.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus. Kui teie laps häälitseb, tuleb talle vastata ning andke märku, et on meeldiv teda ,,rääkimas" kuulda. Hääletoon vastaku sõna tähendusele. ,,Ei" öeldes peab kasutama kindlat ja rahulikku hääletooni ning selgitada lapsele, miks tema tegevus ei meeldi. Ehkki laps ei saa veel seletusest aru, reageerib laps hääletoonile (Lapse areng 7.-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHEKSANDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate
Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimesed kuus kuud on aeg, mil ema ja laps õpivad ning naudivad omavahelise sideme tekkimist, suhtlemise kujunemist. Selle aja jooksul saab laps selgeks, kuidas emaga mängida, alustada suhtlemist, hoida omavahelist sidet, seda kõike muuta. Laps on see, kes meisterlikult oskab esile kutsuda, vältida ja peatada suhtlemist. Imikud on häälestatud teiste inimestega suhtlema. Juba vastsündinu suudab väljendada nelja põhiemotsiooni: ta oskab teha vihast, kurba, hirmunud ja õnnelikku nägu. Imikute suurepärast jäljendamisoskust võib igaüks oma lapse peal proovida. Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. 4-5 kuuselt hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu: lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul aga võõristust.
Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda. · nina võimaldab tunda lõhnu, uue keskkonna lõhn (lasteaias sageli toidu lõhn) võib olla esialgu harjumatu ning seetõttu kohanemist takistav asjaolu. · Kõrvade abil tajutav heliline maailm muutub kollektiivis ühtlaseks müraks ning vaikushetked on defitsiitsed. · Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset
Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida. Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta.
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd............................................................
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed,
Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse teiseks eluaastaks välja kujunenud.Varane iseseisvumine sai alguse juba esimesel eluaastal, mis on otseselt seotud sellega, et laps hakkab kõndima. Liikumise arenemine ja iseseisvus toovad lapsele suurt rõõmu ning rahuldust.Nüüd on aeg hakata kujundama hügieeniharjumusi. Laps õpib hindama, et puhas ja kuiv olla on hea. Potil käimine harjutab teda oma heaolu kontrollima. See on omaette
tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega. Pärast kümnendat eluaastat hakkab laps surma abstraktsemalt mõistma, juureldes sel ajal ikka veel õigluse, ebaõigluse ja saatuse üle.
Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada. Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Nii võib hoolitsemise ja kontrollimisega liiale minna ning lapse iseseisvuse ja enesekindluse arengut takistada. 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? Iga pere on erinev. Seega pole ka kindlaid vanemliku käitumise nippe, mis oleksid igalpool ühtmoodi edukad. Laps ei sünni siia ilma koos kasvatamise instruktsioonidega. Vanemlikud oskused, nagu kõik muudki oskused, on aga õpitavad. Kõik lapsed testivad piire ja käituvad aeg- 18 ajalt halvasti. Kõik vanemad võivad vahel eksida. Tähtis on vigu tunnistada ning neist juurde õppida. 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid Esita realistlikud ootused nii endale, partnerile kui ka lapsele. Ära nõua endalt, et pead kasvatusest teadma alati ja kõike ainult sellepärast, et oled lapsevanem. Ära nõua partnerilt ülimat täiuslikkust ja ilmeksimatust. Jaga vanemlikke rolle ja vastutust
Ta hakkab juba moodustama kahe sõnalisi lauseid. Selles vanuses hakkab lapse sõnavara juba kiiresti kasvama. Lapsevanemana saab last toetada talle palju raamatuid lugedes. Kasutada tuleks ka palju emotsionaalset miimikat ja liigutusi, et laps ka sõnade tähendust mõistaks. Kaasa aitab ka laulmine ja luuletuste lugemine. 3 aastaselt hakkab laps keerukamaid sõnu natuke lihtsustama või lühendama (nt „inimesest“ saab „imine“). Lapsele meeldib esitada palju küsimusi ja rohkem rääkida. Teab juba rohkem 4 kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad
mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru). Eneseteenindusoskus potil käimine, isesöömine, peenmotoorika, riietumine(nööpimine) Peaks oskama asetama asju kõrvale, sisse peale, alla (ehk kohasuhted). Peaks aktiivselt suhtlema, algatab ise vestlust, küsib palju küsimusi, oskab kontakti säilitada. Tähelepanu tekiib tahteline tähelepanu ja keskendub sellele, mis tp köidab, oskab iseseisvalt ja ka grupis mängida. Hakkavad ka reeglitest aru saama. Hammaste pesemine, kätepesu. Vilumused kinnistuvad jne. Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada).
" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset kuulamist (probleem on lapsel) või sekkumist (probleem on vanemal). Vanem võiks alati endalt küsida: ,,Kellel on probleem?", nii et lõpuks muutub see harjumuseks. Heakskiidu väljendamine Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et sekkuvad ta ellu, suruvad ennast peale, küsivad kõikvõimalikke küsimusi või ühinevad tema tegevusega. Pole harvad juhud, kui täiskasvanud ei lase lapsel lihtsalt olla. Nad rikuvad lapse privaatse olemise oma toas või sekkuvad tema mõtetesse, võimaldamata talle eraldatust. Seega mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne
selgeks ka selle mis on lubatud ja mis mitte. Oma kogemustest ja koolitusel õpitust võin öelda, et lastega peab olema konkreetne ja järjepidev. Üks päev ei saa lubada ja teine päev keelata ühte ja sama tegevust. Tuleb olla järjekindel mitte arutlev. Õpitust saime teada, et nii väikesed lapsed ei ole sõnakuulmatud vaid nad avastavad maailma ja katsetavad piire. Minu teha on, et see kõik toimub võimalikult turvaliselt. Reegleid ja keelde ei tohiks olla väga palju. Väga keeruline on lapsel neid kõiki meeles pidada ja neid järgida. Pigem tuleb üle vaadata ruumid kus lapsed on, et ei oleks asju mida ei tohi puutuda, et ei oleks kohta kuhu ei tohi ronida jne. Ideaalis tahaks lapsele öelda korra käsku-keedu lootusega, et sellest saadaks aru
Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed
kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste
Analüüs Kehaline aktiivsus Kuna liikumisvõime on peaaegu täielikult välja arenenud, kõnnib laps vabalt ringi ning jookseb ja ronib. Käku kehaline aktiivsus vastab minu arvates eelnevale kirjeldusele, ehk siis 20 kuu vanuse lapse omale. Ta kõndis vabalt toas ringi ega pidanud selleks kusagilt kinni võtma. Vahel ta küll kukkus, kui keerutades või hüpates tasakaalu kaotas, kuid joostes ning kõndides seda ei juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida. · Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika, hingamiskiiruse, kehahoiaku ja käte ning jalgade liigutuste abil. Näiteks kui laps on lõõgastunud ja enesega rahul, on ta käed avatult keha kõrval, sõrmed väljasirutatud. Kuid kui ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane. Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest m
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6 Suhtlemine..................................
BEEBI MÄNGUASJAD Mänguasjade valimisel on kaval silmas pidada : * mitmekesisust ( erinevad asjad ja erinevad tegevusvõimalused tagavad mitmekülgse arengu ). * vastusevõimelisust ( lapse tegevusele reageerivad asjad õpetavad lapsele põhjus-tagajärg seose tundmist ja tekitavad uudishimu maailma tundma õppida ). * arendavust ( kõige paremad on need asjad, millega tegeledes õpib laps midagi uut ). Esimestel eluaastatel on väikese ilmakodaniku põhitegevuseks ümbritseva maailma tundmaõppimine. Paarikuune laps hakkab juba mänguasjade vastu huvi ilmutama. Paraku pole ta aga veel valmis neid ise kätte haarama. Laps tutvuks küll meeleldi esimeste leludega, kuid keegi peaks olema nii kena, et pistab mänguasja lapsele pihku. Lelu ise võiks olla selline, et laps sellest kinni saab haarata ja siis uurida. Eriti head on pehmed (näiteks riidest õmmeldud, pehmest kummist vormitud vms.) või vähemalt sangakesega asjad. Pehmus on oluline
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
Sotsiaalsele arengule pannakse alus kodus juba väga varases eas (Linnas & Niiberg 2007:12-13). Täiskasvanu suhtlemiskvaliteedist oleneb laste mänguoskuste tase ja õppimisvõimalused mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima (Tuuling 2008:8). Kooselu peres tähendab, et pereliikmed on üksteisega tihedalt seotud ja suhtlevad omavahel. Et igaüks on omaette isiksus oma loomuse ja eripäraga, mõjutab iga üksiku pereliikme suhtlemislaad kogu süsteemi. On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos
.................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga....................................................................................................
Laps ei õpi teiste vigadest, ta teeb neid ise. Seejuures võib ainus ebasoodne keskkonnategur, näiteks rippuma jäetud kuuma triikraua juhe, põhjustada lapsele tõsiseid kannatusi või koguni surma. Kõike eelnevat arvestades on arusaadav, et imikuid ja väikesi lapsi on vaja kaitsta õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest 3. OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus Imiku riietusel ei tohi olla pikki seotavaid paelu. Vastsündinu ei oska veel esemeid haarata teadlikult, kuid tal on kaasasündinud haaramisrefleks. Kui pael satub pihku, siis vallandub refleks. Pael võib olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht). Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb
Kohus peab lapsi puudutavates vaidlustes otsustust tehes lähtuma üksnes lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Samal põhimõttel toimib ka lastekaitseseadus. Ühine hooldusõigus säilib ka eraldi elades Seaduse järgi säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Üldjuhul otsustavad lahus elavad vanemad lapsega seotud olulisi asju ikkagi ühiselt ning lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kui vanemad säärases olukorras kokkuleppele ei jõua, saab üks vanem nõuda, et kohus annaks konkreetses küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Seega tuleb vanemate lahuselu korral muuta hooldusõiguse kuuluvust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab.
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline. Kõi
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu
Mängukeskkond- miks? kellele? kuidas? Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö, Mäng on väikese inimese töö. Väga-väga tõsine töö. Laulusõnades on sügav mõte mäng on väikesele inimesele ülimalt oluline, sama oluline eksistentsi mõttes kui täiskasvanule tema igapäevane töö. Väikese inimese tööd ei tasustata kohe, see juhtub sageli kümmekond aastat hiljem, siis, kui hinnatakse tema oskust sotsiaalseks toimetulekuks, keskendumist vajalikule ülesandele, püsivust ja kohanemisvõimet. Suurem osa neist oskustest omandatakse mängu käigus. Lisaks on mäng loomulikult ka hea viis käeliste ja muude füüsiliste oskuste arendamiseks. Täiskasvanud on võib- olla unustanud mängu olulisuse ja see on ka loomulik, päriselu asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tundu
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
