Lapse arengu pretanaalne periood (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond

Lapse arengu pretanaalne periood

Referaat
Tallin 2011

SISUKORD

Lapse arengu pretanaalne periood 1
SISUKORD 2
sissejuhatus 3
1. raseduskuu 4
2. raseduskuu 4
3. raseduskuu 5
4. raseduskuu 5
5. raseduskuu 5
6. raseduskuu 5
7. raseduskuu 6
8. raseduskuu 6
9. raseduskuu 6
lapse eeldatav areng esimesel elukuul 6
lapse eeldatav areng teisel elukuul 7
lapse eeldatav areng kolmandal elukuul 7
lapse eeldatav areng neljandal elukuul 7
lapse eeldatav areng viiendal elukuul 7
lapse eeldatav areng kuuendal elukuul 9
lapse eeldatav areng seitsmendal elukuul 10
lapse eeldatav areng kaheksandal elukuul 11
lapse eeldatav areng üheksandal elukuul 12
lapse eeldatav areng kümnendal elukuul 13
lapse eeldatav areng üheteistkümnendal elukuul 14
lapse eeldatav areng kaheteistkümnendal elukuul 15
kasutatud kirjandus 17

sissejuhatus

Antud referaat kirjeldab lapse arengu etappe alates esimesest rasedusnädalast kuni esimese eluaastani. Üritasime tuua antud etappidest välja põhilisema ning vajadusel lisada ka lisainfot. Referaadi allikad on peamiselt raamatud, kuid lisaks ka internetist leitud eestikeelset ning inglise keelest tõlgitud materjali.
Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin.

1. raseduskuu

Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina:
1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid ;
2) looteperiood : 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.
3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad.
5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged . Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu , 21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.

2. raseduskuu

2. raseduskuul moodustuvad kopsud , käte ja jalgade algmed. Tekivad suguorganite algmed.8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks . Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta . Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin , alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga.
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.

3. raseduskuu

3. raseduskuul loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk.

4. raseduskuu

4. raseduskuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine.

5. raseduskuu

5. raseduskuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine!

6. raseduskuu

6. raseduskuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.

7. raseduskuu

7. raseduskuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.

8. raseduskuu

8. raseduskuul on lapsel puudu veel rasvkudet ja kopsus surfaktanti, muidu oleks ta sündimiseks valmis. Laps poksib ema järsult ja kõvasti. Kui kõhule lähendada hele valgusallikas, näeb laps seda läbi emaka punase kumana (Liivamägi 1995: 26). Loode on umbes 40 cm pikkune ning kaalub umbes 1,8 kg. Nahaalune rasvkude lisandub kiiresti ning ta muutub üha ümaramaks. Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole ( Lember , Uriko , Mets jt: 32).

9. raseduskuu

9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33).

lapse eeldatav areng esimesel elukuul

Ühe kuu vanune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. Tema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1- kuune . 25.09.2011).

lapse eeldatav areng teisel elukuul

Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead ning jälgib silmadega liikuvaid esemeid. Lapsel areneb miimika , ta eristab juba pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama , naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011).

lapse eeldatav areng kolmandal elukuul

Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu . Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011).

lapse eeldatav areng neljandal elukuul

Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011).

lapse eeldatav areng viiendal elukuul

Viie kuune laps peaks suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käteulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid. Ta tõstab mänguasju ühest käest teise. Selili asendis mängib oma jalgadega ja üritab varbaid panna omale suhu. Naerab häälega- isegi väga valjusti. Närib palju, kuna igemed pakitsevad (Väikelapse areng 5-kuune. 25.09.2011).

lapse eeldatav areng kuuendal elukuul

Kuuendal elukuul tahab laps avastada maailma enda ümber. Ta harjutab pidevalt oskusi, mis aitavad tal liikuda lähemale ihaldatud objektidele ning keskendub liigutamise, tasakaalu ja käeliste oskuste omandamisele. ( Child development guide . 22.09.2011)
Üldliigutuslik areng: laps keerab ennast üle mõlema külje; pöörab kõhuli olles ümber oma telje; istub toe najal ; tõstab oma jalgu üles püstasendisse; tõstab sihilikult oma käed üles (vihjates, et tahab, et teda üles tõstetaks); viskab laiali mänguasju ja vaatab, kuhu need maanduvad; uurib esemeid, pannes need endale suhu; võtab vastu pakutud väikseid esemeid.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab end toita, kasutades sõrmi; pakub teistele mänguasju; on külaliste suhtes võõrastav; näitab kurvastust, kui ta juurest lahkutakse; on üsna teadlik teiste inimeste tunnetest ( nutab kui sugulane nutab jne.); uurib enda peegelpilti
Sensoorne areng: laps kohandab oma asendit, et huvipakkuvad objekti näha; on väga tähelepanelik ja jälgib teise lapse tegevusi suurendatud tähelepanelikkusega; keerab end heli poole, mida kuuleb kõrvatasandil; lapsel kujuneb välja lemmikheli, -lõhn vms; liigutab mänguasja käest- kätte, tunneb ära tuttavaid viisijuppe, see rahustab teda
Intellektuaalne ja keeleline areng: laps teab mitmete sõnade tähendust (emme, issi, aidaa); tuttava hääle kuulmisel pöörab end kohe selle suunas; mõistab end ümbritsevaid objekte ja teab, mida neilt oodata; häälitseb aktiivselt, kui temaga räägitakse; hakkab matkima ühesilbilisi helisid, hakkab reageerima oma nimele .
Lastearst Mai Maser rõhutab oma raamatus „Sinu laps“, et kui laps kuuekuuselt veel ei istu, ei tohi teda mingil juhul istuma sundida, sest see võib segada lihastiku normaalselt arengut. Imik võib istuda alles siis, kui ta suudab ise istuma tõusta ja ta selg on sealjuures laudsirge. Lisaks tuleb lapsele pakkuda mänguasju ja õpetada näiteks, kus on karu kõrvad, nuku suu ja käsi. Laps püüab järele öelda, ta kõnesse hakkavad tulema silbid . Kui pere on kakskeelne, siis peab ema rääkima imikuga emakeeles, sest see on kõige tundeküllasem. Lapsele peab andma väikesi, sõrmedega nopitavaid asju, kuid tuleb olla ettevaatlik- laps pistab kõik suhu. Võib ajada näiteks nööbid paela taha ja lasta lapsel neid sõrmitseda. Toas peaks laps magama ainult oma voodis . Uudiseks võib olla esimene hammaste lõikumine, millega võivad harva kaasneda unehäired jm. haiguslikud nähud ( oksendamine , kõhulahtisus, krambid ). Lapsele peaks andma närida kummirõngast (Maser 1994: 47- 48).

lapse eeldatav areng seitsmendal elukuul

Seitsmendal elukuul hakkavad muutused toimuma väga kiiresti. Laps on täis avastamistungi, uurides, rebides ja kortsutades kõiki uusi asju. Ta on avastanud oma keha, uurib varbaid ja mängib nendega. Mäng muutub lapsele aina tähtsamaks (Maser 1994: 48).
Üldliigutuslik areng: laps hakkab roomama (võib esialgu roomata ka tagurpidi , seejärel edasipidi); püüab end lükata käte ja põlvede peale (neljakäpukile); pöörleb ümber oma keha telje mõlemas suunas; selili olles püüab tulla üle külje istukile; laps teeb teda hüpitades tantsisklevaid liigutusi ehk põtkib jalgadega, harjutab aktiivselt juba õpitud käelist tegevust; meeldib mängida paberiga.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps võib hakata võõrastama; öelda esimesed ilma kindla tähenduseta sõnad; naudib sotsiaalset mängu; naerab väga palju, puristab ja laliseb.
Sensoorne areng: leiab üles pooleldi peidetud eseme; üritab kätte saada esemeid, mis on käeulatusest väljas; lapsel areneb täielik värvide nägemine; liikuvate esemete silmadega jälgimine paraneb .
Intellektuaalne ja keeleline areng: hakkab vastama „ei“; saab aru ümbritsevate inimeste emotsioonidest hääletooni järgi (Child development. 22.09.2011)
Tuleb silmas pidada, et osadel lastel jääb roomamise etapp vahele (Väikelapse areng. 25.09.2011).
LISAINFO : Lapsele meeldivad laulumängud („Patsu-patsu-kooki“ jt), nende laulmise saatel on hea õpetada lapsele toksimist, plaksutamist jne. Laps hakkab mõistma, et asjad on olemas ka siis, kui neid parajasti näha pole. Selle arendamiseks on hea mängida peitust- peita mõned asjad lapse nähes teki alla või kuhugi karpi ja lasta lapsel siis neid otsida. Lapsel võiks olla mängimiseks võimalikult erinevast suurusest ja materjalist mänguasju: pallid, klotsid jne. Hea on ka vees mängimine, see meeldib lastele alati. Seitsmekuune laps enam üksnes ei haara ning hoia esemeid, vaid oskab neist ka lahti lasta. Võite üllatuseks (või meelehärmiks) avastada, et mõneks ajaks saab lapse lemmikmänguks asjade maha viskamine . Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus. Kui teie laps häälitseb, tuleb talle vastata ning andke märku, et on meeldiv teda „rääkimas“ kuulda. Hääletoon vastaku sõna tähendusele. „Ei“ öeldes peab kasutama kindlat ja rahulikku hääletooni ning selgitada lapsele, miks tema tegevus ei meeldi. Ehkki laps ei saa veel seletusest aru, reageerib laps hääletoonile (Lapse areng 7.-9. elukuu . 22.09.2011).

lapse eeldatav areng kaheksandal elukuul

Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab end tõmmata esmalt põlvili ja siis püsti, kuid tagasi ei oska tulla; viib keharaskust ühelt jalalt teisele; mängib istudes kasutades aktiivselt mõlemat kätt; hakkab asjade haaramisel kasutama nn. pintsetihaaret s.o. eseme haaramine 2-3 sõrme abil (pöial puudutab nimetissõrme); lööb asju kokku, hoides neid mõlemas käes; plaksutab käsi; lehvitab.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps võib olla emotsionaalselt ebastabiilne ( naermine vaheldub nutuga).
Sensoorne areng: lapsel tekivad osutavad žestid- viiped; sikutab käest, küsib sülle; passiivne kõne - leiab nimetatud lapsele tuttava eseme-mänguasja, õpib nägusid eristama ja võrdlema.; otsib asja, mis on kukkunud maha.
Intellektuaalne ja keeleline areng: lapsele meeldib vanemaid rääkimas kuulata, üritab nendega suhelda (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011).
LISAINFO: Laps suudab haarata ka väikseid asju- mängimiseks on hea väike pall, mida laps saab kätte võtta. Erinevad materjalid on ikka veel huvitavad: lapsele pakuvad huvi soe ja külm, liiva sees mängimine, vees mängimine. Hakkavad huvi pakkuma ka „päris” asjad, seetõttu on hea lapsele mängimiseks anda ohutuid köögitarvikuid ja muid asju, millega ema-isa igapäevaselt toimetavad. Võiks lapsele õpetada uusi oskusi, nagu plaksutamine.
Tänu pintsetthaarde algusele hakkab laps sõrmede abil hoidma aina pisemaid ja õhemaid asju. Käte liigutused on iga päevaga üha paremini koordineeritud. Võime haarata pisikesi asju viib olulise etapini teel iseseisva söömise poole. Just nüüd oleks õige aeg pakkuda lapsele käte vahel söödavat toitu, et ta avastaks isesöömise võlusid (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011).

lapse eeldatav areng üheksandal elukuul

Üldliigutuslik areng: suudab liikuda olles neljakäpukil (ning suudab selles asendis püsida kolme punkti toetusel, üks käsi õhus); läheb neljakäpukil asendis ise istuma ja tuleb tagasi (ühe käe toetusel); istub kindlalt ilma toeta; lapsel on kindel istumistasakaal, võib toetada kätega taha; suudab pöörelda ümber oma telje, pöörduda ümber, et üles võtta mänguasi; tõuseb püsti läbi poolpõlvituse (üks jalg on juhtiv); võib teha esimesi külgsamme; varvaste haarderefleks on kadunud (ei tohi enam varbaid rullida); oskab trepiastmetest üles ronida; oskab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: kontakteerub pikalt ja hästi; nõuab kindlameelselt silma hakanud asja ja protesteerib, kui tahad tema käes olevat lelu ära võtta; jätkab võõrastamist.
Sensoorne areng: lokaliseerib heli täpselt; kasutab aktiivselt nimetissõrmega osutamist.
Intellektuaalne ja keeleline areng: lapse lalinast on saanud suhtlemisvahend teistega (hakkab kõnest aru saama); kõrgpunkti on jõudnud imiteerimine; kasutab aktiivselt kehakeelt; huvitub pildiraamatutest (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011).
LISAINFO: Lapsele meeldib uusi oskusi katsetada: püstitõusmist, ronimist jne. Neid tegevusi tuleb soodustada, aga sealjuures pidevalt jälgida last, sest ta võib kergesti kukkuda . Kuna pildid ja raamatud hakkavad lapsele huvitavaks muutuma , on aeg tutvustada lapsele erinevaid raamatuid - ideaalsed on paksude lehtedega ja kummist raamatud, ka erinevate pehmete materjalidega raamatud. Pildiraamatuid uurides tuleb rääkida lapsele, mida kujutatud on ning võimalusel tehke pildil kujutatu häält. Kuna arenema hakkab kõne, on oluline rääkida lapsega võimalikult palju. Kui hakata lapsele varakult ette lugema, avastatakse, et lapsele meeldib kuulata sõnade ja lausete rütmi ning see soodustab temas hilisemat isikliku lugemishuvi arenemist. Laps õpib rääkima kuulates vanemate häält, selle kõrgust ja rütmi. Nüüd hakkavad lapsed aru saama ka seda, et kui ese on silme eest peidus, ei pruugi see olla kadunud. Kui varem laps peidetud asja puhul pidas seda kadunuks, tõmbab ta nüüd näiteks mänguasja otsides teki selle pealt ära. Peitmismängudega saab lapsele, et asjad on püsivad (Lapse areng 7.-9. elukuu . 22.09.2011).

