõduga, 21 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2.4 Hüdrosüsteemid Energia muundamine Hüdrosüsteemide olulised omadused
1.23 Vedelike voolamise reziimid Vedelik võib voolata laminaarselt või turbulentselt. Laminaarne vool liigub püsiva kujuga jugadena, mis omavahel ei segune, selgete piiridega värvitud vedeliku niit on nähtav kogu klaastoru ulatuses. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine peaaegu kogu ristlõike ulatuses. Värvitud vedelik toonib üsna lühikesel teekonnal kogu ülejäänud vee. Voolamist iseloomustab Reynoldsi vL vd arv: Re = = Torustike puhul Rekr 2000, Re<1000 voolamine laminaarne, Re>4000 voolamine on turbulentne. 1.24 Laminaarse voolamise seaduspärasused Laminaarvoolus on ainus hõõrdeallikas viskoossus. Laminaarvoolus on hõõrdesurvekadu võrdeline: gI 2 u= 4µ (r0 - r 2 ) , Laminaarvoolus on kiirusjaotus paraboolne, keskmine kiirus on võrdne poole maksimaalse
D = 993465 / (639,4- 90) · 0,95 = 1903,4kg/h tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 3 tk= (80+100)/ 2 = 90 ºC Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G ma = 1903,4 / 18000= 0,1057 kg/kg 7. Soojusülekandetegur vee poolel Leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Re = (1,72 · 0,025)/ 0,497 10-6 =86519 Järeldus: Turbulentne vool b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 · 865190,8 3,125 0,4 = 343, 88 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds 2 = (323,11 · 0,5645 ) / 0,025 = 72956/m² ºCh 8. Soojusülekandetegur kütteauru poolel
Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2= 240l/s l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O L 2 v Leian survekaod ht = D , g- vaba langemise kiirendus g=9,81 m/s2, l-toru pikkus (m) , 2g D-toru diameeter (m)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4. Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N. 1.5. Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega. 2. KATSESEADME 5 15 7 12 ...
5. Katseandmete töötlemine 5.1 Katseandmete põhjal joonistatud graafikud: - resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest = f(õhk) - materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest+mat = f(õhk) - materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest pmat = f(õhk) , kus pmat = prest+mat - prest - keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest - keevkihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest 5.2 Kirjanduses toodud kriteriaalvõrranditega arvutatud - kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m k = 1,207 kg/m3 õhk temperatuuril 20 0C k = 0,000018 Pa·s õhu viskoossus temperatuuril 20 0C g = 9,81 m/s2 Arkr = 72652, 40 Rekr =25,88 kr = = 0,2643 m/s - hõljuva kihi poorsus = 0,378 - kaasakande kiirus , kui = 1 ja , Rekk = 398,27 ja kk = 4,07 m/s - kokkuvõte: Selles töös tutvusime keevkihi seadme ehituse ja tööpõhimõttega. Määrasime
639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302 ma = ; kg/kg ma = = 0,137 014 ma = 0,14kg/kg G 9500 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul leian soojusülekandeteguri (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutan Reynoldsi kriteeriumi veele: w ds 1,82 0,025 0,0455 Re = Re = -6 = = 94989,56 94990 0,479 10 0,000000479 Re = 94990 b) Arvutan Nusselti kriteeriumi: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 94990 0,8 3,000,4= 0,023·9597,151·1,552 = 342,6 Nu =343 c) Arvutan soojusülekandeteguri 2 : Nu 343 0,567
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: Eu=φ ( ℜ , Γ 1 , Γ 2 ) kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ∆p Eu= ( ρ w 2) ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: ρwd ℜ= μ Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) λ ei sõltu torustiku karedusest 64 λ= ℜ 2 Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) λ=0,316 ℜ−0,25 Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud)
p = gh, h vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, g 9.8 m/s² Dünaamiline rõhk p = v²/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 44.Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi? Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt). 46. Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? voolutugevus V sõltub arteriaalse ( ka venoosse) osa keskmise rõhkude vahe p suhtest voolamistakistusega R veresoonte vastavas piirkonnas
GÕ õhu kulu, kg/s Q õhu kulu, m3/s - õhu tihedus, kg/m3 Horisontaalsel torul v2 p = p t (1 + Kµ) = l (1 + Kµ) ' t d 2 kus µ - kontsentratsioonitegur K parandustegur, mis sõltub osakeste mõõtmetest, Reynoldsi arvust, toru läbimõõdust. Tsehhi pneumoseadmetel on kontsentratsiooni µ =0,05...0,2 korral soovitav kasutada parandustegurit K=1,4. Kohalikel takistustel v2 p 'k .t = p k .t (1 + K µ) = (1 + Kµ) 2 4. ARVUTUSNÄIDE
kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 boileri soojuslik kasutegur (0,850,95). Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja intensiivse soojusülekande (Re 10 000). b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds Nb
annavad nad tegelikule vooluhulgale vastava vooluhulga. Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on suurem 2300, on tegemist turbulentse voolamisega(v max=1,2Vkesk). Kui Re on väiksemvõrdne 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega (v max=2Vkesk) 18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
t 2 ta tk ; C. 2 – boileri soojuslik kasutegur (0,85–0,95). Selles töös = 0,90. tk = 80 + 100 / 2 = 180/2 = 90 oc D = 1 574 272 / (639,4- 90) * 0,9 = 1 574 272 / 494,46 = 3183,82 kg/h Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma ; kg/kg G ma = 3183,82/18000 = 0,176 kg/kg 6. Soojusülekandetegur vee poolel Leiti soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re Re = 1,73*0,025/ 0,462 10-6 = 93 614, 71 – Turbulentne voolurežiim. b) Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 * 93 614,710,8 * 3,120,4 = 0,023 * 9485,82 * 1,57 = 342,53 c) Soojusülekandetegur 2 : Nu 2 ; kcal/m2 Ch ds – vee soojusjuhtivustegur α2 = 342,53 * 0,565 / 0,025 = 193,53 / 0,025 = 7741,2 7. Soojusülekandetegur kütteauru poolel
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
