Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003 (0)

SISUKORD
Originaali  tiitel :
Sissejuhatus 7
Dr. med. Rüdiger Penthin
WARUM  IST  MEIN  KIND SO ACCRESSIV?
MIS ON  AGRESSIIVSUS ? 10
Ursachen erkennen - sicher reagieren,
verständnisvoll handeln
Melanie  juhtum 11
Urania -Ravensburger
Ralfi juhtum 19
MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23
Saksa keelest tõlkinud Tri n Pappel 
Instinktiteooria 23 Malliõppimise 
Toimetanud Anne Käru Kujundanud 
teooria 24  Hingeelu -teooria 24 
Tiiu  Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap
Frustratsiooni -agressiooniteooria 25 
Sotsioloogilised  teooriad 25 
Kaasmõjurid 26
SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED  RISKITEGURID  28
Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: 
tääne-Virumao.
emotsionaalse läheduse puudumine 31
Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja 
uimastite kuritarvitamine 35
Riskitegur: töötus,  vaesus , kehvad elamistingimused 37 
Riskitegur: ebapiisav  vanemlik  järelevalve ja suunamine 39 
ISBN  5-89920-315-3
Riskitegur:  massimeedia  mõju 42
© 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding 
GmbH,  Berlin
MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46
© Tõlge eesti keelde. Kirjastus " Kunst ", 2003 
Ühiselu põhireeglid 48
Trükikoda OÜ " Greif "
SISUKORD
ESIMENE  ELUAASTA  52
SISSEJUHATUS
Mida tunneb laps? 52
Suhted ja kasvatus esimesel  eluaastal  54
TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59
Mida tunneb laps? 59
Suhtlemine  ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63
Näiteid laste ja noorte vägivallast
Vägivald perekonnaringis: 14-aastane  noormees   helis -
NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta 
Mida tunneb laps? 73
sisse lasknud, lükkab poiss ta  pikali  ning üritab teda kä-
Laste 
Suhtlemine ja kasvatus neljandast  kuuenda  eluaastani 75
gistada.  Poisil  õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va-
vägivald ja 
naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad 
brutaalne 
ALGKOOLIAEG  89
käitumine 
tema kõdust paar  tuhat   marka .
puudutab 
Mida tunneb laps? 89
Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast 
otseselt meid 
Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90
arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga  segatud  
kõiki.
piima jooma, peksavad teda, seovad talle nööri kaela 
KAITSETEGURID VÄLJASPOOL PEREKONDA 100 
ümber   ja   veavad   teda   ringi   nagu   looma.  Vägivald 
ühiskonnas:  16-aastane   noormees,   kes   on  öösel 
ühte   kauplusesse   sisse   murdnud,   varjab   end   koha-
lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta-
gant  surnuks ühe politseinikest ja  tapab  politseikoera.
Vägivald muutub aina  suuremaks  
probleemiks
Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast  aastasse . 
1996. aastal registreeriti 8-13- aastaste  laste hulgas  kurjategi -
jaid 2%,  kusjuures  kaheksakümnendate lõpus oli see näitaja 
olnud vaid 1 %. 15-17-aastaste noorukite seas oli kurjategijaid 
1996. aastal ligi 7%, kümme aastat varem vaid 3,5%. Sama-
sugune on olukord 18-20-aastaste hulgas. Üle kogu Saksamaa 
on 80-ndate aastate keskelt kuni 1996. aastani selles eas kuri-
tegelike laste ja noorukite arv kahekordistunud {Der  Spiegel  
15/98).
8
SISSEJUHATUS
SISSEJUHATUS
Samas tuleb aga silmas pidada, et politsei statistilised näitajad ei pruugi alati 
1996). Juba 2. klassis arvati 10% poistest ja 5% tüdrukutest 
päris täpsed olla. Statistikas märgitud ku-Kas statistikat   ritegevuse 
vägivaldsete laste hulka. 9. klassis ulatus see näitaja poiste hulgas ligi 
protsent sõltub paljuski politsei, elanike, äride ja võib usalda-   asutuste 
13%-ni ja tüdrukutest loeti vägivaldseteks 2%. Vä-   Kes lööb, 
aktiivsusest. Nii näiteks on võimalik tabada rohkem da?    vargaid  nendes 
givallaohvriteks osutusid enamasti nooremate klasside õpila-   ^eda 
kaubamajades, kus on  palgatud  enam turvamehi ning üles seatud 
sed. Saksamaa kooliõpetajate seas läbiviidud küsitlus näitas,   'üüa'cse*> et 
tõhusam vargavastane tehnika. Kuid kurjategijate arvuline näitaja sõltub 
vandalismi ja varguseid tuleb ette igas vanuseastmes. Keha-list vägivalda 
suuresti ka sellest, kui aktiivselt  teatab  elanikkond  politseile  kuritegudest. 
esineb aga gümnaasiumiõpilaste seas tunduvalt vähem kui alg- ja 
Pealegi näitavad kriminaalstatistilised arvud vaid registreeritud pahategude 
põhikoolis (vt. Petermann, 1997). Juba ka-heksakümnendatel aastatel 
hulka, mitte kohtulikult käristatud kurjategijate protsenti. Neid tegureid 
näitasid kaalukad küsitlused, et enam kui 75%  noortest  olid korda 
silmas pidades teatab kriminaalstatistika- nüüd juba 1997. aastal - ühe 
saatnud mõne seadusevastase teo. Olgugi et õiguserikkumine kuulub 
vähem linnastunud liidumaa kohta nagu Schleswig-Holstein järgmist:
paljude noorte puhul vaid täiskasvanuks saamise protsessi juurde ning 
enamik neist hiljem enam seda teed ei käi, ei tohiks selliseid väärte-
Vargused
gusid siiski alahinnata, kuna alati on olemas  ohvrid .
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem 
kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% 
mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal 
Raamat lastevanematele ja kasvatajatele
kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%.
See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja  kasvatajad . 
Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare-
Röövimised
maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid 
Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas-
aitama  teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki 
taga võrreldes 27,8% enam. Kurjategijaist 6% olid  naissoost . 
sid tundma end nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kellele  ei ole mingid 
Peamiselt kasvas  kuritegevus  selles vallas 14-20-aastaste ar-
laste käekäik korda läheb.
inglid.
velt.
Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära 
hoida  ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. 
Rasked ja ohtlikud kehavigastused
Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki  prob -
Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus 
leemi  niikaua , kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 
1997. aastaks 20,8%. 12% kurjategijatest moodustasid naised. 
armastatakse ja temast hoolitakse just sellisena, nagu ta on. 
Alla 14-aastaste seas tõusis kuritegevus ühe aastaga koguni 
Halb on asi siis, kui vanemate väärkäitumine hakkab lapsele 
67%.
üha enam mõju avaldama, kui laps on sunnitud elama pideva 
pinge ning hirmu all, tajudes, et temast ei hoolita piisavalt. See 
Kurjategijad ja ohvrid
raamat soovib abistada teid ning teravdada teie tähelepanu, 
Norras viidi vägivaldsete laste arvu kindlakstegemiseks 2.-9. 
ennetamaks laste vägivaldse käitumise tekkimist. Samuti jul-
klassi õpilaste seas läbi küsitlus (vt. lk. 102, Kirjandust, Olweus,
gustab  käesolev raamat teid abi  otsima , seda pigem varem kui 
liiga  hilja .
10
MIS ON AGRESSI VSUS?
11
Tänapäeval
MIS ON AGRESSIIVSUS?
Tüdrukute   agressi vsus   avaldub   tavaliselt   varjatud,   verbaalsel   ja 
käsutatakse
kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste  vastu üles ässitamine). 
sõnu
Ka iseenda vastu suunatud agressioo-nivormid, näiteks toitumisprobleemid, 
"agressiivsus
" ja 
endale vigastuste tekitamine jne., on peamiselt tüdrukute probleemid.
"vägivald" 
tihti süno-
Silmapaistvalt agressi vse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad sel iselt ka 
Agressi vsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. See-
nüümidena.
täiskasvanuna.   Kahel   kolmandikul   kriminaalse  ja   asotsiaalse   taustaga 
ga ei ole tegemist algselt täiesti negati vse mõistega. Täna-
noortest esines psühhiaatrilisi probleeme juba 13-aastaselt (Schmidt, 1998). 
päeval mõistetakse aga agressi vsuse al  käitumist, mis on 
Seega   on   enamik   kriminaalsete   täiskasvanute   käitumishälbeid   alguse 
suunatud kel egi kahjustamisele.
saanud lap-
Agressi vsus võib avalduda väga  erineval  moel. On olemas 
impulsi vne agressi vsus, s.t.  vihast , ärritusestvõi hirmust  tingi -
tud kontrol  imatu ,  hoolimatu  vägival ahoog. Inimene on üli-
erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust 
ki remini. Sel e  vastandiks  on tahteline agressi vsus, ettepla-
neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil-
lest  alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressi vsusega. 
Sel juhul puuduvad impulsi vsele agressi vsusele  omased  ärri-
tusseisundi tundemärgid. Tahteline agressi vsus on tihtipeale 
seotud kuritegeliku käitumisega.
Mida  Juku  ei  Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni-
õpi...
vorme, mida võib nimetada ka vägival aks, esineb peamiselt 
poistel.
s
el epärast   käsitlebki
 käesolev   raamat 
ebakindlamaks.   Ta   ei   saanud   Maikiga   tõeliselt   tähtsatest 
e
eluetappi lapse sünnist kuni  noorema  kooliea 
asjadest enam tõsiselt rääkida. Noormees ei tahtnud midagi 
p
lõpuni, kuna just sel eluperioodil esineb kõige 
teada al es 9. klassis  õppiva  Heike  koolimuredest. Samuti 
õ
rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal 
jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega.
l
on   võimalik   veel  ära   hoida  agressi vsete 
v
käitumishälvete lõplikku väljakujunemist.
e
Järgnevalt   tahaksin   näitlikustada   lapse 
s
kujunemist   agressi vseks   ning   kriminaalseks, 
t
analüüsides kähe lapse -  ühe tüdruku ja  ühe 
poisi  elukäiku.
 
p
u
MELANIE JUHTUM
b
e
Melanie sündis kaks kuud  oodatust  varem. Algul pidi ta jää-
r
ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga  tervi - 
t
Raske  elutee  se pärast intensi vravi osakonna 
e
hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g.
e
d
Etna probleemid
i
Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike 
i
vaid   17-aasta-ne   ja   isa    Maik    21-aastane. 
k
Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks 
k
saanud umbes aasta enne lapse sündi  ühes 
a
diskoteegis, kus nad olid kaks või kolm aastat 
 
tihti   tantsimas  käinud.   Ja   si s   jäi  Heike  äkki 
j
rasedaks. Tegelikult ootas Heike,  et Maik teda 
õ
hoiaks ja tema eest hoolitseks.  Neiu  vajas kind-
u
lustunnet, mida ta oma vanemad tal e kunagi 
d
ei olnud suutnud anda. Kuid Maik ei vastanud 
m
Heike   ootustele.   Ja   nüüd   oli  Heike  äkki 
i
soovimatult   rasestunud!   Mis   sel e    pisikese  
s
beebiga peale hakata? Ta oli ju al es ise abivajav 
e
laps. Heike teatele, et ta ootab last, reageeris 
l
Maik päris kurjalt. Tüdruk ei olnud noormeest 
kunagi sel isena näinud, jäi mulje, nagu oleks 
 
juhtunu    ainult   Heike   süü.   Sel  ised    vihahood 
S
hirmutasid   Heiket,
 muutes   ta   veelgi 
12
MIS ON AGRESSI VSUS?
MIS ON AGRESSI VSUS?
13
Puuduvat  Isa nõudmised
ta oma poja sõpru. Maik ei rääkinud oma elust ning ema ei  haseks. 
enesevääri- Maik oli kül  lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala-
söandanud küsida, kuna poiss läks sel e peale närvi ja sai pa- Ema   tundis 
kust asendas  ne  haridus  ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud 
sageli,   et 
raha kuluta-
oleks 
mine.
tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. 
Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis  koris -
vajanud 
tamas  ja vedas ajalehti laiali. Rahast ei jätkunud, ent emal ei 
Maiki 
õnnestunud oma  poega  ni kaugele vi a, et too endale mingit 
kasvatami-
tööd otsiks. Ema oli Maikile alati kõik ette ja taha ära teinud. 
sel abi. Kuid 
Kuid poiss oli äärmiselt nõudlik ning ajapikku ei olnud tema 
poisi  isa   oli 
soove enam ni  lihtne rahuldada. Koolis käies pidid tal alati 
pere   maha 
olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi 
jätnud   juba 
kõik sel eks, et neid tal e muretseda. Lapse elu pidi olema 
si s,   kui 
parem, kui oli olnud  temal  endal. Maiki ema tundis, et tema 
poeg
 oli 
vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud.  Taskuraha  
al es   päris 
ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt 
väike. 
korterit  koristama, nõusid  pesema  ja isegi söögi eest  muretse -
Noorte 
ma. Kui ta pärastlõunal koolist koju jõudis, magas ema juba 
sotsiaalabik
purjuspäi  voodis  ja seda, kus vi bis isa, ta tihtipeale üldse ei 
eskusest   ei 
teadnud .
tihanud 
Nüüd oli Maik juba 21-aastane, tal puudus  haridus  ja 
ema   abi 
töökoht ning ema murdis pead, kas ta pole äkki midagi valesti 
otsima 
Soodus   teinud. Kui Maik oli üheteistkümneaastane,  seisis  esimest kor-
minna,  sest 
pinnas 
tal oli pi nlik. 
kriminaalse  da ukse taga sõbraliku olemisega  politseinik , kes teatas, et 
tegevuse  Maik on lahti murdnud ühe sigaretiautomaadi. See oli  esime -
Abikeskus 
arenemiseks ,  ne sissekanne Maiki kriminaaltoimikusse. Poiss vajas raha 
sekkus 
eriti üksikva- moodsate ri ete  ostmiseks , et tunda ennast hästi. Suitsetama 
al es   si s, 
nemate  hakkas ta ka üsna varakult, sel e jaoks oli samuti raha tarvis. 
kui   asjasse 
puhul, on  Ema suure vaevaga teenitud palgast ei jätkunud normaalselt 
olid segatud 
ebapiisav 
juba politsei 
vanemlik  elamiseks ning Maiki vajaduste rahuldamiseks.
kontroll.
Maiki ema ei teadnudki täpselt, missuguste pahanduste-
ja kõhus.
ga oli tema poeg hakkama saanud. Ta pidi kogu aeg töötama 
ja oli seetõttu väga palju kodunt ära. Ni  ei teadnud ta poja 
Vanemad, 
pärastlõunastest tegemistest suurt midagi. Samuti ei  tundnud  
kes on ise 
alles 
lapsed
ütelda. Lihtsalt  äkki ei suutnud kumbki mees enam kainelt 
Heike 
mõelda.   Hirmuäratavalt   agressi vne   atmosfäär   ja 
vanemate 
ruumipuudus    muutsid   Heike   veelgi   närvilisemaks.   Ta 
pealekäimi
suitsetas palju, kuigi teadis, et see ei ole lapsele hea. Heike 
sel    kolisid   püüdis igati rahulikuks jääda, et mitte ärritada oma isa, sest 
noored 
vihahoos oleks too võinud ukse taha tõsta ni  oma vi maseid 
Heike 
kuid raseda tütre kui ka tol e poiss-sõbra, kel est kül  suurt tuge 
vanema-
ei olnud.
tekoju. 
Äkitselt aga algasid Heikel  valud ,  veed  tulid ära ja ta vi di 
Elamine   oli  ki rabiautoga haiglasse. Ja si s oligi laps - Melanie - juba sün-
äärmiselt 
dinud. Kuid Heike ei tundud seda til ukest, õblukest olevust 
Liiga  kitsad  elamistingimused tekitavad pinget ja agressiivsust.
kitsas ,   elati  nähes mingit rõõmu. Vastupidi, ta oli  pettunud  ja masendu-
sotsiaalabis  ses. Heike tütar ei olnud mingi tavaline  beebi . Ta nuttis palju, 
t.   Heike  oksendas tihti ning teda oli väga raske rahustada. Heike när-
tundis   tihti,  vid olid tihtipeale vi mseni pingul. Ta ei suutnud ümbritseda 
et   sel ises  seda kisendavat, väikest pampu soojuse ja emaliku armastu-
ruumikitsik
sega, seda enam, et ta vajas ise ni  väga  kindlustunnet  ja hoo-
uses 
litsust. Kuidas saanuks ta oma lapsele anda seda, mida tal en-
valitses 
dal polnud. Loomulikult toitis ja pesi ta vastsündinut ni palju, 
närviline 
kui oli vaja. Eemalt vaadates tundus kõik korras olevat. Ent kui 
ning 
laps si ski kõigest hoolimata ikka nuttis, tundis Heike end abi-
agressi vne  tu ja oskamatuna. Pinge aina suurenes, Heike  tajus , kuidas 
õhkkond. 
temas kasvas viha sele pisikese karjuva sissetungija vastu. Üha
Maik   ja 
Heike   isa 
Kui ema on ise õnnetu, ei suuda ta ka oma lapsele armastust anda.
oleksid 
läinud 
ükskord 
peaaegu 
kaklema. 
Kuidas   asi 
oli 
ni kaugele 
arenenud, 
ei   tead-
nudki 
Heike 
täpselt 
kinni, sest ta ei suutnud kannatada lapse  kisa . 
14
MIS ON AGRESSI VSUS?
ON AGRESSI VSUS?
1
5
tihedamini tuli Heikel ette vihahoogusid, ta  karjus  lapse peale 
Meelehei-röökis Melanie üha valjemini, vahel isegi mitu 
ja oleks virutanud imiku heameelega vastu seina. Maikist pol-
tundi järjest, lihtsalt ei võinud al a anda. Tavaliselt oli see 
nud tal e mingit tuge. Teda polnud tihtipeale üldse kõdus ja 
Heike ema, kes üdantlõhestavat nuttu enam kuulata ei 
Heike ei teadnud, mida mees tegi või kus ta vi bis. Kui Maik 
suutnud ja lapselapsele appi tõttas.
mil algi ootamatult koju tuli, oli ta enamasti paha  tujus  ja rea-
Kuid ka vanaema, Heike ema, polnud Melanie kisamisest 
geeris Melanie nutule veelgi tigedamalt kui ema. Ni  mõnigi 
kuigi vaimustatud. Enamasti pani ta Melanie tema ripptooli, 
kord lõi ta last ning ähvardas ka Heiket.
andis tal e mõned mänguasjad kätte ning oli rõõmus, kui 
Melanie lõpuks vait jäi.
Melanie  koges  juba esimesel eluaastal, et teda ei armas-
tata,   ja  õppis   tundma   vägivalda.   Lapsel   ei   tekkinud 
Melanie õppis väga varakult tundma abitust, meelehei-
usaldust   teda  ümbritsevate   inimeste   vastu.   Kuna 
det ning viha üksijäämise üle. Samas aga koges ta, et 
Melanie   vanemad   ei   näidanud   kunagi   välja,   et   nad 
tema meeletu protestikisa vi b alati eesmärgini: teda 
armastavad oma  last ega kinnitanud tal e, kui tore ja 
võetakse ikkagi sül e ja tal on võimalik saavutada het-
armas ta on, si s ei saanudki lapsel areneda positi vset 
Melanie 
kekski  inimlikku  kontakti, olgugi et vaid  vanaemaga . Ja 
enesehinnangut   (vt.
 Sotsiaalpsühholoogilised 
koges, et hea 
kuigi see kontakt polnud alati kõige armastusväärsem, 
riskitegurid, lk. 28).
ol a pole 
märkas Melanie si ski, et kui ta pi savalt kaua karjub, 
mõtet.
pööratakse   tal e   vähemalt   mingitki   tähelepanu.   Laps 
tundis  sedagi , et ni pea, kui ta hakkab  rahulikult  oma 
Laps, kel e soove ei mõisteta
ripp -toolis   mängima,   muutub   see   inimlik   kontakt 
Melanie   hakkas   roomama   umbes   aastasena   ja   esimesed   iseseisvad 
olematuks .   Seega  õppis   Melanie,   et   rahulikku   ja 
sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sel ise 
sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega 
käiguga   ilmselgelt    sugugi    rahul.   Soov   lähemalt   tundma  saab   tõmma- 
(ema ja vanaema  olid  rõõmsad,  et vi maks  on rahu 
õppida teda ümbritsevat elu tärkas tal juba kaheksa-üheksa-
majas , ning hakkasid tegelema oma asjadega). Ni  oligi 
ta 
kuuselt. Ta oleks meelsasti roomanud lauani või haaranud 
Melanie'l   kinnistunud  ekslik   arusaam,   et   tähelepanu 
endale 
kätte paar meetrit eemal lebava pal i. Meeleheites,  vihane  ja 
saamiseks   tuleb   käituda  "halvasti",   lärmakalt   ning 
tähelepanu
abitu, nuttis ta ääretult palju.
agressi vselt.   Seejuures   ei   olnudki   oluline   see,   et 
Heike ei mõistnud Melanie soove, sest ta polnud kunagi 
saavutatud   tähelepanu   oli   tihti   negati vse   alatooniga 
õppinud pöörama tähelepanu imiku vajadustele. Pealegi laiu-
(närviline, mittesüdamlik imiku koht- lemine ). Inimesed 
tas tema ja tütre vahel emotsionaalne  kuristik , mis muutis lap-
on loodud sel iselt, et nad vajavad tähelepanu ja enda 
se omaksvõtmise  äärmiselt raskeks. Heike ei suutnud aru 
vajadustega arvestamist. Seepärast on  paljudele  lastele 
saada, et Melanie nuttis rahulolematusest ning abitusest. 
oluline   saada   tähelepanu   puudumise  asemel kasvõi 
Laps  soovis   teha   rohkem,   kui   ta   sai,   ja   see   muutis   ta 
negati vsegi   tähelepanu    osaliseks .    Omandanud   sel ise 
loomulikult  pahuraks. Heike pidas aga Melanie'd "pahaks" 
kogemuse,   on   laps    astunud    esimese   sammu 
ning "närvesöövaks" lapseks.
käitumishälvete väljakujunemise teel.
Kui Melanie nuttis, pani ema ta voodisse ning tõmbas toa-
16
MIS ON AGRESSI VSUS?
MIS ON AGRESSI VSUS?
17
Tähele pannakse ainult segamist
vaibus otsekohe. Edaspidi üritas Heike sel iseid tülisid 
Õppinud järjest paremini li kuma (roomama, käima), soovis 
vältida. Melanie sai enamasti kõik, mida ta soovis. Ni    jonnimine  
Melanie   oma  ümbrust   tundma  õppida.   Nõnda   tõmbas  ta 
jäi   ka   jonnimist  vähemaks,   sest   Heike   ei   suutnud  on märk 
Mal id
ükskord laudlinast tuge  otsides  laualt maha kõik klaasid ja 
lapsele kehtestada mingeid pi ranguid ega reegleid. Et  välja-
e 
tassid.  Ni   sel e  äparduse   kui   ka   teiste   "häirivate 
Heike   oma   mugavuses   enam   ebameeldivasse  kujunevast 
omandamine
oma minast 
avastusretkede" peale reageeris Heike, lapse ema, alati väga 
olukorda   ei    satuks ,   sai   Melanie   kõikvõimalikke 
.
ja oma 
agressi vselt. Ta kar-jus Melanie peale, lõi teda kätele ning 
maiustusi ja mänguasju, kui palju vaid tahtis. Kuid  tahtest, see 
näkku. Sel moel õppis Melanie ki resti tõusma oma vanemate 
mitte   armastust.   Sel   arenguetapil  õppis   Melanie  on samm 
tähelepanu  keskpunkti   segava käitumisega, sest kui ta oli 
tundma võimutunnet. Ta tunnetas võimu oma ema  iseseisvumise 
rahulik   ja   hea   laps,   ei   pööranud   keegi   tal e   pi savalt 
üle.   Sel ine   võimu    tajumine   sai   lapsele   puuduva  suunas.
tähelepanu. Tal e tundus juba väiksest peale, et karjumine, 
armastuse aseaineks.
tõrelemine   ja   mühaklik   kehaline   kon-taktongi   inimeste 
normaalne suhtlemisvi s.
Melanie väärkäitumine süvenes päev-päevalt. Vanemad 
Probleemid lasteaias
kostitasid teda pidevalt sõimu ja löökidega, kuid Melanie ei 
Kolmeaastaselt vi di Melanie lasteaeda. Juba esimesel lasteaia-
olnud võimeline oma käitumist  muutma . Vanemate äge rea-
päeval märkas kasvataja, et Melanie erineb teistest lastest. Jäi 
geerimine ei tähendanud tal e mitte ebameeldivat karistust, 
mulje, et Melanie ei märkagi täiskasvanuid ega kaaslasi. 
vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama ki -
Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda  toonud   vanaemale  ega 
resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris 
pannud  tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt 
ka osavamalt ringi li kuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema 
jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas 
Püüdes  õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres-
tähelepanu 
rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste 
saavutada,  sitekitavate faktorite al ,  aeglustades  tema arengut. Melanie 
pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas- 
süveneb  vanemad ei osanud sel ele ilmselt tähelepanu pöörata. Pika-
Esimesed vataja küsiva pilgu peale vastas vanaema, et Melanie ongi 
Melanie  peale ei käitunud nad si ski enam ni  agressi vselt, kuid nad 
sel-   probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid 
väärkäitumi-
kõdu.
olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad 
lasteaed  võiks   vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. 
ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis.
Kõdus see ei õnnestuvat.
Sel  ajal  kui  üks  kasvataja   uuris  vanaema  käest 
Jonniiga on katsekiviks
mõningaid olulisi fakte Melanie kohta,  üritas teine 
Melanie tundis üha tugevnevat vajadust end maksma panna. 
kasvataja   leida
 Melanie'ga   kontakti.   Kuid 
Jonnist  juhitud ,  õnneks kül  harvaesinevad vihahood, olid 
kasvataja  taipas  üsna pea, et Melanie trotsib kõike 
üsna muljetavaldavad. Kord hakkas Melanie jonnima poes, 
- tema sõnu, pilke ja sõbralikke püüdlusi. Ni  jälgis ta 
nõudes tingimata kassa juures ri ulilt  kirjusid  kõmme. Ta haa-
Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe  ära  tüdruku 
ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas  pakki  ri u-
hüperakti vse oleku, tema puuduva huvi  ühe kindla 
lile  tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning  viskas  end kri -
tegevuse   vastu.   Sõnalise   kontakti   saavutamisel   oli 
sates ning vääneldes põrandale pikali. Heikel oli äärmiselt 
Melanie    saamatu ,   seetõt u   suhtles   ta   teiste   lastega 
pi nlik, ta andis ruttu kommikoti Melaniele tagasi ning kisa
pigem  tegutsedes . Kah-juks olid tema ettevõtmised aga 
,
väga   häirivad.   Ta   rebis   kätki  laste   pilte,   lõhkus 
klotsidest   ehitatud   torne,   lõi   ja   karjus.   Pikapeale 
h
t   põlgama.   Nad  ei   võtnud   teda   oma 
a
mängudesse, vältisid teda ning tegid tal e
k
L
k
ä
a
ä
s
n
e-
i
Vi
d
ru
 
m
a
t
a 
e
K
i
ut
s
s
e
e
k
d
õr
 
q
k
l
o
a
ol
p
D A AHA Tl i\Sf~\s*\\ g
>*-^
s
e
d
 
M
e
l
a
n
i
e
d
 
t
õ
s
i
s
e
l
18
MIS ON AGRESSI VSUS?
MIS ON AGRESSI VSUS?
19
Ring 
omakorda li ga.  Paistis , et Melanie'd see üldse ei huvitanud. 
vaks . Kuue ja poole aastaselt pandi Melanie eelkooliklassi, 
sulgub.
Melani
Lõpuks suhtus enamik lapsi temasse ni  nagu ta vanemadki.
kuna päriskooli  minekuks  ei olnud ta veel pi savalt küps. Ka  e   ja    Ralf  
seal paistis ta silma oma agressi vse ja lärmaka käitumisega.  tajusid 
Sel ega   oli   astutud   järgmine   samm   käitumishälvete 
Kolmeteistkümne lapsega väikeses klassis sai temast taas kord  maagilist 
süvenemise suunas. Ka väljaspool kõdu, lasteaias ning 
väljatõugatu. Ni  sai ring täis: agressi vne käitumine-eemale- ühtekuulu
hiljem
 koolis,   käristatakse   Melanie'd   tema 
tõrjumine-sel est tulenev veelgi agressi vsem käitumine-jne.
vustunnet. 
eemaletõrjumise  ning "seltskonnast väljaarvamisega". 
Mõlemad 
See aga süvendab veelgi Melanie väärkäitumist, sest 
Kas lõpuks ometi sõber?
tundsid,   et 
ta   naudib    sedasorti   "tähelepanu" (vt.  Emotsionaalse 
Melanie klassis olid vaid ühel poisil samasugused arenguprob- nad 
läheduse puudumine, lk. 31).
leemid. Ka tema käitumine oli agressiivne ja teisi häiriv.  käituvad 
Melanie koges esmakordselt pärast aastaid kestnud tõrjuvat  ühtemoodi. 
suhtumist , et teda on omaksvõetud. Ja seda ühe omavanuse,  Tänu 
Professionaalsest abist  keeldumine
samade  probleemide al  kannatava poisi poolt.
teinetei-
Lasteaias ei suudetud Melanie väärarengut enam peatada. 
sega 
Rasvatajad üritasid Melanie'd kül  suunata ning soovitasid 
sobimisele 
Heikele korduvalt pöörduda tähelepanuvõimehäirete ravi 
tundis   ka 
saamiseks psühhiaatri poole (vt. Mis kutsub esile agressivsust?, 
Ralf 
lk. 23), kuid Heike ei võtnud kasvatajate nõu kuulda. Laste-
esmakords
aias käis Melanie  logopeedi  juures. Lasteaia poolt väljakutsu-
elt,
 
et 
tud sotsiaalamet lõpetas pärast lapse koduse olukorraga tut-
lõpuks   on 
vumist asja uurimise, kuna lapse kal al ei oldud tarvitatud ot-
maailmas 
sest füüsilist vägivalda ning kõdust miljööd hinnati rahulda-
keegi, kes  lapsega.   Ralf   spetsialiseerus  üsna   ki resti   tüdrukute 
Esimene inimene, kes Melanie'd aktsepteerib, kannatab ise 
teda 
ründamisele   kooli   tualettruumis,   nende   löömisele   ja 
samasuguste probleemide käes.
aktseptee
kägistamisele ning nende taskuraha varastamisele. Ni  oligi 
rib.
pandud alus nn. algkoolibandele.
Koos 
terroriseeri
Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman-
Terror  algkoolis.
sid   nad 
dasse  etappi . Ni  koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad 
kaasõpila
lapsed rühma, mil e li kmetel on valesti väljakujunenud 
si,   peksid 
väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Sel es 
neid   ning 
kambas  tunnevad  lapsed, et nende agressi vset käitumist 
pressisid 
tunnustatakse. Nad vi bivad palju koos ka pärast kooli ja 
neilt  
õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise 
ähvardust
vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub 
e
 
ja 
vanemlik kontrol  ja seega ka vanematepoolne korrigee-
jõuvõtete 
riv mõju (vt. Ebapi sav vanemlik järelevalve ja suunami-
abil   välja 
ne, lk. 39).
ihaldusvä
Vanemate  ükskõikne   suhtumine   süvendab   aga 
ärseid 
eemale-tõrjutu- tunnet    veelgi.   Ning   sel ine 
mänguasj
mittetunnustamine muudab  kamba  seda ühtsemaks.
u. 
Üheskoos 
tundsid 
nad, et on  RALFI JUHTUM
võitmatud
. Ka tava-
Melanie sõber Ralf oli pärit hoopis teistsugusest perekonnast 
lisse 
kui tema ise. Tegelikult oli Ralf oodatud laps. Tema ema oli 
algkooli 
lapse sündimise hetkel 29-aastane iseseisev naine, kes pidas
üle 
minnes 
jäid 
Melanie ja 
Ralf 
kokku 
ning   sõb-
runesid 
veel   kähe 
endasarn
ase 
20
MIS ON AGRESSIIVSUS?
MIS ON AGRESSIIVSUS?
21
linnas oma  boutique '\. Ralfi isa, oma naisest kümme aastat vanem 
nud endale seda ega rääkinud sellest ka oma naisega. Isa leidis hoopis, et 
majandusnõunik, oli tööga väga  koormatud . Rahalisi Soovitud   probleeme 
last ei tohi liigse kasvatamisega piirata, vaid poiss peab saama ise kõike järele 
perekonnal polnud, alkoholi ei kuritarvitatud, last laps, kuid   keegi ei 
proovida. Poja pahateod küll är-   Süütunne, ritasid teda, kuid ka tema ei 
löönud. Kuid juba mõni nädal pärast lapse sündi tun-snski mitte   ^ Ra|fj ema 
osanud midagi muuta. Kui Ralf   viha ja oli saanud üheksakuuseks, 
Franzjska^ ^j väsjtav on väikese lapse eest hoolitsemine.  Ennastohverdav  
töötas Franziska jälle oma   a /tus-boutique'\s ning poiss veetis enamuse 
imikuga tegelemine  kurnas  teda. Ralf ei pidanud kunagi kaua  nutma , ta 
oma päevast Franziska ema juures, kes suhtus lapselapse kasvatamisse 
võeti kõhe sülle ja talle anti rinda, nii öösel kui päeval.
küllaltki ükskõikselt.
Oodatud laps, ent ometi mitte 
"Antiautoritaarne hooletusse jätmine"
tunnustatud
Kuigi Ralf oli soovitud laps ning pärit nn.  heast  perekonnast, arenes ka 
Peagi pärast lapse sündi tundis Ralfi ema ülepingutusest tekkinud sisepingete 
temal sarnaselt Melanieie välja agressiivne sotsiaalne käitumisviis, seda 
tõttu beebi vastu vimma. Ta ei saanud enam Elu vastsündi- korralikult oma 
vanematepoolse "antiautoritaarse hooletusse jätmise" ning üksikute 
äriga tegelda, käive langes ning ta muretses nuga kujunes se||e pärast. Nii oli 
äkkvihahoogude tulemusena. Ralf lihtsalt ei sobinud kokku oma vanemate 
oodatud   laps   muutunud  üleöö  soovimatuks   koormaks.   Ralf 
oodatus
elukorraldusega. Kuid tema vanemad ei suutnud sellest aru saada. Ralfi 
nuttis palju, kannatas gaasivalude käes,  kuid ema ei osanud 
t 
ema  vaevav  süütunde ja viha segu muutis pojaga suhtlemise raskeks. 
enam midagi ette võtta. Meeleheites tuli üha sagedamini ette, 
Ema läks peagi tagasi tööpostile ning Ralf jäi ilma talle vajalikust 
et ta karjus lapse peale, viis lapse tema  tuppa  ja istus ise kõrvu kinni  hoides  
tähelepanust ja tunnustusest. Kui asi muutus väga   Vanemate-kriitiliseks, 
kõrvaltoas,   kuna   ta   ei   talunud   haledat   nuttu.   Franziska   tundis   end 
süüdlasena, kuid side tema ja poja vahel oli  purunenud .
näiteks kui Ralf isa uue sportauto kriimuliseks  krii -   poolse vägi-pis, sai ka 
isa vihaseks. Ent isa viha lahtus kiiresti ning ta muu-   va'/a variatud tus sama 
Ralfi isast Friedrichist ei olnud mingit abi.  Hommikul  kella 
seitsmest õhtul kella kümneni oli ta tööl, tihti olid tal kohtumi-
ükskõikseks ja hoolimatuks nagu tavaliselt. Kui isa vihast karjus, tundis 
sed ka nädalavahetustel ning oma naise murede vastu ei tund-
Ralf end kõikvõimsana. Ta tundis äkitselt, et teda on märgatud, ning just 
nud ta suuremat huvi. Kui Ralf oli õppinud roomama ja kõn-
sedasorti tähelepanu soodustas veelgi tema destruktiivse käitumise arengut.
dima , tuli tülisid üha enam ette. Ralf osutus üsna  segadust  
tekitavaks lapseks. Kümnekuuselt lükkas ta ikka ja jälle oma 
Sarnased ohud
pudrutaldriku laualt maha, nii et  puder  pritsis üle köögi laiali, 
Nüüd käisid Melanie ja Ralf koos koolis ning tegutsesid ühi-
viies ema meeleheite äärele. 15-kuuselt tiris ta pidevalt riiulist 
selt. Melanie  varastas  poodidest kõiki ettejuhtuvaid asju. Oma 
välja isa CD-sid, nii et mõned läksid kätki. Kaheaastaselt lõi ja 
magusanälja vaigistamiseks näppas ta toidupoodidest maius-
küünistas ta oma ema, millal iganes heaks  arvas .
tusi. Et oma kambas tunnustust leida, varastas ta  riideid , T-sär-
Süütunne oli justkui halvanud Franziska. Abituna oli ta 
ke, pükse.
oma  kalli  Ralfi võimuses ega suutnud tekkinud olukorrale piiri 
Melanie osales ka Ralfi väljapressimis-ja röövimisaktsioo-
panna. Loomulikult tundis ka  Friedrich  südametunnistuse pii-
nides. Üheksa-aastaselt hakkasid nende kamba liikmed süit-
na, et teda ei olnud kunagi kõdus abiks. Kuid ta ei teadvusta-
22
MIS ON AGRESSIIVSUS?
23
Algkooli-   setama ja alkoholi  tarvitama . Mõnuainete ostmiseks vajati aga 
MIS KUTSUB ESILE 
faancJe   raha. Nii hakkasid lapsed lõhkuma automaate, röövisid kaas-vagl eo 
AGRESSIIVSUST?
•   õpilasi ning varastasid vanemate tagant. Kümneaastasena sattusid 
Melanie ja Ralf esmakordselt politseisse.