lapse eeldatav areng kümnendal elukuul

Kümnekuuse lapse arengu eesmärk on liigutusliku järjepidevuse algus ja selle " treening " s.t. laps hakkab aktiivselt kasutama õpitud liigutusi nn. liikumisahelat: KÕHULI-NELJAKÄPULI-POOLPÕLVITUS-PÜSTI ja/või PÜSTI-KÜKKI-ISTUMA.
Üldliigutuslik areng: liigub kahe käega toe najal; laskub toe najal seistes (püstiasendist) kükki ja istuma; võib õnnestuda omal jõul seismine; haarab pintsetimeetodiga ka väiksemaid esemeid; joob tassist.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: lapse iseloomust võib saada aimu ; laps hakkab tundma huvi peitusemängu vastu.
Sensoorne areng: areneb välja sügavustaju ehk kõrgusetunnetus; laps võpatab ja ehmub ootamatute häälte peale, asjad, millest laps aru ei saa, kohutavad teda.
Intellektuaalne ja keeleline areng: jäljendab erinevaid helisid; kasutab kahesilbilisi sõnu (näiteks: mam-ma, ti-ta, an-na); teab üksikute sõnade tähendust; ilmuvad vastavate žestidega sõnad (ei, jah). (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011).
LISAINFO: Kui laps suudab omal jõul seista, võib innustada teda toe najal esimesi samme tegema. Last kõndima õpetama ei ole vajadust, kui ta on selleks valmis, siis see lihtsalt tuleb ja teda pole võimalik enam pidurdada . Esimeste kobavate sammude suhtes tuleb olla tähelepanelik- laps võib kukkudes haiget saada ja nii ehmuda, et ta ei julge enam kaua uut katset teha. Lapsel peaks laskma olla võimalikult palju paljajalu (Maser 1994: 50). Kümnekuuse lapse elus omandavad tähtsa koha sellised mänguasjad, mida saab üksteise sisse toppida võib üksteise peale laduda (Maser 1994: 53).
Lapsele meeldib mängida erinevate karpide ja topsidega, mida ta saab panna üksteise sisse. Samuti on huvitavad kapid ja sahtlid, nende sisu. Seetõttu tuleb kõik ohtlikud esemed liigutada kõrgematesse kappidesse. Laps hakkab tahtma ise süüa. Selleks võiks püree või pudru söömise ajal anda talle lusika. Muidugi tuleb arvestada, et kogu lapse ümbrus saab ilmselt toiduga kokku. Väike ilmakodanik avastab põnevate mänguasjadena ka majas asuvad toolid ja nendele ronimise. Enamik beebisid teab, kuidas toolile üles ronida, kuid ei tea, kuidas uuesti alla saada (põlvede kõverdamine ja ka püstiasendist istuli laskumine on lastele palju raskem väljakutse, kui me seda arvame). Võib julgustada last toolile ronima, kuid peab olema sealjuures alati ise kõrval. Seejärel peab last aitama toolilt alla tulemisel, toetades teda, põlvi ja jalgu sobivalt asetades (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011).

lapse eeldatav areng üheteistkümnendal elukuul

Üldliigutuslik areng: laps liigub vabalt ja kiirelt neljakäpukil; istub iseseisvalt ja kindlalt põrandal; laseb ennast istuvast asendist pikali ja tuleb tagasi istuma; toest ühe käega kinni hoides tuleb püsti ja läheb tagasi; seisab lühikest aega iseseisvalt ilma toeta; liigub toe najal; liigub külgsammudega või tõstes ühte jalga ette; laob klotse ja rõngaid üksteise sisse; suudab lusikat käes hoida ja suu juurde viia.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: saab aru lubadustest ja keelamistest ( lapsevanem peaks olema oma nõudmiste suhtes järjekindel); oskab ilma nututa oma soove väljendada, näidata esemele mida soovib.
Sensoorne areng: laps huvitub märkide keelest ( kehakeelest ).
Intellektuaalne ja keeleline areng: sõnavara suureneb; ütleb ema-isa ja teab nende sõnade kindlat tähendust; on võimeline kokku viima konkreetseid esemeid oma sõnaga (näiteks: koer- aua; kass - kiss, näu); lapsel on tekkinud mittearusaadav "pudikeel“.
LISAINFO: Lapsele peaks õpetama, kuidas ise riidesse panna, kuidas potil käia, kuidas ise süüa, sest nüüd on nende tegevuste vastu suur huvi. Ikka meeldib lapsele asju üksteise sisse panna, samuti asju üksteise vastu lüüa. Peitusemängki on endiselt lemmikute seas. Ema võib peita end lina alla ja hüüda „Kus on emme?“. Lapsele meeldib otsida. Arendama peab ka seismist (ka kõndimist, kui laps juba kenasti seisab), erinevate asjade peale ja maha liikumist.
Ekspertide hinnangul on praegu on hea aeg lapse järk järguliseks võõrutamiseks lutist. Mida kauem laps lutti imeb, seda raskem on talle selle harjumuse peatamine. Heaks põhjuseks siinkohal on lapse kõne süvenev areng. Lapsel võib olla väiksem huvi jutustamise vastu, kui tal on pidevalt lutt suus . Võõrutamist alustanud, peab olema kindlameelne. Alustama peab järk-järgult: piirata esiti päevast kasutusaega, seejärel töötada öiste kordadega. (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011).

lapse eeldatav areng kaheteistkümnendal elukuul

Üldliigutuslik areng: laps suudab paar minutit üksi seista; suudab lamavast asendist püsti tõusta; hakkab toe abita kõndima; näitab, kumba kätt ta rohkem kasutamiseks eelistab; korraldab põrandal mänguasju, võib ehitada madalat torni.
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab öelda 2-7 äratuntavat sõna ja näitab välja, et ta mõistab sõnade tähendusi; tahab endale magamiseks kindlusttekitavat mänguasja
Sensoorne areng: laps näeb peaaegu sama hästi kui täiskasvanu, nägemismälu on väga hea; reageerib kiiresti oma nimele; reageerib kiiresti tuttavatele helidele; silitab, pöörab ja patsutab esemeid oma käes; eristab ja hindab toite maitse järgi, näitab eelistust magusa või soolase -eelistust; vahel naudib televiisorivaatamist; naudib õpitud laulumänge, liigutab end nende taktis kaasa; laps ei pista enam asju suhu
Intellektuaalne ja keeleline areng: laps annab küsitud asju edasi; kasutab katse-eksitusmeetodit; saab aru lihtsatest lausetest, mis on seotud liikumisega (tule emme juurde); näitab, et mõistab aina rohkem sõnu (umbes 50 sõna) ; lalisemine hakkab võtma aina rohkem kõne kuju (Child development. 22.09.2011).
LISAINFO: Laps võtab esimesel eluaastal kasvus kõige rohkem juurde. Last tuleks mõõta ja kaaluda kord kuus. Rinnapiima võiks jätkuda 8. kuni 12. kuuni (Maser 1994: 55- 58).
Lapsega koos on hea teha kodutöid, need pakuvad talle huvi. Jalutuskäigul on hea mõni suur liikuv lelu või nukuvanker, mida laps saab enda ees lükata. Mäng on väikese inimese töö ja seda ei tohiks lapse arengus alahinnata. Mänguplatsid on lemmikud, seal on palju erinevaid tegevusi. Nii mängimise kui ka kodutöödel abistamise juures tuleb lapsele pidevalt selgitada, milleks erinevad asjad vajalikud on ja mida need teevad. Samuti peaks jätkama lapsele ettelugemist ning raamatute piltide kohta seletuse andmist. Vesi, liiv ja joonistusvahendid lähevad selles vanuses samuti hästi kaubaks. Siiski tuleb jälgida, et last ei koormataks suurte mänguasjakuhilatega – lastepsühholoogid on seda meelt, et mudilase arengu seisukohalt pole kasulik teda paljude mänguasjadega üle külvata, vaid jälgida, et lelude valik oleks mitmekesine ja arenemisvõimalusi pakkuv. Liiga palju mänguasju korraga mõjub lapse tähelepanule pärssivalt ning vähendab fantaasia - ja keskendumisvõimet (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011).

kasutatud kirjandus

Child development. http://www.familiesonlinemagazine.com/child-development/7months.html (22.09.2011)
Child development guide. http://www.child-development-guide.com/child-development-6-months.html (22.09.2011)
Lapse areng 7.-9. elukuu. http://cnk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=133%3Alapse-areng-7-9-elukuu&catid=40%3Aminulaps&Itemid=76 (22.09.2011)
Lapse areng 10.-12. elukuu. http://cnk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=134%3Alapse-areng-10-12-elukuu&catid=40%3Aminulaps&Itemid=76 (22.09.2011)
Lapse areng 7-9 elukuul. http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/7_kuud.html (22.09.2011)
Lember, Ü.; Uriko, K.; Mets, H; Raukas , R; Varendi, H. (2005) Rasedus, sünnitus, vastsündinu. Tallinn: SCA Hygiene Products.
Liivamägi, Ü. (1995) Uue elu algus: teejuht loomuliku sünnituse juurde. Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda
Maser, M. (1994) Sinu laps. Tallinn: Vikerkaar.
Väikelapse areng. http://www.hopsti.ee/vaikelapse-areng . (25.09.2011)
18