Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused (0)

Esmaabi   1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112    2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma 
elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit    3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; 
Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; 
Külili püsiasend    4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine    5. Mis on soovituslik  kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord  elustamisel?   Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel  tehakse kaks puhumist.    6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis 
jahuta keha (kasuta vajadusel leiget vett); Jahuta kiiresti nahka jaheda veega. Vesi ei 
tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel. Võib kaasuda 
alajahtumine. Isegi lühikese viivitamise tulemuson see, et pindmine põletus muutub 
sügavamaks.; Põletuse parim esmaabivahend on burn-shield geel. See vähendab 
kiiresti valu ja täiendava põletuskahjustuse teket. ; Ära pane suurele põletusele 
midagi muud peale (õli, või, aaloe, salv, kreem); Tõrva eemaldamine haavast ei ole 
soovitav; Kata villiga koht hiljem puhta sidemega!    7. Kuidas käitun kui kannatanu on minestanud? Aseta kannatanu pikali jalad kõrgemale 
kehapinnast ;Vabasta pigistavatest riietest (ka vöö, krae, lips jms); Taga värske õhu 
juurdevool; Võimalusel pritsi näole külma vett või pane külm mähis otsmikule; Ära 
hoia minestanut istuvas asendis või püsti (veri ei jõua pähe); Kui kannatanu ei tule 
teadvusele, kutsu 112 NB! Raseduse hilises järgus (al 6 kuust) peab minestanud 
raseda keerama külili!    8. Mida teen esmalt verejooksu peatamiseks?   KAPILLAARNE VEREJOOKS:  ● Puhasta haav  ● Seo puhta sidemega või kata plaastriga  VENOOSNE VEREJOOKS:  ● Peate verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale 


● Aseta kahjustunud kohale side (rõhkside) kompressioonirulli abil. Vajadusel  pane peotäis sidemerulle haava sisse-kõrvale ja kinni siduda nt ümber  noa/oksa vm.  ● Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided (vajadusel lõika või rebi katki), et  leida haav. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu kui  ilmastikutingimused (sügisel, talvel) ei luba kannatanut lahti riietada libistada  käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu  ● Sügavaid haavu ja suuri verejookse nagu arteriaalne ja venoosne mitte ise  mingite ainetega puhastama hakata  ● Sõita traumapunkti või kutsuda kohe 112  ARTERIAALNE VEREJOOKS:  ● Suru arter steriilse sidemega vastu luud kinni (südamepoolsemalt), mille järel on sul  aega otsustada mida edasi teha  ■ Arteriaalse verejooksu puhul ülajäsemest: vajuta kaenlaarterile, mis  asub kaenlaaugu eesmise ja keskmise kolmandiku piiril. Rõhumise  suund poolviltu üles ja väljapoole.  ■ Arteriaalse verejooksu puhul alajäsemest: vajuta reiearterile, mis  asub kubeme-sideme all, sideme seesmise ja keskmise kolmandiku  piiril. Rõhumise suund eest taha  ■ Arteriaalse verejooksu puhul peast või kaelast: vajuta unearterile, mis  paikneb kõrisõlme kõrval. Rõhumise suund taha ja keskele lülisamba  suunas.  ● VÄIKESE ARTERI (käsivarre ja sääre alumine pool, labakäsi ja pöid) vigastuse korral 
tee  haavale rõhkside. Asetada marlit-vatti-marlit vaheldumisi, valmistada paks padjand ja  suruda veritsevale pinnale. Kinnitada padjand marlisidemega.  ● KUI VEREJOOKS on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale,  samaaegselt jätkates haava kokkusurumist.  - Kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga kõvasti kiinni  -  Hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta  ta lamama nii, et jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ning mässi kannatanu soojalt  sisse. Seejärel kontrolli - kas patsient on teadvusel, kas hingamisteed on vabad, kas 
ta 


hingab ja on tunda pulssi.  - Kutsu 112    9. Kuidas käitun ninaverejooksu sulgemiseks?   Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma  ● Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal  ● Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades 10-15 min  ● Samaaegselt võib ninajuurele, laubale või kuklale asetada külma (niiske rätik vm)  ● Kui sa ei suuda 20 min verejooksu peatada, minna haiglasse või kutsuda 112  ● NB! Mitte panna vatti ninna    10. Mis on jäseme luumurru tunnused?   KINNINE LUUMURD:  ● Välised kehakatted on terved  ● Jäseme tugev valu  ● Jäseme kuju muutus  ● Turse, verevalum  ● Jäseme ebanormaalne liikuvus  LAHTINE LUUMURD:  ● Nahk on vigastatud, veri jookseb  ● Haavast on näha luude otsi  ● Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus  ● Ebanormaalne liikuvus, verevalum    11. Kuidas toimin liigese nikastuse korral?   ● Külma panna peale (verevalumi ja tursete vähendamiseks)  ● Kompressioon (õrnalt rõhuv side, elastiksideme puudusel sobib ka tavaline side )  ● Kõrgemale ( turse vähendamiseks asetada jäse kõrgemale )  ● Helistamine 112 või kannatanu viimine traumapunkti , sest nende traumade korral 
on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine.      12. Kuidas toimin kuumarabanduse või ülekuumenemise korral?  


Toimeta kannatanu varjulisse, jahedasse kohta või kuumaallikast eemale kergelt  tõstetud pea ja ülakehaga lamama  ● Võta pealisriided seljast  ● Tehke kannatanu külma veega märjaks ja lehvitage talle tuult  ● Aseta laubale ja kuklale külmad mähised  ● Jahuta kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda külmade märgade mähistega  ● Anna kannatanule lonkshaaval juua külma vett  ● Kuumakrampide korral anna kannatanule juua külma kergelt soolast (0,1%-list) vett  või mahla, nt: Värska, Isostar või muud soolasid sisaldavad mineraalveed  ● Kutsu kiirabi 112  ● Teadvusekaotuse korral: keera kannatanu püsivasse küliliasendisse    13. Mis on südamehaigusele viitavad tunnused? Pearinglus, vererõhu muutused, kiire 
südame töö, tursed, valu või ebamugavustunne rindkeres, õhupuudus, minestamine, 
lihaste nõrkus.     14. Kuidas toimin krambihoo puhul?   Ära takista haige liigutusi, kuid jälgu, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis  ei ole võimalik seda peatada!  ● Ära püüa midagi talle suhu panna!  ● Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba!  ● Krambihoo möödudes keera ta küljele!  ● Ära jäta haiget kordagi järelvalveta enne, kui ta on teadvusele tulnud!    15. Mis on kõriturse/ larüngiidi tunnused on? Vilisev hingamine, haukuv köha, nohu, 
palavik.     16. Kuidas käitun larüngiidi tunnustega lapsega? Manustada vajadusel aurumasinasse 
adrenaliini ravimit ning seda sisse hingata auru kaudu.     17. Kuidas käitun pea trauma (löök, kukkumine...) korral, kui ei ilmne koheselt peapõrutuse 
tunnuseid?   ● Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel küllili  püsiasendisse 


● Lamada on soovitatav 24h, et vältida verevalumite tekkimist!  NB! Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi. Kui umbes kolme nädala 
pärast  tekivad uuesti peavalud, mäluhäired või laps võib hakata kokutama, ilmnevad kõne- ja 
psüühikahäired, nägemishäired, siis minna ruttu tarumapunkti. Ajus on eriti ohtlik, kui 
verevalum on sidekoestub.  ● Verejooksude või haavade olemasolu korral peata verejooksud, seo haavad, aga  ● jäta kannatanu võimalusel samasse asendisse, nagu sa ta leidsid.  ● Lülisamba trauma kahtluse korral ära luba ka teadvusel oleval kannatanul end  liigutada, kutsu kohe kiirabi.  ● Prillhematoom- kuklale kukkumisel võivad tekkida järgmisel hommikul sinised 
rõngad silmade ümber- kutsu 112 või vii ruttu kannatanu traumapunkti.    18. Mis on peapõrutuse sümptomid?   ● halb olla, võib esineda peavalu, uimasust;  ● Kahvatus;  ● iiveldus 5-6 t pärast;  ● pulss ja hingamine varieeruvad;  ● oksendamine    19. Millal on vaja palavikku alandada? Kui kehatemperatuur tõuseb üle 38kraadi    20. Kuidas alandada väikelapsel ja imikul palavikku? Laps riietuda lahti, nahk naha 
kontaktis hoida, palju tarbida vett, manustada „nurofen“siirupit või paracetamoli 
küünla.     21. Mida teen kõrge temperatuuri foonil tekkinud krampide korral? Krambi esmaabi, 
palaviku alandamine, kutsun kiirabi.     22. Sündmuskoha vaatlus näitab sulle, et laps on saanud elektrilöögi. Mis on esimene asi, 
mida pead tegema?   Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil 
● Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, enda 
jalga 
kummikud, kätte kummikindad jne) 
● Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi 
elektrit 


● Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama 
● Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis 
peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega) 
● Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda 
südame 
normaalne rütm. Esmaabiks on esimese 10 sek jooksul tugeva löögi andmine rinnaku 
keskele või südame piirkonda. 
● Kui kannatanu on teadvusel, vabasta rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske 
õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga 
● Kutsu kiirabi!  Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist, sest mõne tunni 
möödudes  võib tal seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired!  Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on  katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala:  - Kuiva ilmaga 18-25 m raadiuses  - Niiske ilmaga kuni 300 m raadiuses  - Joostes tekib sammupinge ja appiruttaja võib ise saada elektrilöögi  - Kui leiate kõrgpingevoolu alla sattunud inimese, helistage 112  - Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad eletrivõrgutöötajad  - Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit  edasi mittejuhtivate materjalidega.    23. Mida teen võõrkeha (liiv, puru) sattumisel silma?   NB! Ei tohi silma hõõruda! Loputa silma külma jooksva veega kuni võõrkeha väljub  silmast. Kui ei saa iseseisvalt kätte pöördun traumapunkti.    24. Sa kahtlustad, et laps on neelanud mürgist ainet, kuid mürgistuse tundemärke ei ole veel 
ilmnenud. Mida teed?   ● Mürkaine sattumisel seedetrakti annan kannatanule rohkesti (1,5l) toasooja juua 
(vesi  või nõrk lilla lahus - KmnO4) ja sõrmedega kurgukõdi puudutamisel kutsuda esile  okserefleks! Hea, kui väljuvas vees ei leiduks enam toiduosakesi!  ● NB! Oksendamist ei tohi esile kutsuda: söövitavate ainete, bensiini, petrooleumi,  süütevedelike, atsetooni, lahustite puhul (võib tekkida hingamisteede kahjustus) ja  teadvuseta haigetel. Mitte anda neile ka juua! Anna kannatanule süüa võid, õli või 


rasva, see seob mürgi ja söövituse ning hingamisteede põletuse oht väheneb.  ● Kui “ravimisöömisest” on möödas üle 30 min viia kannatanu kohe haiglasse! Kaasa  kindlasti tarbitud ravimite karp!  ● Mitte anda juua piima!    25. Millal on kahtlus, et kannatanul on lülisamba vigastus?   Lülisamba vigastust kahtlustada, kui kannatanu on  - trepist või kõrgustest kukkumisel  - hüppamisel madalasse vette peaga vastu põhja  - autoavarii või otsasõidul jalakäiale  - tugeval löögil selja piirkonda  - tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas    26. Mida tuleb teadvuseta lamavale suhkruhaigele kiiresti manustada?  Insuliini ja koheselt 
ka kiirabi kutsuda.     27. Mis on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused?   Vedeliku puudus, loid, silmad vajuvad auku, kahvatu nahk.    28. Mis võivad allergilist reaktsiooni põhjustada?   Mõnel inimesel on loomulik reageerimismehhanism häiritud ja tema organismis 
kulgevad kaitsereaktsioonid tavapärasest erinevaltteisiti, mille mõjul kujuneb välja 
ülitundlikkus ehk allergiline reaktsioon: organism reageerib teatud tegurite toimele 
ebatavaliselt tugevasti. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, 
nimetatakse allergeeniks.  Õietolm, looma karvad, toit(pähklid)    29. Millal tekivad eluohtlikud reaktsioonid pärast herilase pistet või rästiku salvamist?   kui nõelamise või salvamise järgselt kuni poole tunni jooksul tekib tugev paistetus 
kaela, suu või keele ümber, nõgeslööve ja/või nahasügelus üle kogu keha, 
hingamisraskus või hingeldamine, minestamine, peavalud, uimasus, iiveldus, krambid 
ja valu kõhus ning oksendamine, tuleb viivitamatult kiirabi kutsuda või pöörduda ise 
erakorralise meditsiini osakonda.    30. Mis ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes?  Depressandid, südameravimid 


    Lapse kasvukeskkonna toetamine   31. Mis on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid?   Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või 
madal õhurõhk), müra, valgustus, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv 
kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, 
masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht    32. Mis on töökeskkonna keemilised ohutegurid?   Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.    33. Mis on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid?   Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud 
mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, 
putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained.    34. Mis on töökeskonna füsioloogilised ohutegurid?   Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad 
sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine.    35. Kui pikk on Töölepingu seaduse järgi töötaja katseaja maksimaalne kestvus? 4 kuud    36. Millest sõltuvad piirangud alaealiste töölevõtmisel?   Piirangud sõltuvad vanusest. Tööandja võib 13 –14-aastase alaealisega või 15–16- aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus 
töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 
7 –12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või  reklaamitegevuse alal.  Töölepingu sõlmimiseks 7 –14-aastase alaealisega peab  tööandja saama tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku, vajalik on ka 
seadusliku esindaja nõusolek.    37. Mis tööd on alla 15 aastastele keelatud?    1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;   2) ohustab alaealise kõlblust;   3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või 
väljaõppe puudumise tõttu;   4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 


 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu    38. Kas alaealine töötaja peab täitma tööohutusnõudeid? Jah  39. Mida nimetatakse tööohutuseks? Töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite 
süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamine, mis võimaldab töötajal teha 
tööd oma tervist ohtu seadmata    40. Mis on töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk? Töökeskkonnas esinevate riskide 
kaardistamis-, hindamis- ja maandamismeetmete rakendamise peamine eesmärk on 
töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.    41. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur 
ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade 
kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad 
ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18  –  24° C), tagada sobiv õhuniiskus (liiga kuiv õhk ärritab limaskesti, liiga niiske õhk 
suurendab külmetamisohtu ning krooniliste haiguste süvenemist, optimaalne 
relatiivne õhuniiskus 40  – 60%), tagada ühtlane õhu liikumise kiirus (ebaühtlane õhu  liikumise kiirus põhjustab lihas  – ja närvipõletikke, külmetushaigusi, töövõime  langust, optimaalne õhu liikumise kiirus 0,1  – 0,4 m/s), tagada ruumi varustatus  värske õhuga.    42. Töötaja tegi puhkepäeval töö juures oma tavapärast tööd, juhtus õnnetus. Tööandja pole 
luba töötamiseks selleks päevaks andnud. Kas tegemist on tööõnnetuse või 
õnnetusjuhtumiga?  Tegemist ei ole tööõnnetusega (§ 22 lg 1), kuna õnnetusjuhtum ei 
toimunud tööandja antud tööülesannet täites või muul tööandja loal tehtaval tööl.    43. Millised õnnetuste vältimiseks mõeldud vahendid peavad kõigis töökohtades olema? 
Tulekustuti, esmaabi komplekt, porimatid,     44. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse elukohta , 
siis peab põrandapinna temperatuur ruumides olema...?  vähemalt 20°C.    45. Kuidas mustuse levikut piirata? Kanna võimalusel vahetusjalatseid, enne 
ruumidesse sisenemist puhasta jalatsid, kasuta porimatte, pese käsi, tihenda uksed ja 
aknad, tuuluta sageli ruume, õpi korda hoidma, kasuta õigeid pinnakattematerjale, 
hinda töökultuuri, kasuta prügikorve ja  –kaste.    46. Mis pH tasemega puhastusained on õige kasutamise korral (kui vahendi kogus on sobiv) 
kõige ohutumad kasutajale ja puhastatavatele pindadele? pH5-7 


47. Missugune puhastusmeetod sobib puhastamiseks kõikidele pindadele? Niiske meetod    48. Millised pesuained on sobilikud kasutatamiseks allergiaohu vältimiseks väikelapse pesu 
pesemiseks ja loputamiseks? Pesuained, mis ei sisalda lõhna-, kirgastus- ehk 
säraaineid, pesuvalgendeid ega värvaineid.    49. Mis tingimused peavad olema täidetud lapsehoiuteenuse osutamisel õuealale?   1. haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse 
korral piiratud heki või aiaga;  2. atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, 
õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste 
piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; 3. kiikede ja liuradade 
alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; 4. liiv 
liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; 5. läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik 
ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist 
ohustav saasteallikas «Välisõhu kaitse seaduse» tähenduses.6    50. Mis vanuses laste hoidmisel peavad ruumides olevad trepid olema kaitstud 
turvapiiretega ja - väravatega? Alla 3  – aastaste laste hoidmisel    51. Kuidas peab olema tagatud kiikede ja liuradade kasutamise ohutus?  Kiikede ja 
liuradade alused peavad olema kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, 
turvamatid jm.    52. Kuidas vältida laste mürgistusi puhastusvahendite ja teiste kemikaalidega? 
Puhastusvahendid (v.a kätepesemiseks mõeldud seep) ja teised kemikaalid peavad 
asuma lukustatud või turvakinnisega kapis või muus lastele kättesaamatus kohas.    53. Kuidas vältida laste õnnetusi veega ja veekogude ääres lapsehoiualal?  .  Lapse 
juurdepääs lapsehoiuteenuse osutamise alal asuva kraavi, basseini ja muu tehis- või 
loodusliku veekogu juurde peab olema ohutuks muudetud ja pideva järelevalve all või 
tehtud lastele kättesaamatuks. Kõik laste tegevused veega peavad olema turvalised ja 
vahetult jälgitud.    54. Mida peab arvestama lapsehoiuteenuse ruumide sisustamisel? Ruumid ja ruumide 
sisustus peab vastama lapse eale ja vajadustele ning olema ohutu ja turvaline. 
Ruumides peab olema piisavalt mängimise ja liikumise ruumi, et ohutult läbi viia last 
arendavaid ja muid vajalikke tegevusi. Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab 
olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba 
põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks 
eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema 
vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda. 


  55. Kes vastutab päevahoius lapse turvalisuse eest? Lapsehoidja    56. Kui vana on laps vastavalt Lastekaitseseadusele? Kuni 18a    57. Riikliku lastekaitsepoliitikaga tegelev Vabariigi Valitsuse komisjon on...?  Lastekaitse 
nõukogu    58. Mis on riikliku lasteabitelefoni number? 116111    59. Millistel juhtudel tohib lapse suhtes kasutada füüsilist jõudu? Kui laps on endale ja 
teistele ohtlik(lööb ennast)    60. Kuidas nimetatakse inimest ümbritsevat primaarset võrgustikku, kuhu kuuluvad lapse 
perekond, sugulased, naabrid ja sõbrad?  Esmane võrgustik    61. Kes tegeleb abivajava lapse olukorra kaardistamise ja abistamise korraldamisega? 
Lastekaitsespetsialist    62. Kes kipuvad vägivaldses perekonnas last enda kasuks ära kasutama? Lapsevanemad    63. Milline lapse väärkohtlemise liikidest on kõige raskemini äratuntav ja tõestatav? 
Emotsionaalne väärkohtlemine    64. Mis on väikelapse (imiku) raputamise tagajärjed? Raputatud lapse sündroom (RLS) 
(ingl shaken baby syndrome) ehk väärkohtlemisel tekitatud traumaati line 
ajukahjustus    65. Missugused mänguasjad ei sobi imikutele ja väikelastele üldse? Väikeseid osakesi 
sisaldavaid mänguasjad, paelu sisaldavaid mänguasjad, patareiga või vooluvõrku 
ühendatavad mänguasjad.    66. Missugused koduses majapidamises esinevad ained äratavad väikelapses eriliselt 
uudishimu? Keemilised vahendid(koristusvahendid), ravimid, vitamiinid.   


67. Mis ohutusabinõud peaks olema kõndima hakkava lapse kodus? Trepi ees värav, 
pistikupesad vastava sisuga kinni kaetud, ohtlikes nurkades kaitsmed, kapid-satlid 
lukustusega kinni.     68. Kuidas vältida kuuma veega põletusi köögis? Mitte jätta last järelvalveta kööki, 
pottide ja pannide käepidemed keera käe ulatusest ära, kraani ära keera kuuma poole.  69. Kuidas tagada lapse ohutus aias mängides? Eemaldada mürgised taimed; rääkida et 
maast ei tohi miskit suhu pista; aiaväravad lukustada, kaev tabalukuga kinni, 
veekogule piire ümber või siis hoolikalt hoida lapsel silm peal; vihmavee tünnile kaas 
peale.    70. Missugune liumägi on lapsele kõige ohutum? Pinnase külge kinnitatud ning 
turvakattega ümbritsetud.    71. Mis kaitsevahendid on kõige olulisemad jalgrattaga sõites? Kiiver    72. Mis on lapse väärkohtlemine? Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist 
heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.    73. Mis on emotsionaalne vägivald? Emotsionaalse pingeseisundi tekitamine lapsele, 
mis võib põhjustada raskeid või pöördumatuid kahjustusi lapse emotsionaalsele 
arengule.    74. Milliseid ilminguid käsitletakse emotsionaalse vägivallana peres? hirmutamine, 
ähvardamine; karjumine; sõimamine; solvamine; mõnitamine; halvustavate nimedega 
kutsumine; manipuleerimine; lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest 
suhtlemisest.    75. Milliste väliste märkide järgi lapsevanema käitumises on võimalik oletada, et laps on 
emotsionaalse vägivalla ohver?  Pidev lapse ähvardamine, karjumine, hirmutamine, 
mõnitamine ning solvamine.    76. Milliseks kujuneb laps, kes on kogenud emotsionaalset vägivalda? Kestev 
emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, mistõttu 
satub ohtu tema emotsionaalne areng. (endasse tõmbunud, üksik)    77. Mis on vaimne ehk psühholoogiline vägivald? Vaimne vägivald ähvardab lapse 
vaimset arengut. See on tegevus, mis takistab või ähvardab lapse potentsiaalsete 
võimete arendamist.  


  78. Mis loetelust on käsitletav vaimse ehk psühholoogilise vägivallana? Emotsionaalne 
väärkohtlemine    79. Milliseks muudab lapse vaimne ehk psühholoogiline vägivald? Vaimne vägivald 
kahjustab lapse enesehinnangut, eneseaustust, kasvatab lapse sotsiaalselt abituks ja 
haavatavaks.    80. Mis on füüsiline vägivald? on tahtlik, mitteõnnetuslik füüsilise jõu kasutamine lapse 
suhtes, mis võib vigastada last. See võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid 
või isegi eluohtlikke ja psühholoogilisi kahjustusi.    81. Milliste füüsiliste tunnuste kaudu tunneb ära füüsilise vägivalla? Verevalumid, haavad, 
luumurrud, nihestused, löömis jäljed, oksendamine, füüsilise arengu maha jäämine, 
hirmutunne.     82. Millised lapse käitumise iseärasused viitavad füüsilise vägivalla ohvriks olemisele?   -traumajärgne stressihäire;vastumeelsus füüsilise kontakti suhtes; vanema ja teiste 
lastega suhtlemise vältimine; eakaaslastega suhtlemisel kaldub laps käituma 
agressiivselt; seletamatult tekkinud verevalumid, haavad, luumurrud, nihestused, 
löömise jäljed; sisemised vigastused, ajukahjustus; valu või ebamugavustunne 
mängimisel, istumisel, liikumisel; vanema seletused lapse vigastuste suhtes on 
ebamäärased ja vastuolulised; letargia, unisus, oksendamine; mahajäämus füüsilises 
arengus ja motoorsetes oskustes; pideva hirmutunne; ärrituvus    83. Mida loetakse seksuaalse väärkohtlemise aktideks?  Sõna “väärkohtlemine” tähistab  ükskõik millise täiskasvanu, mis tahes liiki seksuaalset käitumist, mis on suunatud 
lapsele või teise lapse mis tahes soovimatut või kohatut seksuaalset käitumist. Siia 
alla kuuluvad seksuaalvahekord, oraal- ja anaalseks, puudutamine seksuaalsel viisil 
või kedagi teist puudutama keelitamine. See võib tähendada ka esemete viimist lapse 
kehasse või seksuaalakte loomadega. Füüsilised väärkohtlemise aktid sisaldavad 
genitaalide näitamist, kallistamist, masturbeerimist, seksuaalvahekorda.    84. Kas intsest ehk verepilastus on seksuaalne väärkohtlemine? Jah      85. Mis on „intsest“? Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste)  vaheline seksuaalsuhe.   


86. Mis on seksuaalne ärakasutamine? on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, 
mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset 
nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest    87. Mis on seksuaalvägivalla füüsilisteks sümptomiteks lapsel? Seksuaalselt väärkoheldud 
väikelapsed ei suuda toimunud vägivalda meenutada, kuid neil jäävad sellest 
psühholoogilised mälestused ning nad tajuvad ohtu ja hirmu. Lapsed tajuvad 
suguelundite puudutusi (näiteks pesemisel) hirmutavana; Veritsused, verevalumid, 
valud suguelundite või päraku piirkonnas; Valud või raskused istumisel, liikumisel, 
magamisel.    88. Millest võib arst järeldada, et laps on jäetud järelevalveta? Välmistest ning sisemistest 
vigastustest. Ema teadmatus, mis lapsega juhtus.     89. Kuidas hooletusse jäetud last ära tunda? Laps on must, riided määrdunud, katkised, 
väiksed või suured, pidevalt haige, alakaaluline.    90. Millised tegevused aitavad ennetada täiskasvanutepoolset vägivalda laste suhtes? 
Kohaliku omavalitsuse poolt loodud laiapõhiline võrgustik     91. Kas lapsehoidja ja kodu on koostööpartnerid soodsa arengukeskkonna loomisel? Jah    92. Milline on täiskasvanu roll lapse töö juhendamisel? Täiskasvanu roll on oluline: laps 
iseseisvub, tekitab huvi, arendab loovust, omaalagatuse arendamine,      Lapse arengu toetamine  93. Milline on lapse arengut soodustav liikumiskeskkond? Liikumiskeskkond peab olema 
võimalikult mitmekülgne ning varustatud erinevate liikumist arendavate võimalustega 
(ronimispuud, mitmekesine õueala jms)    94. Kui palju peab lastel olema erinevaid mänguvahendeid? 4-5 mänguasja ja aeg ajalt 
neid vahetada.     95. Mida peab arvestama esemelise mängukeskkonna loomisel? Mänguasjad peavad 
olema vastavuses lapse arengutasemega ning kultuurilise taustaga. Samuti on oluline 
mänguasjade paigutus  – need peaksid asuma käe ulatuses (laps saab ise võtta aga ka  tagasi panna). Arvestama peab ka seda, et lapsed võivad mänguasjadega mängida 


hoopis muudmoodi, kui meie seda oleme mõelnud ja omistada mänguasjadele hoopis 
teised tähendused.    96. Milliseid laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama?  
Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega, sooliste erinevustega 
ning   lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja 
hariduslike erivajadustega ja osata neid märgata     97. Millega peab lapsehoidja arvestama multikultuurilisest kasvatusest lähtudes? 
Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate 
erinevustega.    98. Mis on lapsest lähtumine?   Lähtumine lapse õigsusest, heaolust, turvalisusest ning lapsehoidja kutseetikast.      99. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu?   Lapsest lähtumine, lapse individuaalsuse ja arengu tagamine, loovuse toetamine, 
mängu kaudu õppimine, tegutsemine, inimlike ja demokraatlike põhimõtete jälgimine, 
arengukeskkonna kujundamine, turvatunde ja eduelamuse tagamine, koostöö kodu ja 
hoiukoha vahel, kultuuride väärtustamine    100. Mis iseloomustab füüsilist arengut imikueas? Hoiab pead, keerab seljalt küljele ja 
tagasi, roomab, haarab mänguasju, käputab, seisab, esimesed sammud.    101. Kuidas mõjutab kuni aastase lapse sotsiaalset arengut lapse hell kohtlemine ja tema 
vajaduste rahuldamine tuginedes Eriksonile? Oluline on ema kiire reageerimine lapse 
vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste 
kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata.    102. Kuidas mõjutavad 1-3-aastase lapse sotsiaalset arengut liiga keerulised ülesanded ja 
vanemate poolse kiituse ning toetuse puudumine tuginedes Eriksonile? tekitavad lapses 
häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, 
tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab.    103. Kuidas käitub turvaliselt kiindunud laps? Turvaliselt kiindunud laps suudab mängida 
ja õppida, suhelda eakaaslastega, toime tulla oma emotsioonidega, taluda ka 
eraldatust vanemast 


  104. Milles seisneb turvalise kiindumussuhte tähtsus arengule? See mõjutab lähisuhete 
loomise ja säilitamise võimet kogu edasise elu.    105. Mis on oluline kiindumussuhte kujunemiseks? Selle kujunemisel on määrava 
tähstusega esimesed eluaastad, erilist rolli omistatakse esimesele eluaastale. 
Turvaline kiindumussuhe loob usalduse, et hirm ja ebakindlustunne on ajutine 
seisund. Turvaline kiindumussuhe loob psühholoogilise kaitse, mis hoiab lapse 
sisemist tasakaalu.    106. Kuidas käituda, kui lapsel tuleb jonnihoog rahvarohkes kohas, näiteks poes? 
Lapsevanema ajab südame kõvaks ning lahkub lapsega poest või ootab jonnihoo 
lõppu, vestleb lapsega ning jätkab tegevust.    107. Missugune toimimisviis on piiride kehtestamise juures õigustatud? Piire kehtestame 
verbaalselt (suhtleme lapsega, arutame, analüüsime jms).    108. Mis on 2-3-aastase lapse raevuhoo tõenäoline põhjus? Ta ei tule oma 
emotsioonidega toime ega oska neid muul viisil väljendada.     109. Mis iseloomustab 1-2 aasta vanust last? Julge, rõõmsad, naervad, puudub 
ohutunne,    110. Mis iseloomustab 2-3 aastast last? Iseseisev, kannatlikum, arukas    111. Mis iseloomustab 4-5 aastast last? Täpne, suhtlev, iseseisev, kannatlik, 
distsiplineeritud, sihikindel, loominguline.     112. Mida suudab 5-6 aastane laps? Iseseisev, suhtlev, kannatlik, sihikindel, 
loominguline, tähelepanelik,     113. Mis on oluline lapse arengus alates sünnist? Turvatunne, kiindumussuhe,    114. Kes vastutab selle eest, et laps õpiks kinni pidama piiridest, mida täiskasvanu on 
kehtestanud?  Lapsevanem, hooldaja   


115. Mis faktorid mõjutavad kõige enam isiksuse kujunemist? Bioloogilised 
faktorid(pärilikud, mitte pärilikud)  ja isiksuslikud faktorid (aktiivsus, õppimisvõime)    116. Miks samade kasvatusmeetodite kasutamine erinevate laste puhul võivad viia erineva 
resultaadini? Kõik oleneb lapse isiksusest, erivajadusest ning puudest.     117. Aju areng (õppimisvõime) on kõige kiirem esimesel kolmel eluaastal. Kuidas on 
otstarbekas sellele kaasa aidata?  Esimese kolme eluaastal on õppimisvõime kõige 
kiirem. Seda saame edukalt ära kasutada õpetades sõnavara, füüsilisi oskusi ning 
enesekohased oskusi. Uuringud näitavad, et esimesel kolmel eluaastal toimub eriti 
intensiivne aju areng ning aju areneb sõltuvalt nendest suhetest, milles ta elab (kas 
laps elab rahulikus keskkonnas või pingelises ja närvilises). Oluline on luua lapsega 
turvaline suhe, et teda selles etapis võimalikult palju toetada.    118. Mis on iseloomulik kuuekuuse lapse kõne arengule? Lalisemine, tunneb ära osade 
esemete nimetused.  119. Mis on iseloomulik aastase lapse kõne arengule? Saab aru lihtsamatest 
korraldustest tunneb ära lähedaste inimeste nimed tuttavad esemed ja kehaosad. 
Hakkab mõistma tegusõnu. Sõnu u 10- 20; osutab ja/või vastab žestide, lalinkõne või  sõnadega.    120. Mis on iseloomulik kaheaastase lapse kõne arengule? Mõistab omadus- ,ase - ja 
määrsõnu, esimesed grammatilised vormid, mõistab situatsiooniga seotud kõnet ja 
korraldusi; Kasutab 1-2 sõnalisi lauseid, kasutab u 50 erinevat nimi-, tegu-, omadus-, 
ase- ja määrsõnu hääldab õigesti lihtsamaid häälikuid-    121. Mis on iseloomulik kolmeaastase lapse kõne arengule? Mõistab omadussõnu, 
tagasõnu, mõistab 3-5 sõnalist lihtlauset; mõistab teksti, mis on seotud tema 
kogemusega. Kasutab 3-5 sõnalist lihtlauset; kasutab kõnes omadussõnu, 
üldnimetusi ja tagasõnu; osaleb dialoogis, esitab küsimusi.    122. Mis on iseloomulik mõtlemisele, kõige keerulisemale psüühilisele protsessile? 
Mõtlemisele on iseloomulikud abstraheerimine, analüüs ja süntees ning nende kaudu 
asjade ja nähtuste üldiste, meelelisele tunnetusele tabamatute omaduste avastamine 
ning seaduspärasusteni jõudmine    123. Missugust lapse mõtlemisele iseloomulikku tunnust illustreerib 5-aastase tüdruku repliik 
telefonivestluses vanaemaga “Vanaema, vaata kui ilus nukk mul on!” Egotsentrismi 
mõtlemist   


124. Mis on animism? Animism on hingeusk, usk elusolendite ning elutute ja 
loodusnähtuste hingestatusesse.    125. Mis iseloomustab 3-aastase lapse joonistust?   126. Millest sõltub, kas last ümbritsev keskkond on arendav? esteetiline ja loov keskkond. 
Oluline on värvide ja tekstiilide mõju ruumikujunduses. Liiga paljude eri värvuste 
kasutamine samas ruumis mõjub ärritavalt. Värvidel on ruumikujunduses väga suur 
mõju, ergutades mõtlemist ja kutsudes esile aistinguid ja tundeid. Ruum, kus laps 
päeva veedab, peaks olema rahulik, valgusküllane ning valitsev värvitoon hele ja 
rõõmus. Tekstiilide abil saab luua hubase ja mõnusa interjööri.    127. Milline on soodne kasvukeskkond? Sõbralik õhkkond, laps on väljapuhanud, mängi-
laua-loe-joonista lapsega, kasuta vanasõnu, mõistatusi, kiindumussuhe 
lapsevanema/hooldajaga.    128. Mis iseloomustab ülestimuleerivat keskkonda? lapsega tegeleja on väga hell ja 
järeleandlik, reageerib kiiresti nutule, ise on ärevil lapse ja ta tuleviku pärast. Lapse 
iseseisvus on piiratud.    129. Mis iseloomustab hoolitsevat keskkonda? lapsega tegelev isik on hell ja paindlik, 
kuid enesekindel. Ei anna lapse kapriisidele järele, nõuab reeglite täitmist ja põhirõhk 
on lapse eest hoolitsemisel. Lapsel on kättesaadav paras hulk eakohaseid, 
uurimistegevust innustavaid ja soodustavaid esemeid, mikrokliima on arengut 
soodustav.     130. Mis iseloomustab lapse kasvatamisel nõudlikku keskkonda? lastega tegelev isik on 
aktiivne ja nõudlik, ta väärtustab last arendavat tegevust. Lapselt nõutakse head 
käitumist ja teadmisi. Lapsel võib tekkida tunne, et temast ei hoolita.     131. Mis iseloomustab alastimuleerivat keskkonda? täiskasvanu on lapse suhtes 
ükskõikne. Ta ei pööra lapsele tähelepanu, ei tunne huvi ja ei mängita last. Seeläbi 
kasvab piirideta ja normideta laps ning tal esineb sageli käitumisprobleeme. Kui 
niisugune keskkond on ülekaalus ja teisi hoolivaid täiskasvanuid lapse läheduses ei 
ole, siis võib tal tekkida raskusi lähisuhete loomisega (Kraav 2007).    132. Mida peab arvestama õuesviibimise organiseerimisel? ilmastikuga  133. Mida on vaja, et lapse mäng areneks? Kujutlusvõimet, ideid,    


134. Milline on mängu arengu sotsiaalsete astmete järjestus?  Üksimäng, pealtvaataja 
mäng, kõrvuti e paralleelmäng, seotud e assotsiatiivne mäng, koos- ehk 
kooperatiivses mängus.     135. Mis on põhjused, kui laps ei suuda välise abita siseneda mängu- ja 
muinasjutumaailma? Lapsel pole piisavalt fantaasiavõimet ja loovust.   136. Miks on vajalik omaealiste laste koosmängimine, tegutsemine? Arendab 
empaatiavõimet, teistega arvestamist, areneb suhtlemis oskus ning meeskonnatöö.     137. Millised on lapse esimesed jäljendamismängud? laps jäljendab talle tuttavate 
inimeste lihtsamaid toiminguid. Esialgu on need toimingud suunatud endale, hiljem 
ka teistele (n. mänguasjadele, emale).    138. Mis on arendava mänguasja põhitunnuseks? Arendava mänguasja põhitunnuseks 
on see, et ta arendaks vähemalt üht aspekti lapses  – vaimset, füüsilist, sotsiaalset,  intellektuaalset poolt. Samuti on arendav mänguasi see, mis pakub võimalikult palju 
kasutamisvõimalusi/mänguvõimalusi (nt ühe mänguasjaga on võimalus mängida 
palju erinevaid mänge  – rollimänge, mälumänge jpt)     139. Mida peab arvestama 1-2 aastase lapse mänguasjade valikul? Valima mänguasju 
mis arendavad motoorseid ja sensoorseid oskusi( klotsid, vormid,eri värviga ning 
suurusega, erinevatest materjalidest asjad, puidust mänguasjad, helisevad 
mänguasja)     140. Milliseid mänge eelkõige on vajalik mängida õues? Liikumis- ja jooksumänge, 
liivamänge ja õppemänge.     141. Mis tegevused on lastele kasulikud rühivigade ennetamisel? Kehaline aktiivsus, 
liikumisharjutused(võimeline), jooga.    142. Miks on vaja lastele lugeda ja jutustada muinasjutte? Fantaasia arengut toetada, 
teadmiste taseme tõus tuleneb sellest, vaime- kõlbeline- emotsionaalne, sotsilaalne ja 
esteetilise arengu kaasa aitamine.    143. Mis soodustab imikueas kõne arengut? Talle raamatu ettelugemine ning selle koos 
vaatamine, lapsega rääkimine.    144. Mis tegevused arendavad 1-2 aastase lapse kõnet? Raamatu ettelugemine, lapsega 
rääkimine, lugeda koos lapsega luuletusi/salmikesi, mis hõlmab ka kehalisi liigutusi.  


  145. Mis vanuses hakkab laps rääkima 2-sõnalise lausega? 2-3 aastane    146. Mis tegevused soodustavad kõne arengut? Lapsega rääkimine-arutlemine, 
raamatute lugemine/vaatamine, luuletuste/salmikeste lugemine-kuulamine,keeleliste 
lauamängude mängimine, teiste lastega koos suhtlemine/mängimine.     147. Miks on vaja kasutada keele ja kõne seisukohalt liisusalme ja lasteriime? Eesmärgiks 
on laiendada sõnavara ning arendada samas liikumist, motoorikat ning 
peenmotoorikat.      148. Millisteks tegevusteks on hea kasutada liisusalme? Näiteks hommikuringis 
(lasteaias, lastehoius); mängimisel (nt kohviku mängimisel); enne sööma asumist; 
riietumisel; hügieenitoimingutel (nt kätepesu ajal) jpm.     149. Millal alustada lugema ja kirjutama õpetamist? 5-6 aastaselt    150. Millist perioodi lapse muusikalise arengu seisukohalt loetakse kõige tähtsamaks? 
Imikuiga     151. Mis vanuses suudavad lapsed juba vahet teha erinevate meloodiliste struktuuride 
vahel? 6-7 aastased    152. Mida teha, et stimuleerida laulmist? Tihti lapsed õpivad vaatluse ja eeskuju 
tulemusena, seetõttu selleks, et stimuleerida laulmist, peaks ise olema eeskujuks ja 
kaasa laulma. Samuti saab mänge siduda lauludega ning laulu saatel mängida. Võib 
lisada päeva peale väikeseid viisijuppe: nt enne söömist, enne magamaminekut, 
kätepesu ajal jms.
  153. Kui palju võivad soovitavalt päevas lapsed televiisorit vaadata? 30minutit-1tund, 
vanemad laped 7-16: 1.5h-2h.    154. Mis on esimene kunstilise arengu etapp? Kritseldusstaadium.     155. Mida peab jälgima lapsele kunstivahendeid valides? ? Kunstivahendid peavad 
vastama lapse vanusele. Pisematele lastele sobivad näiteks näpuvärvid (võimalusel 
looduslikud) ning suuremad lapsed (alates 3 eluaastast) sobivad ka pintslid, vildikad, 
kriidid ja pliiatsid.  


Alla 2.a laste puhul peaks kindlasti järgima kunstilise tegevuse ajal neid, kuna on oht, 
et värvi võib sattuda suhu ning silma.    156. Mis on kunstikasvatuses koolieelses eas tähtsaim? Kunsti loomise protsess    157. Kuidas õpib ja areneb koolieelses eas laps kõige efektiivsemalt? Läbi mängu     158. Mis on lapsele kõige omasem musitseerimise viis? Laulmine    159. Mis vanuses hakkab laps eristama muusikalisi helisid ja rütme mittemuusikalistest? ?  
Lapsed kuulevad hääli (ka muusikat ja rütmi) juba lootena ning oskavad eristada ema 
häält teistest häältest. Isegi öeldakse, et kõhus olles käib seal „kontsert“, kus süda 
lööb rütmi ja erinevad helid kostuvad summutatuna.    160. Mis vanuseperioodi nimetatakse maimikueaks? 2-3 eluaastat.    161. Kas musikaalsust on võimalik arendada? Ja    162. Mis on oluline lapse arengu soodustamisel? Suhtlemine lapsega, mängimine, 
muusika kuulamine, laulmine, pööra tähelepanu lapsele ning füüsiline kontakt.     163. Miks on lapsele olulised kord ja rutiin? Kord aitab lapsel end maailmas kaitstuna 
tunda ning rutiin aitab lapsel tunda enda turvaliselt ja kindlalt.     164. Mis on kunstikasvatuses koolieelses eas tähtsaim? Kunsti loomise protsess    165. Milline asend on sobilik koolieelikule joonistamisel? Istumisasend, eale vastav laud ja 
tool ning laud kaldus    166. Millistes tegevustes areneb peenmotoorika? Joonistamises kirjutamises, 
riietumises, lõikamises ja söömises     167. Mis on teadliku joonistamise perioodi esimesteks tunnusteks? Kujundid   


168. Kuidas tuleks lapsega rääkida esimesel eluaastal? Aeglane kõne, diktsioon selge, 
laused lühikesed, kasuta palju korduseid. Kõneleja nägu lapsega samal tasandil    169. Mis on psühhosotsiaalne areng? Sotsiaalne ja emotsionaalne areng.    170. Kõne arengut silmas pidades, millal on põhjust muretseda? kui kaheaastane ei saa 
aru igapäevakõnest või kui kahene ainult häälitseb või kisab ega ütle ühtegi 
arusaadavat sõna.
  171. Kuidas toimub laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste areng kõige paremini? Läbi 
mängu
  172. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all ? Sotsiaalsete oskuste all 
mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, 
võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest 
tõekspidamistest.
  173. Millised on laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamise viisid?
Sotsiaalsed oskused 
on:  Sotsiaalne mõistmine  – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende  vaatenurgast arusaamine, võime teiste seisukohti respekteerida.   Suhted eakaaslastega  – oskus luua ja hoida suhteid, koostöö oskused, oskus suhelda  vastassugupoolega.  Prosotsiaalne käitumine  – jagamine, abistamine  Kõiki sotsiaalseid oskusi me arendame ja õpetame läbi mängu ning samuti seletades. 
Proovime lapsele selgeks teha kuidas käituda sotsiaalselt aktsepteeritaval moel.   174. Miks on mäng oluline lapse arengus? Mängu läbi õpivad lapsed tundma nii ennast 
kui teisi inimesi enda ümber, tunnetavad maailma enda ümber ja õpivad kuidas asjad 
käivad siin ilmas
  175. Mis on kiusamine lastegruppides? Kiusamine on laste hulgas ühe lapse 
süstemaatiline tagakiusamine või tegevustest väljajätmine lastegrupi poolt kohas, kus 
see laps peab aega veetma
   176. Mis on distsiplineerimine töös lastega? Disipliin on reeglistest kinnipidamine.
  177. Kuidas areneb lapse loovus kõige paremini? Mängides ning joonistades
  178. Millised on lapse loovuse arengut toetavad täiskasvanute kasvatusstiili põhitõed? 
Piisav vabadus, Respekt, Mõõdukas emotsionaalne lähedus, Väärtused, mitte reeglid, 
Saavutused, mitte hinne, Loovuse kõrgem hindamine, Huumor
  179. Kas lapsehoidja on lapse liikumise motiveerija? Ja
  180. Kes pakub lapsehoius lapsele emotsionaalse turvatunde? Lapsehoidja
  181. Miks on kunstitegevused lastehoius olulised? Arendada lapse loovust, käelist 
tegevust
 


182. Mis on prosotsiaalsus? Prosotsiaalne käitumine on käitumine, mille korral inimene 
kasutab oma ressursse selleks, et saavutada positiivseid tagajärgi teise inimese 
jaoks. Prosotsiaalne käitumine sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, 
koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust, suuremeelsust 
ja enesekesksuse puudumist.
  183. Kuidas õpetada päevahoiu argipäevas lastele prosotsiaalseid oskusi? Tuleb õpetada 
lastele arvestama teiste laste vajadustega ja õigustega.
  184. Mitmendal eluaastal hakkab lapse käitumises ilmnema empaatiat? Esimesel
  185. Sotsiaalselt kompetentset last iseloomustab...? sotsiaalset pädevust teadmised 
suhtlemise normidest ja oskused orienteeruda sotsiaalsetes situatsioonides
  186. Millal on õige aeg tutvustada last mängu käigus sõnadega „tere“, „head aega“, „palun“, 
„tänan“, „vabandust“? 1-2aastasele lapsele. Enamus lapsi oskavad mõned sõnad öelda 
1.aastaselt. Koheselt saab lastele tutvustada läbi mängu selliste sõnadega nagu tere, 
head aega, palun, tänan ja vabandust. Kasutama tahtlikult hakkavad lapsed neid sõnu 
2-3.aastaselt.
  187. Kuidas tuleb vabandada? Lapsed õpivad siiralt vabandama alles siis, kui nad 
oskavad teist last mõista ehk siis, kui areneb välja empaatiavõime. Sundida last 
vabandama ei ole õige tegu. Pigem saab lapse käest küsida: „ kuidas teine laps võiks 
ennast tunda“; „kas ta tundub sulle kurb, vihane“ jms. See arendab tema 
empaatiavõimet ja kui laps seda siiralt soovib siis ta vabandab teise lapse ees. 
Enamik lapsi eelistavad vabandamise asemel kalli või pai tegemist.
  188. Missuguseid viisakusväljendeid peaks väiksemad lapsed tarvitama täiskasvanu poole 
pöördumisel? Tere, palun, aitäh
  189. Mis on esimesed suhtlemisoskused, mida laps omandab? Koogamine, lalisemine
  190. Laps võib väljaspool kodu küsida ka seda, mida pole viisakas kõva häälega uurida. 
Mida ette võtta olukorra ennetamiseks? Ennetamiseks saab lapsega suhelda ja rääkida 
sotsiaalseid norme. See laps, kes oskab väljaspool kodu küsida küsimusi, oskab ka 
aru saada edukalt kõnest ning sotsiaalsetest normidest.
  191. Mis vanuses on lastele vaja hakata viisakusreegleid õpetama? 1-2 aastastele 
lastele.
  192. Mis vanuses hakkab kujunema lapsel matkimismäng? 2-3 aastaste lastel 
  193. Mis vanuseastmes jõuab rollimäng oma kõrgema astmeni? 6-8 aasta vanuses
  194. Millised kunsti töövahendid stimuleerivad väikelapsi tegutsema? Väikelaste 
kun stivahendite hulka kuuluvad pliiatsid, vildikad, rasvakriidid, guaššvärvid,  vesivärvid ja näiteks plastiliin. Selleks, et neid ka laps sooviks kasutada võiks soetada 
värviraamatuid või printida pilte arvutiga. Samuti näidata ikka endiselt ka ise eeskuju 
ja abistada värvimisel.
   195. Mis asend on sobilik 1-5 aastasele lapsele joonistamisel? Istumis asend, kus laud ja 
tool on eale vastav ja laud on kaldasendis.
  196. Mis on kunstikasvatuses koolieelses eas tähtsaim? Kunsti loomise protsess
  197. Mis vanuses hakkab laps eristama muusikalisi helisid ja rütme mittemuusikalistest? 
 


198. Mis muusikariistad antud loetelust on mängutehniliselt kõige lihtsamad ja kasutatavad 
alla nelja aastasele lapsele? 
  199. Mida peab arvestama 1-2-aastase lapse mänguasjade valikul? Eale sobivad asjad, 
mis arendavad erinevaid motoorseid ja sensoorseid vilumusi. Tuleks muretseda 
erineva vormi, värvi ja suurusega, võimalikult erinevast materjalist lelusid.
   200. Millised alljärgnevatest vahenditest ei pea kuuluma maimikute mänguväljakule?
   201. Miks peaks väikelastele juttude jutustamist eelistama juttude lugemisele? Selle 
eeliseks on parem kontakt lapsega, silmside, eale vastav teksti esitlus.
  202. Millal on viimane aeg alustada lugema ja kirjutama õpetamist? 4-5aastaselt
  203. Mida peab silmas pidama väikelaste mängunurkade kujundamisel? Mängunurk peaks 
olema ohutu, mänguasjad käe ulatuses, mänguasju ei peaks olema liialt palju
    Lapse enesekohaste oskuste kujundamine   204. Millest saab alguse lapse puhtusekasvatus? Lapse pesemisest, käte pesemisest, 
hammaste pesemisest. 
  205. Mis on lapse enesekohased oskused? suutlikkust eristada ja teadvustada oma 
oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
  206. Mis on eneseteeninduse oskused? Teha ise enda jaoks vajalikke tegevusi
  207. Kuidas õpivad lapsed argitoimetustega hakkama saama? Lapsed õpivad läbi eeskuju 
– vanem/hoidja teeb siis ka lapsed teevad. Oluline on lapse arengutase, et ta ka 
oskaks ja suudaks teatud argitoimetusi juba teha. Lapsi saab inspireerida ja olla 
eeskujuks. Samuti on märksõnaks pidev juhendamine ja lasta lapsel ise proovida.
  208. Kas laps saab eneseteeninduses kasutada mina-tahet ( näiteks ise süüa, riidesse 
panna jne)? Jah
  209. Mis juhtub, kui laps ei saa mina-tahet küllaldaselt realiseerida? Hakkab jonnima
   210. Kuidas arendada väikelapses korraharjumuste kujunemist? Korraharjumuste 
kujunemiseks peab ta nägema enda ümber korrastatud keskkonda
   211. Mida tähendab elementaarsete eneseteenindamise oskuste kujundamine? 
Elementaarste eneseteenindamise oskuste kujundamine tähendab seda, et juba 
väikelast õpetatakse:  •     Iseseisvalt ja puhtalt sööma, õigesti lusikat ja kahvlit hoidma, tassist jooma.  •     Hambaid õigesti pesema.  •     Taskurätti kasutama ja iseseisvalt nina nuuskama.  •     Käsi seebitama, pesema ja kuivatama ning varrukaid üles keerama enne pesemist.  •     Juukseid kammima ja oma välimust peeglist märkama.  •     Iseseisvalt tualeti vajadust märkama ja tualetii kasutama. 


•     End ise riidest lahti võtma ja riidesse panema, riideid ja jalatseid kappi või selleks 
määratud kohta asetama.  •     Vaikselt voodis püsima ja end välja puhkama.   212. Kas kõik 2-3 aastased lapsed tulevad edukalt toime söömise ja riietumisega? Ei tule 

   213. Kas väikelapsed peavad mänguasju koristama, neid korralikult oma kohale asetama? 
Ja
  214. Millal toimub lapse eneseteenindamise oskuste märgatav areng? Eelkooli eas
  215. Mis aitab kaasa lapse puhtuse-ja korraharjumustega toimetulekul? Lapse kodu ja 
vanemad peaksid olema igapäevaselt puhtuse ja korraharjumustega Sina peal. Laps 
peaks saama ka ise harjumusi proovida teha ning sellesse ka positiivselt suhtuma.  216. Mis on eelduseks, et laps mõistaks paremini õpetaja või lapsehoidja soovitusi? 
Lapsehoidja/õpetaja peab saavutama lapsega usaldusväärse suhte ja ennast 
kehtestama. Eelduseks on ka kindlasti see, et laps saab kõnest aru ning mõistab 
seda.  217. Mis soodustab eneseteenindamisoskuste kujundamist? Rutiin, matkimisvõimalus, 
positiivsus, lapsevanema abistus vajadusel, reeglid.  218. Mis vanuses lapselt ootame, et ta paneb end ise riidesse? 3 aastaselt lapselt   219. Mis vanuses lapselt ootame, et ta oskaks iseseisvalt süüa? 2 aastaselt lapselt   220. Millest lähtuda lapse potil käimise õpetamiseks sobiva aja valikul? Kui pampers on 
pika aja jooksul ikka kuiv, proovida potile panna. Tuua pott nähtavale ,et tekitaks 
lapses huvi. Seletada lapsele mida tehakse seal.    221. Eneseteenindamine (oskus ise süüa, riidesse panna, tualetti minna ja pesta) on 
iseseisvuse eelduseks. Jah  222. Kuidas aidata ja innustada 1,5-2-aastast last iseseisvumisel? Laps jälgib keskkonna 
tavasid ja omandab need kergesti. Seetõttu on mõistlik lasta lapsel võimalikult 
varakult näiteks kodutöödel osaleda. Kodus on palju argiseid tegevusi, mida laps võib 
rõõmsalt ja edukalt teha: koos vanemaga mänguasjade koristamine, laua katmine, 
pesu sorteerimine, nõudepesumasina tühjendamine.  223. Millal tuleb algust teha korraarmastuse kujundamisega? Siis kui on näha lapse 
käitumises esimesi matkimismänge.   224. Kuidas toimub lapsele söömiskultuuri õpetamine? Matkimise abil, lapsevanem toidab 
last algselt ise ja kui tunnetab et laps on valmis, siis annab lapsele kätte väikse 
söögiriista, laps hakkab sööma ja vanem vajadusel suunab lapse kätt.  225. Kuidas õpetada last prae söömisel nuga ja kahvlit õigesti kasutama? Esiteks läbi 
eeskuju ning selgitamise (miks peaks kasutama). Lapsed õpivad nuga ja kahvlit 
kasutama 6-8.a vanuses. Samuti peaks üldiseid lauakombeid õpetama juba alates 
3.eluaastast.  226. Millal algab lapse hammaste eest hoolitsemine? Esimesest hamba lõikumisest  Lapse tervise edendamine  


227. Mis on toitained? Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida 
inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes 
protsessides või energiaallikana.
  228. Mis roogi võib pakkuda islamiusulistele (moslemitele)? Moslemitel on keelatud süüa 
sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis 
on surnud enne reeglitekohast tapmist. Seega süüa võib kõike muud mis ei hõlma 
eespool nimetatuid tooteid. 
  229. Missugune on tervislik, s.o. organismi vajadustele vastav toiduvalik? Lapse toiduvalik 
peaks olema kooskõlas toidupüramiidiga. Samuti tuleks jälgida kellaagasid ja 
toidukordade vahesid (hammaste tervise seisukohast).  230. Mida tähendab toidu tasakaalustatus? Toidu tasakaalustatus tähendab seda, et 
igapäeva menüüs on kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid.
  231. Miks on lapse toitumisharjumuste kujundamisel vajalik lähtuda toidupüramiidist? Laps 
saab püramiidi järgi toitumisest kätte mitmekesise, tasakaaluka, mõõduka ja vastavalt 
vajadusele toidu. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb 
süüa rohkem, milliseid vähem
  232. Miks on lapse toitu õige valmistada ise? Laps ei saaks liigselt lisaaineid ja soolasi
  233. Missugused toitumisharjumused on on olulise tähtsusega hambakaariase vältimiseks? 
Suhkru, maiustuste ja toidurasvu tuleks vähe süüa vältimaks hambakaariest
  234. Millised on laste toidu valmistamiseks sobilikud toiduained? Köögiviljad, 
teraviljatooted ja leib, piimatooted ja liha-kala-muna.
  235. Millest tuleb menüü koostamisel lähtuda? Toidupüramiidist
  236. Missugused toiduvalmistamise viisid on lapsele parimad? Keetmine, aurutamine ja 
ahjus küpsetamine  237. Mis on toitumisega seotud rauavaegusaneemia peamiseks põhjuseks väikelapseeas? 
Liigne piimatoodete tarbimine.  238. Millised teraviljatooted on gluteenivaba dieedi puhul keelatud? Nisu ja kõik nisu 
sisaldavad tooted ja toidud - sai, riivsai, sepik, küpsetised, pastatooted, hamburgerid 
jm; Rukis ja kõik rukist sisaldavad tooted ja toidud  – jahu, manna, kliid, leib jne; Oder  ja kõik otra sisaldavad tooted ja toidud  – jahu, manna, karask jm;Ilma gluteenivaba  märgiseta kaer ningkõik sellist kaera sisaldavad tooted ja toidud  – helbed, küpsised  jne; Müsli; Maisihelbed (linnastega); Kama; Keelatud teraviljadest makaronid (sh 
kuskuss)
  239. Mitut uut lisatoitu võib imikule ühe nädala vältel pakkuda? Ühte lisatoitu
  240. Miks ei tohi imiku toit olla väherasvane või rasvavaba? rasvad on vajalikud 
närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest.
  241. Miks ei tohi anda ega väikelaste käeulatusse jätta pähkleid, rosinaid, viinamarju, 
lutsukomme, närimiskummi jm.? T a võib neid endale hingamisteedesse tõmmata.
  242. Mis on igas vanuses lapsele sobivaim jook janu kustutamiseks? Vesi
 


243. Miks tohib kohupiima ja kodujuustu pakkuda alles aastavanusele lapsele? Kohupiima 
ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted 
sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke.
  244. Missugune peab olema väikelapse joogipiima rasvasisaldus? Vähemalt 2,5% 
   245. Kas inimese organism toodab ise vitamiine? Enamjaolt ei tooda
   246. Millistel asjaoludel tuleb imikule piimasegu anda? Kaalu iive on väike; kui ema on 
lapsest mingil põhjusel eemal või siis haigla ravil. 
  247. Mis on laktoositalumatus? Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on 
ainevahetushäire, mida põhjustab laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis 
lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut
  248. Mis on toitained? Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad 
seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete 
sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel.
  249. Miks rinnapiim on vastsündinule ja imikule parim? Annab energiat ja vajalikke 
toitaineid; kaitseb haiguste ja infektsioonide eest; see aitab tema seedekulglal välja 
areneda; pakub turvatunnet; hilisemas elus on väiksem risk ülekaalulisusele; see 
vähendab imiku äkksurmariski; toetab normaalset vaimset arengut
  250. Millal peab imik saama lisatoitu rinnapiimale või piimasegule lisaks? Rinnapiimal olev 
lapsel alates 6. kuust 
  251. Miks tuleb rinnapiimale juurde anda veel D-vitamiini? Luustik saaks parima arengu 
kiirel kasvu perioodil. 
  252. Kui tihti võib imikut vannitada? Iga päev
  253. Milline on sobiv vannivee temperatuur imiku vannitamiseks? 37kraadi
  254. Miks on vajalikud vastsündinute sõeluuringud? Sõeluuringu eesmärk on võimalikult 
varakult avastada teatud pärilikud või kaasasündinud haigused, mis tähelepanuta 
jätmisel võivad Teie lapse tervist või arengut kahjustada
  255. Kuidas on kõige tõhusam ennetada nakkushaigustesse haigestumist? Hoolikalt käsi 
pesta, ruume tuulutada, pindu puhastada, riideid ja pesu igapäev vahetada, tarbida 
vitamiine. 
  256. Kuidas levivad soolenakkused? Pindadelt.
  257. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud 
larüngiiti (kõripõletik)? Inhalaatori masin(aurumasin) 
  258. Missuguse välistemperatuuriga ei ole imiku ja väikelapsega enam soovitav õue minna? 
-15kraadiga
  259. Millistel tingimustel võib imiku ja väikelapsega päikese käes viibida? Õhukeselt riides, 
pea kaetud, uv kreemiga kaetud, pakkuda võimalikul tpalju juua ja varjus viibida 
  260. Mida loetakse imikute äkksurma ohuteguriteks? Kõhuli magamine, liigne soojus, 
suitsune ruum, madal sünnikaal, enneaegsus, kunstlik toimine. 
 


261. Milline tegevus võib viia raputatud lapse sündroomi tekkimiseni? Lapse liigne nutt, 
mis ületab lapsevanema taluvuse piiri.
  262. Millised sümptomid võivad viidata raputatud beebi sündroomile? Teadvuse kaotus, 
krambihood, laienenud pupillid,söögiisu vähenemine, oksendamine, 
hingamisraskusi.
   263. Millistest ainetest on rinnapiimatoidul imikul puudu, kui ema on taimetoitlane? Imikule 
tuleb toiduga tagada vajalikul hulgal B12- ja D-vitamiini, rauda, tsinki, foolhapet, 
oomega-3-rasvhappeid (iseäranis dokosaheksaeenhapet), valku ja kaltsiumi ning 
loomulikult vajalikus koguses energiat.
  264. Milline on kehatemperatuuri erinevus pärakust mõõtes võrreldes kaenla alt mõõdetud 
temperatuuriga? 0,5kraadi võrra rohkem
  265. Miks ei ole vaja palavikku langetada alla 38°, kui lapsel ei ole kalduvust 
palavikukrampidele? . Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati 
ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis 
kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist.
  266. Mis on palavikus lapse põetamisel kõige olulisem? Pakkuda talle piisavalt juua ning 
alandada palavikku kõrge kraadi korral
  267. Millal võib lubada eelkooliealise lapse õue peale kõrge palaviku langemist? Laps tohib 
minna õue, kui palavikku ei ole olnud viimased 24 tundi
  268. Millega (KUIDAS) puhastate lapse nina limast, kui ta ei oska ise veel nuusata? 
Rhiomeri ninapumbaga või Nosiboo imuriga.
  269. Kui kaua võib maksimaalselt hoida lapse nahal sinepiplaastrit? 5minutit
   270. Mis on viirushepatiidi (A-hepatiidi) põhiliseks iseloomustavaks sümptomiks? Isutus, 
palavik, iiveldus, oksendamine(pigem harva)
   271. Mis on naaskelsabade esinemise tüüpiliseks tunnuseks? Päraku sügelus, iiveldus, 
magamatus, isutus, kõhuvalu
  272. Mis meetmed tuleb tarvitusele võtta naaskelsabade ravimisel lisaks ravimi 
manustamisele? Lapse päraku pesemine igal hommikul, voodipesu vahetamine 
igapäev, põranda puhastamine tolmuimejaga ning lapiga. 
  273. Millal on soojenduskoti kasutamine vastunäidustatud? Soojenduskotti ei tohi 
kasutada ägedate põletikuliste protsesside, verejooksude ja värskete põrutuste 
korral.
  274. Mis haigustunnuste järgi tunnete ära tuulerõuged lapsel? Villid, palavik, väsimus
  275. Millal ei ole tuulerõugeid põdev laps enam nakkusohtlik? Kuni villidele tulevad 
koorikud peale ning uusi ville enam juurde ei tule.
   276. Millest on kõige sagedamini tingitud aneemia ehk kehvveresus lastel? 
Rauapuudusest
   277. Millele võib viidata lapse suurenenud janu, sageli ja palju urineerimine? Diabeedile
  278. Mis on bronhiaalastma põhiliseks tunnuseks? Vilisev hingamine, köha episoodid, 
hingeldamine
 


 279. Millal on kõige sobivam viibida õues heinapalavikku (õietolmuallergiat) põdeva 
lapsega? Kuiva ilmaga hommikul ja õhtul
  280. Missugune on perearsti nõuandetelefoni number? 1220
   281.Kas enurees (öine voodimärgamine) võib olla pärilik? Ja 
  282. Mis tegevused võivad lapsel veresuhkru taset langetada? Emotsionaalselt stressi 
tekitavad tegevused.      Koostöö lapsevanemaga/hooldajaga   283. Kellega peab lapsehoidja kokku leppima konkreetsete tööülesannete ja tööaja osas? 
teenust telliva perekonnaga ja/või tööandjaga kokkuleppima  284. Millistest väärtushinnangutest lähtub lapsehoidja oma töös? Perekonna 
väärtushinnangutest ja lapsekasvatuse põhimõttest.  285. Millised on lapsehoidja töö eesmärgid? Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse 
füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades 
perekonna vajadusi lapse hoidmisel.  286. Millised lapsehoidja teadmised ja oskused on vajalikud koostöö laabumiseks 
lapsevanematega?  Olulisem oskus on suhtlemisoskus. Lapsehoidja peab suhtlema 
vanemaga ja ka vastupidi, et koostöös pakkuda lapsele parimat. Oluliseks saaks 
nimetada veel meeskonnatööd, kuulamisoskust, empaatiavõimet ning 
koostöövalmidust.  287. Mis isikuomadused on vajalikud lapsehoidjale koostöö laabumiseks lapsevanematega? 
Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea 
pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja 
koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav.  288. Milline on parim viis ennetada konflikte? Tegeleda probleemidega juba eos, et need 
ei areneks konfliktiks. ; Osata näha vastaspoole käitumise tagamaid.; Käituda oma 
rollile vastavalt.;Töötada emotsioonidega - lasta neil vaibuda.; Säilitada rahu ja avatud 
meel.  289. Mida on vaja lapsehoidja sujuvaks tööks? Teadmisi ja oskusi lastega tegutsemisel.  290. Millistes situatsioonides on lapsehoidja ülesandeks tagada lapse vaimne ja füüsiline 
heaolu ning tagada turvalisus?  Kui on esinenud  väärkohtlemist  291. Kas lapsehoidja peab austama pere privaatsust igasugustel tingimustel? Jah  292. Millal lapsehoidja arutab lapse käitumist lapsevanemaga? Kui lapse käitumises 
hakkab esinema probleeme(raevukus hood, nutuhood)  293. Millal annab lapsehoidja hinnanguid ja kritiseerib pere senist elukorraldust? 
Lapsehoidja austab pere privaatsust, hoiab kõik peres toimuva enda teada, sekkub 
ainult juhul, kui peres esineb väärkohtlemist. 


294. Mida nimetatakse vanema hooldusõiguseks? Vanema hooldusõigus tähendab, et 
vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.  295. Kuidas jaotuvad vanemate õigused- ja kohustused oma laste(lapse) suhtes? Seadus 
sätestab vanemate võrdsed õigused ja kohustused oma laste suhtes, see tähendab ka 
seda, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda oma lastega, seda ka 
lahuselu korral.  296. Nimeta asutus kes teeb otsuse vanema isikuhooldusõiguse äravõtmiseks lapse 
suhtes? Kohus  297. Kas lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda? Jah  298. Kas üksikvanemaga perekond on võrdselt täisperekonnaga kohustatud kasvatama last 
ja hoolitsema tema eest ? Jah   299. Kes on lapse seaduslik esindaja? Ema, isa või hooldaja.  300. Millal võib lapse vanematest eraldada? Kui vanem on füüsiliselt vägivaldne ning ka 
vaimselt terroriseeriv    Erivajadusega lapse hoidmine   301. Kellelt küsib hoidja infot lapse erivajaduste kohta? Lapse hooldaja/vanema käest  302. Millest peab lapsehoidja lähtuma erivajadusega lapsele tegevusi planeerides? Tema 
erivajadusest ja temast endast.   303. Erivajadusega laps on laps, kes vajab... kelle võimetest, terviseseisundist ja 
kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks 
on vaja teha muudatusi või kohandusi  304. Millest lähtub individuaalne arenduskava (IAK)? Individuaalne arenduskava (edaspidi 
IAK) on ühele lapsele planeeritud õppekava, milles on ära toodud lapse arengutaseme 
kirjeldus, kavandatava perioodi üldeesmärk, arendatavad valdkonnad ja nende sisu.  305. Kellele koostatakse individuaalne arenduskava (IAK)? individuaalne arenduskava 
koostatakse rühmakaaslastest oluliselt erineva (1- 3a lastel üle ühe aasta, 4-7a lastel 
üle kahe aasta ) arengutasemega lapsele.  306. Kas andekas laps vajab individuaalset arenduskava? Jah  307. Erivajadusega lapsele tuleb teha muudatusi... Vastupidi. Erivajadusega laps on väga 
tundlik kõiksugu muudatuste suhtes. Erivajadusega lapse puhul on oluline kindel rutiin ja 
päevaplaan.  308. Kuidas mõista erivajadust ja puuet? Puue on alati seotud erivajadusega, samas 
erivajadus ei tähenda tingimata puuet  309. Mida tuleb teha kui lapse kõne ei ole eakohane? Pöörduda logopeedi poole  310. Kui lapsehoiuteenust, saab korraga rohkem kui 5 last, siis mitme lapse eest loetakse 
raske või sügavapuudega lapsi? Kahe lapse eest   311. Millise keskkonna peab hoidja looma erivajadusega lapsele? Hooliva ja salliva 
keskkonna  


312. Milline on erivajadusega lapse abivahendi eesmärk? Eesmärk on parandada või 
säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.  313. Mis on hoidja eesmärk erivajadusega lapse arendamisel?   314. Kuidas selgitab lapsehoidja välja lapse tugevad küljed? Jälgida last, tema kõnet, 
käitumist, oskusi, liikumist, loovust e arenguvaatlus. Õppida last tundma.   315. Epilepsia on... närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad 
krambihood.  316. Kui lapsel on stereotüüpne käitumine, suhtlemisraskus ja huvide piiratus, siis millise 
häirega võib olla tegemist? Autismispektri häirega.  317. Lapsel, kellel on nägemis- ja liikumispuue, on... puue  318. Kui lapse mäng ei ole eakohane, tal on rakse analüüsida olukordi ja tema kõne, 
mõtlemine ning tajud on maha jäänud eakaaslastest on tegu... aktiivsus tähelepanu 
häirega  319. Rehabilitatsiooni plaan on... isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel 
osalemisel koostatud kirjalik dokument.   320. Kas laps, kellel ei ole kõnet, saab suhelda? Jah    Lapsehoidja kutset läbiv kompetents   321. Mitut last võib lapsehoidja hoida, kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoiuteenusel 
viibiva lapse eluruumides? Korraga kuni 5 last  322. Mitut last võib lapsehoidja hoida, kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool 
lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume? Kuni 10 last  323. Millisel juhul ei reguleeri lapsehoiuteenuse nõudeid määrus „Tervisekaitsenõuded 
lapsehoiuteenusele“? lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides  324. Kus ei tohi asuda ruumid, milles osutatakse lapsehoiuteenust? Ruumid ei tohi asuda 
keldri- ega soklikorrusel.  325. Mida tuleb arvestada lapsehoiuruumide sisustamisel? Arvestama lapse vanusega, 
kõik peab olema ohutu, arvestama peaks ka liikumis ja mängimisruumiga  326. Milline peab olema lapsehoiuruumi õhutemperatuur?  327. Kui tihti peab laps lapsehoius süüa saama? Laps peab süüa saama vähemalt iga 3 
kuni 3,5 tunni järel.  328. Millisel juhul peab olema lapsehoius organiseeritud lastele magamisvõimalus? 
Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel võimaldab 
lapsehoiuteenuse osutaja lapsele hügieenilise magamiskoha, mis vastab lapse eale ja 
vajadustele ning lapsehoiuteenust saama õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse 
osutaja vahelisele kokkuleppele. Igal lapsel on magamiseks vajalik isiklik voodipesu.  329. Millal peab olema korraldatud lastele kätepesu? Lapsehoiuteenuse osutaja korraldab 
laste kätepesu enne sööki ning iga kord kui käed määrduvad, alati pärast tualeti 
kasutamist ning pärast õuest tulekut. 


330. Mis on ÜRO lapse õiguse konventsiooni põhieesmärk? Põhieesmärk on tagada 
lastele elu, areng ja turvalisus.  331. Mis on lapse kohtlemise üldpõhimõte?   (1) Igat last tuleb alati kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt.      Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis 
valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema 
vaimset või kehalist tervist.    (2) Juhul kui täiskasvanu on last lubamatul viisil kohelnud, on sotsiaaltalitus pädev 
sekkuma konflikti lahendamisse ning vajadusel tegema esildise süüdioleva isiku 
karistamiseks administratiiv- või kriminaalkorras.    (3) Vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatanud lapsele tuleb anda vajalikku abi.    (4) Nõustatakse ka vägivalda tarvitanud täiskasvanut, et vältida halva kohtlemise 
kordumist.   332. Kes on kohustatud viivitamatult teatama abi vajavast lapsest? Juhul kui saab 
teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest 
viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale 
organile.  333. Kas lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus? Jah  334. Kes on lapsehoidja? Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud 
teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks  335. Mis väärtushinnangutest lähtub oma töös lapsehoidja? Perekonna 
väärtushinnangutest ja lapsekasvatuse põhimõttest.  336. Kas riigi või kohaliku omavalitsuse poolt rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks on 
vajalik tegevusluba? Jah  337. Kas lastel on õigus saada vältimatut sotsiaalabi? Ja  338. Mida nimetatakse lapsehoiuteenuseks? Lapsehoiuteenuseks nimetatakse teenust, 
kus lapsehoidja isiklikult tegeleb lapsega (ühe pere lastega). Lapsehoiuteenus on 
lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal 
tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.   339. Millest peab lapsehoidja oma töös lähtuma? lapse heaolust ja turvalisusest.  340. Kas lapsehoiuteenust on lubatud osutada raske ja/või sügava puudega lapsele? Ja  341. Kes teostab järelevalvet lapsehoiuteenuse üle? Sotsiaalkindlustusamet  342. Milline seadus reguleerib lapsehoiuteenuse osutamist?   Lapsehoiuteenuse tegevust reguleerivad:  sotsiaalhoolekande seadus;  majandustegevuse seadustiku üldosa seadus;  sotsiaalministri määrus "Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele". 


343. Mis on sotsiaalhoolekanne ? Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille 
eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi 
arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine.  344. Kellel on õigus saada vältimatut sotsiaalabi? igal Eestis viibival isikul.  345. Kes võib täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest 
rahastatavat lapsehoiuteenust osutada? Füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, 
kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on 
lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.  346. Kuhu esitab riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele õigustatud isik taotluse teenuse 
saamiseks?   Selleks tuleb pöörduda elukohajärgse linna- või vallavalitsuse poole.  347. Mitut last võib lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides hoida?  Kuni 5 last  348. Kuidas arvestatakse laste arvu ja loetakse lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava 
puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist 
vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi? Kui 
lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse igat lapsehoiuteenusel 
viibivat raske või sügava puudega last, alla kolmeaastast last ning lapsehoidja enda 
samal ajal hooldamist vajavat raske või sügava puudega isikut ja alla kolmeaastast 
last kahe lapse eest.  349. Mitme lapse hoidmisel korraga peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid, nendele 
ruumidele juurdepääsuteed ja ruumidest väljapääsuteed vastama ehitusseaduses sätestatud 
ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele? 
korraga rohkem kui kümnele lapsele ühes tegevuskohas  350. Mitme tunnise hoiu korral peab lapsehoiuteenuse osutaja tagama lapse toitlustamise 
vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele 
kokkuleppele? Üle 3-3.5 h lapsehoiuteenuse korral  351. Mitme tunnise hoiu korral peab lapsehoiuteenuse osutaja tagama lapsele 
magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja 
lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Rohkem kui nelja tunni korral  352. Kuhu on kantud ja kust saab kontrollida Lapsehoidja teenuse osutajate tegevuslubade 
kehtivust? Tegevusloaga lapsehoidjate (kontakt)andmed on kättesaadavad 
majandustegevuse registris.  353. Millal on vaja Päästeameti tõendit teenuse osutamise ruumide vastavuse kohta 
tuleohutuse nõuetele? Tegevusloa saamiseks.  354. Millisele tingimustele peab vastama lapsehoidja «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 129 
lõikes 1 sätestatule?     1) ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;    2) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;    3) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või 
seda ei ole piiratud;    4) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest; 


  5) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;    6) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;    7) ta on läbinud Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse või on sellele 
registreerunud.  356. Millal küsib lapsehoidja luba perele ja/või lastehoiule kuuluvate esemete/teenuste 
kasutamiseks? Lapsehoidja küsib alati luba perele ja/või lastehoiule kuuluvate 
esemete/teenuste  kasutamiseks.  357. Kas lapsehoidja võib kutsuda oma sõpru perekonda/lapsehoidu külla? Ei  358. Milline on sobiv riietus lapsehoidjale? Korrektne, ametile vastav  359. Läbi millise tegevuse toetab lapsehoidja oma tööalaseid oskusi ja teadmisi?  Mängu  360. Mitu lapsehoidjat peab olema lastehoiu rühmas, kui hoius on neli 2.aastast, kaks 
3.aastast ja üks 5.aastane laps? 2 lapsehoidjat.  361. Mitu lapsehoidjat peab olema lastehoiu rühmas, kui hoius on neli 5.aastast, kaks 
3.aastast ja üks 2.aastane laps? 2 lapsehoidjat  362. Kas lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest võib karistada rahalise karistuse või 
vangistusega? Mõlemaga võib, oleneb rikkumis astmest  363. Kuidas tagada lapse arvuti kasutamise turvalisus? Õpetada lapsele kuidas käituda ja 
olla internetis; teha endale selgeks mis lehega on tegu, kus sinu laps käib; panna 
arvuti ühiskasutatavasse ruumi.  364. Kas virtuaalses maailmas käitumine erineb reaalses maailmas käitumisest? Ja  365. Kuidas erineb reaalne suhtlus interneti suhtlusest? Internetis ollakse avatumad, 
jutukamad aga reaalsuses hoopis vastupidiselt.  366. Mis ohud ähvardavad lapsi internetis? Pedofiilid, küberkiusamised, idendideedi 
vargus  367. Kas last on võimalik interneti teel seksuaalselt ära kasutada? Ja  368. Millised on enim kasutuses olevad internetilehitsejad (brauserid)?  Chrome, Safari  369. Mis on YouTube? Veebiportaal, mille kasutajad saavad videoid üles laadida, 
jagada ja vaadata.  370. Mis on Wifi? Juhtmeta/traadita internetiühendus.       Suure hooldusvajadusega lapse hoidmine 
(lapsehoidja, tase 5)  


371. Kes hindab kõrge hooldusvajadusega lapse olukorda ja määrab vajalikud ja sobivad  hooldustoimingud?   Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja on  juhtumikorraldaja, kes koostöös lapsevanemaga hindab lapsehoiuteenuse vajaduse.  372. Mis on suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega seotud tegevused? Söötmine, 
pesemine, mähkmete vahetamine. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja 
oskustest   373. Mis on hooldusvajaduse aluseks?   374. Mis on hooldusvajadus?   375. Kelle ülesanne on puudega lapse abistamine?   376. Mis tegevused on suure hooldusvajadusega lapse puhul hooldustoimingud? Suure 
hooldusvajadusega lapse hoidmisel tegeletakse igapäevaselt ka erinevate 
hooldustoimingutega (toitmine, hügieenitoimingud, liikumise toetamine, liigutamine, 
sh asendiravi).  377. Kas hooldustoimingute läbiviimise juures tuleb arvestada lapse arengupotentsiaali ja 
päevarutiinide kujundamise vajadusega? Jah  378. Kas hooldustoimingute tegemine sisaldab ergonoomiliste võtete ja abivahendite 
kasutamist?  Jah  379. Kas hooldustoimingute tegemisel on oluline ka last toetav ja hooliv keskkond? Jah  380. Kellega koostöös viib lapsehoidja õendustoiminguid läbi? Tervishoiutöötaja ja 
lapsevanemaga  381. Mis on õendustoimingute sisuks? Õendustoimingud olenevad lapse vajadusest, 
kuid võivad olla näiteks vererõhu, kehatemperatuuri, veresuhkru mõõtmine; ravimite 
manustamine; haavade jm kohtade puhastamine ning sidumine.  382. Kes määratleb lapsele sobivad ja arengut toetavad kommunikatsioonitasandid? 
Spetsialistid ja lapsevanem    383. Mis on alternatiivkommunikatsioon? Alternatiivkommunikatsioon on 
kommunikatsiooni valdkond, mis uurib suhtlusmeetodeid ja -vahendeid, mis toetavad 
või/ja asendavad tavapärast verbaalset suhtlemist.     Tööjuhendamine (lapsehoidja, tase 5)   384. Mis on tööjuhendamine? Tööjuhendamine on ametlik asutusesisene protseduur, 
mille käigus vaadatakse üle ja hinnatakse meeskonna, osakonna või üksuse iga 
töötaja rolli, panust, töökoormust ja töötulemusi, eesmärgiga tehtust õppida ja 
vajadusel muudatusi sisse viia. Hästi läbiviidud tööjuhendamine hõlbustab teenuse 
efektiivset pakkumist.  385. Kas juhendamine on töötaja tööalase professionaalsuse tõstmine või isikliku probleemi 
lahendamisel toeks olemine? Tööalase professionaalsuse tõstmine   386. Mida võtab lapsehoidja arvesse juhendmaterjalide koostamisel? arvestades laste 
ja/või kolleegide arenguvajadusi; 


387. Mis on juhendmaterjalide koostamise peamiseks eesmärgiks? tööprotsesside 
reguleerimine ja ühtlustamine.  388. Kas tööjuhendamine alla läheb vajadusel konkreetsete tööülesannete täitmiseks 
moodustatud meeskonna juhtimine?   389. Millest lähtub lapsehoidja meeskonna juhtimisel? Meeskonnatöö põhimõtetest.  390. Mis on meeskonnatöö head tavad?   Kõige olulisemad tegurid meeskonna puhul:  - Avatud suhted, sh avatus ka probleemide käsitlemisel  - Koostöötahe ja -oskused  Kui koos töötavad erinevad inimesed, esineb aeg-ajalt ikka arusaamatusi. Oluline on, 
et meeskonnas oleksid üheselt mõistetavad koostöö tavad ja töötajatel oskused 
probleeme ja erimeelsusi tõhusalt lahendada.  Meeskonna liikmena mõjutame meie meeskonda ja meeskond mõjutab meid. Oma 
rolli meeskonnas ning vajadusi meeskonnaga seoses aitab mõista järgmine analüüs. 
Koostööoskuste test aga aitab enda koostööoskusi hinnata. Koostööoskusi on 
võimalik arendada, oluline on mõista, mida oleks vaja õppida. Tagasisidet võib küsida 
ka headelt kolleegidelt või sõpradelt.  Oluline on:  - Oma töö hästi tegemine;  - Positiivne kommunikatsioon: sõbralikkus, tänamine, heade uudiste jagamine, ühiste 
võitude tähistamine;  - Üksteise aitamine ning huvi tundmine teiste töö vastu;  - Kolleegide tööajast lugupidamine: ei hilineta, peetakse lubadustest kinni, ei tekitata 
teistele tühja tööd, infot jagatakse õigeaegselt;  - Ühine mõttetöö: mis meil on hästi, mida võiks parandada, mida me õppisime jne;  - Ühiste mängureeglite kujundamine: kuidas me asju teeme ja kuidas ei tee;  - Meeldiva töökeskkonna eest hoolitsemine.  391. Mis on tööjuhendamise alused?  Individuaalne tööjuhendamine  – on regulaarne kohtumine (1 kord kuus) juhi ja töötaja  vahel, mille eesmärgiks on töötaja toetamine ja nõustamine aktuaalsete küsimuste 
lahendamisel. Koos juhiga vaadatakse üle töötaja panus ja tulemused ning viiakse 
sisse vajalikud muudatused.  Rühma tööjuhendamine  – regulaarne kohtumine juhi ja töötajate rühma vahel, mille  käigus toimub juhtumite arutelu, vaadatakse üle meeskonna, osakonna ja iga töötaja 
roll, panus, töömaht ja töötulemused ning viiakse sisse vajalikud muudatused.  392. Kas tööjuhendamine sisaldab ka arendava suhte kujundamist ja toetuse korraldamist 
juhendatavale? Jah  393. Mis tegevusi hõlmab endas juhendamine? Selgete juhtnööride andmist; selgitada 
ülesande olemust ja anda selle täimiseks vajalikke suuniseid. Mõnikord võib sellega 


kaasneda ka demonstratsioon  – tegevuse ette näitamine juhendaja poolt või kogenud  töötajate tegevuse jälgimine.;   394. Mis on oluline usaldussuhte rajamisel?   Usaldussuhte loomine on protsess, mis nõuab aega. Kliendil on vaja tunda, et tema 
isikut aktsepteeritakse ja ta võib olla just selline, nagu ta on. Klient peab jõudma 
arusaamisele, et ta võib avameelselt rääkida, läbi arutada ka oma nõrkused ja näida 
rumal.  Toimival abistamissuhtel on mitmeid hästi tuntud iseloomustajaid: positiivne 
meelestatus, konfidentsiaalsusnõudest kinnipidamine, täiskasvanulikult võrdsete 
tasandil suhtlemine, kliendi võimalikult hea informeeritus ja selgituste kergesti 
kättesaadavus, hinnangute ja halvustamise puudumine.  395. Mis on juhendaja ülesandeks? Juhendaja ülesanne on olla igakülgseks toeks mitte 
ainult tööülesannete ja protsesside selgitamisel, vaid ka eneseanalüüsi oskuse 
arendamisel ning tööturu vajadustest ja võimalustest laiema ettekujutuse loomisel  396. Milline juhendamise käitumine on juhendamise juures tähtis?   Töötaja juhendamine ei ole kunagi ühekordne protsess ja seda tuleb korrata, kui 
näiteks muutub töökorraldus või muud tööga seotud tingimused. Juhendaja peab 
olema kompetentne jagama enda teadmisi ja õpetama töötajat vastavalt vajadusele. 
Kindlasti on olulised märksõnad järjepidevus, koostöövõime, meeskonnatöö ning 
empaatiavõime.            Soovitatav kirjandus:   EV Põhiseadus. Riigi Teataja. Koolieelse lasteasutuse seadus. Riigi Teataja. 
Sotsiaalhoolekande seadus. Riigi teataja. Kraav, I.(2007). Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: 
Perekasvatuse Instituut Kutsestandard. Lapsehoidja, tase 4. 2016. Kutsestandard. 
Lapsehoidja, tase 4. Lisa 2: Lapsehoidja kutse-eetika. 2016. Lapse Õiguste Konventsioon. 
Riigi Teataja. Lastekaitseseadus. Riigi Teataja. Sotsiaalministri määrus nr. 28, 12.03.2007 
„Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“. Riigi Teataja http://ravijuhend.ee 
http://www.kliinikum.ee http://www.kuivaks.ee/uriinipidamatus/enurees/ Ormisson, A. (1998). 
Sünnist esimese sammuni. Tallinn: AS Medicina. Ormisson, A. (2002). Sünnist puberteedini. 
Tallinn: AS Medicina. Ormisson, A.; Schmidt, E. (2002). Sünnist puberteedini. Lapsed ja 
nende tervishäired. Kirjastus Medicina. Pärlist, M. (1995). Laps ja allergia. Tallinn: Valgus. 
Jalanko, H. 100 küsimust lastearstile; Medicina Uriko, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. Nüüd 
ma tulen! Põhiteadmisi lapsevanematele (2002/2007); Valgus Raivio, K., Siimes, M. A. 
(toim.) (1999). Lastehaigused.Tallinn: AS Medicina. Raukas, R., Uibo,O.,Raal, A. (2006). 
Tervislik toit lapseootel naisele, imikule, väikelapsele. Tallinn: Valgus Redpap, V. (2006). Kui 
teie laps jäi haigeks. Odamees Einon D. (2003). Loov laps. Tallinn Pittelkow K. ja Jacob A. 
(2004). Andekas laps. Tartu Kivi L., Sarapuu H., Henno K. (2005). Laps ja lasteaed : 
lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu Õiguskantsleri koduleht http://lasteombudsman.ee/ 
(venekeelne http://lasteombudsman.ee/ru) http://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/ 
http://www.lasteabi.ee/