Alkoholist sõltuvusse  sattumise  ja politsei vahelesekku-
misega (ühiskonna  reaktsioon ) oli tehtud algust  krimi -
naalse  tegevusega  ning seega jõutud sotsiaalsete käitu-
Juba i dsetest  aegadest  peale on suured mõtlejad murdnud 
mishälvete väljakujunemise  neljandasse  etappi. Kui käi-
pead küsimuse kal al, mil est võib ol a tingitud inimese ag-
tumishälbed on arenenud juba nii kaugele, ei ole lapsi 
ressivsus.
tavaliselt enam võimalik  lihtsate  meetodidega õigele tee-
Vi mastel aastakümnetel on välja töötatud erinevaid teadus-
le tagasi saada.
likke  teooriaid , mis püüavad lahti seletada inimese agressi v-
se käitumise tagamaid. Tänapäeval eristatakse psühholoogi-
lise või sotsioloogilise orientatsiooniga teooriaid ning bio-
loogilise suunitlusega teooriaid.
INSTINKTITEOORIA
Käitumispsühholoogias lähtutakse sel est, et ni  loomadel kui ka inimestel 
("kõigesööjal  imetajal ") on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti 
puhkedes on nimetatud instinkt enese-   Agressi vsus: 
kaitsejaenesealalhoiu aluseks. Ka toidu leidmiseks vajalik ja-  antud 
looduse poolt
vajalik 
hi nstinkt on võitluskihuga lähedalt seotud. On jõutud järel- kaitsekilp.
dusele, et  mainitud  võitluskihk nõuab aeg-ajalt mahalaadi-
mist. Noored  rebased , karupojad, aga ka inimlapsed mürgel-
davad ja maadlevad tihti isekeskis (sõbralik võitlus). Sel juhul 
on selgelt tegemist võitluskihu mängulise mahalaadimisega. 
Agressioon  ja võitluskihk val andavad üleoleku- ja  rahuldus -
tunde, mida elusolend  tajub  kui meeldivat eduelamust. Sel-
liste positi vsete tunnete näol oleks tegemist justkui sisemise 
kütusega. Võitluskihu mahalaadimine mõjub rahustavalt, kuid 
ei vähenda agressi vsust ja sõjakust.
24
MIS KUTSUB ESILE AGRESSI VSUST?
MIS KUTSUB ESILE AGRESSI VSUST?
25
Agressi vsus:  MALLIÖPPIMISE TEOORIA
eeskujude 
Näide:  Eeltoodud juhtumi puhul, kus laps nägi pealt 
järgimine. Mingi konkreetse käitumisviisi, antud juhul agressi vse käitu-
oma isa vägival ategu, asendabki laps oma  talumatu  hir-
mise  heakskiitmine võimendab sel ist käitumist veelgi. Ning 
mu isa ees vihkamise ja raevuga nõrgema ning alandatu - 
kuna toimepandud agressioonidel on tihti positi vne tagasisi-
ema vastu. Lapsel oleks li ga raske tunda viha tegeliku 
de, julgustab see ette võtma uusi vägivaldseid  tegusid . Sel e 
vägival atseja vastu, sest see kutsuks esile uusi  hirme .
teooria kohaselt on agressi vsust põhimõtteliselt võimalik "õp-
pida". Agressi vset või vägivaldset käitumist on võimalik oman-
dada ka teisiti: lapsed võivad nimetatud käitumismalli  üle 
FRUSTRATSIOONI-AGRESSIOONITEOORIA
võtta nn. eeskujudelt. Seda nimetatakse " mallide   õppimi-
seks". Sel ine õppimismeetod on väga tõhus.
Agressi vsust ja vägivalda ei kutsu esile mitte ainult tugev hirm
Agressi vsus:
ning ohutunne. Viha, ärritust ning kättemaksuiha tekitavad ka
kogunenud
argielu  pinged , pettumused  ning sellest tulenevad enesehin-
frustratsioon .
Näide: Alkohoolikust vägivaldne isa lööb laste silme al  
nanguprobleemid.
nende ema, kes alandlikult  nuttes  sulgeb end kõrvaltup-
pa. Seda stseeni pealt näinud hirmunud lapsed tunneta-
Näide: Kaheksa-aastane poiss  kogeb  teises klassis, et lu-
vad aga si ski isa võimsat üleolekut emast.
gema- ja kirjutamaõppimine on midagi  äärmiselt eba-
meeldivat, mis tal sugugi ei taha õnnestuda. Ta kogeb 
Ülalnimetatud näites võtavad lapsed isa eeskujul maini-
otseselt  õppimisega seotud närvipinget (kool, kodused 
tud "jõu" poolt juhitud käitumise enda käitumisrepertuaari. 
ülesanded). Õpetaja ning vanemad märkavad, et laps on 
Vastupidisel juhul tekitab sel iste agressioonide pealtnägemi-
just nimetatud  situatsioonides  eriti agressi vne ja  rahutu , 
ne  lastes  hirmu ja abitust ning nad tunnevad, et nemadki on 
kuigi ta muidu on alati viisakas ja  rahumeelne .
ohus.
HINGEELU-TEOORIA
väljakannatamatult rasked tunded talutavate tunnetega, nagu ärritus, viha, 
põlgus, raev (vt. lk. 29).
Hirmu ja ohutunnet on nii lastel kui ka täiskasvanutel äärmi-selt raske 
taluda. Meie teadvus püüab maha suruda ni  mainitud 
sressuvsus: ebameeldivaid, osalt isegi väljakannatamatuid tundeid kui 
tõhus kaitse-   ka nende poolt esilekutsutud sisemist pinget. Inimesel oleks 
vahena.   just|