100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
birgit.veskilt
Õppematerjali autor
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja
kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi lasteaeda ning lastehoius jääb laps arengust maha, kuna keegi ei tegele lastega nii aktiivselt. Viimasele vastulauseks kirjutab kutseline lapsehoidja Irina Kalso Õpetaja Lehes, et tema kogemusel on lastehoiud lapse arenguks kordi kasulikumad, kui lasteaiad (Kalso, 2015). Tema sõnul on lasteaiarühmades üks õpetaja 8-12 lapse kohta ning see teeb keeruliseks lastega individuaalselt tegelemise. Lastehoiud aga, kus on väiksemad rühmad, tagavad võimaluse lastega eraldi suhtlemise ning mõistmise tõhusamalt, mida on tarvis iga lapse puhul arendada. Lisaks on
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81
3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:
ka ootamatutes olukordades osutada esmaabi. Me keegi ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ja just kiirest ning pädevast reageerimisest võib sõltuda kellegi elu. Köha, nohu, muud viirushaigused ning külmetused diagnoosib perearst, kuid vältimatu abi osutamine kriisiolukorras on igaühe kohustus ja parim oleks, kui suudad seda teha, tuginedes oma oskustele ja teadmistele. Kasutatud kirjandus Sinisalu, V. (2010). Vältimatu abi käsiraamat. Eesti Arst. Pärn, M. (2007). Lapsehoidja käsiraamat. Perekasvatuse Instituut. Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC. Pere ja kodu kirjastus.
· Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe
17. Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava võeti vastu 2006. aastal. 2007 aastal lisati arengukavasse laste müüki, prostitutsiooni ja pornograafiat ennetav ja tõkestav osa. Arengukava sisaldab alljärgnevaid lastele suunatud meetmeid: · järjepidev lastega töötavate spetsialistide professionaalsuse tõstmine; laste hoolekande asutuste töötajate täienduskoolituste ja lastekaitsetöötajate koolituse korraldamine; · osalemine Läänemeremaade Nõukogu juures asuva riskilaste töörühma töös; · lapse abivajaduse märkamine ja sekkumine: laste abi- ja infotelefoni käigushoidmine ja laiendamine. 18. Riskirühmaks on eelkõige lapsed, kes elavad toimetulekuprobleemidega perekondades: puudub piisav hoolitsus ja tähelepanu. Seetõttu on nad altimad sõlmima suhteid neile tähelepanu osutava täiskasvanuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid