50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bx3
Õppematerjali autor
ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada. Õpetaja eesmärgiks on tundma õppida iga lapse individuaalseid iseärasusi, et siis kasutada kõige otstarbekamaid võtteid lapsele lähenemisel ja tema juhendamisel. Õpetaja
- Tuleb kasutada individuaalset lähenemist. - Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik. - Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara. - Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine. - Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga. - Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada. - Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale
Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms
kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja. Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil. Minu jaoks oli uus ka see, et hindamise abil jälgitakse koolituse teostumist, toetatakse koolitus arengut ja parandatakse õpieeldusi
oma nii isast kui ka kõikidest privileegidest. Kindlasti oli tema käitumise suurmõjutamiseks ka armukadedus õe vastu, sest Steven tunneb, et tema pole enam number üks isale. 4. Võimalik abi Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Mida varem lapsevanemad endale hüperaktiivsest lapsest aru annavad, seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2
oma nii isast kui ka kõikidest privileegidest. Kindlasti oli tema käitumise suurmõjutamiseks ka armukadedus õe vastu, sest Steven tunneb, et tema pole enam number üks isale. 4. Võimalik abi Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Mida varem lapsevanemad endale hüperaktiivsest lapsest aru annavad, seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid