Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide ...
Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutusteta piltidel eraldati puhaste ärvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopavälise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud PontAveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872 1898) mustvalges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (18621918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega.
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid
JUUGENDSTIIL Linda Blande, Hannaliis Vessart, Helina Karro, Cerlyn Treumann Juugendstiil Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Juugendstiili tunnused Looduslike motiivide kujutamine (nt lilled) Nõtked ja painduvalt voolavad kõverjooned Mahedad toonid Naine muutub tarbijaliku ühiskonna sümboliks Pildid ei paku ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuvad seinapinnale (figuurid on siluetsed) Juugendstiili kujunemine Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist Eugène Grasse...
Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni juhtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju Eesti arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Oluline mõju Eesti arhitektuurile on Soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis Soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis : Estonia teater, Vanemuine, Taagepera mõis, Neeruti mõis, Ammende villa Pärnus, Tartu Pauluse kirik jne. Jacques Rosenbaum Jacques Rosenbaum sündis 2. juunil 1878 Haapsalus ja ta suri 6. jaanuaril 1943 Berliinis. Ta oli Eesti arhitekt baltisaksa päritoluga. Õppis 1896- 1898 Riia Polütehnilises Instituudis keemiat ja 1898- 1904 arhitektuuri. 1904-1907 oli Rosenbaum Tartu linnaarhitekt
JUUGEND Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt: · arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud
McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau (,,New Art", e.k ,,Uus kunst") arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja ,,piitsaplaksu" trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks
kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. 2 Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau („New Art“, e.k „Uus kunst“) arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks
Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned
Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898). Iseõppinud kunstnik jõudis oma nime kuulsaks teha vaatamata lühikesele elule. Oma esimese honorari sai 1892.a. ja kaks aastat hiljem tõid illustratsioonid Oscar Wilde ,,Salomele" talle üleöö kuulsuse ja ka kurikuulsuse
JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi
osast ehitatud annetustest. Kas projekt ka kunagi lõpule viiakse, jääb teadmata.Algselt oli siia planeeritud uusgooti ehitis, nagu lõppev 19.sajand oli neid sadade kaupa välja mõelnud. Aasta pärast ehitustegevuse algust tehti töö jätkamine ülesandeks Antonio Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused. Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili. Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde
Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898). 5 Pildid Morris. Padi Morris. Initsiaalid Rossetti. La Ghirlandata
Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti. G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ''kole skelett'' kuid nüüd on see Pariisi sümbol. Eriliselt juugendlik on Barcelona. A. Gaudi kavandas Sagrada Familia kiriku. E. Saarinen projekteeris Tallinnas maja Pärnu mnt. 10. Ja A. Lindgren projekteeris Vanemuise teatrimaja mis hävis II maailmasõja ajal. Eestis esindavad veel juugendstiili Estoni teater, Eesti Draamateater ja Õnnepalee Pärnu mnt. N. Triik, K. Mägi, K. Raud on viljelenud juugendstiili. ''Noor-Eesti'' on kirjandusrühmitus. ''Noor-Eesti'' I albumi kaane kujundas N. Triik Teatris Estonia on vähe juugendstiili elemente, sest see põles sõjas ja Vanemuises pole neid elemente, sest esimene maja hävis II Maailmasõja ajal. Sümbolism Sümbolistid kujutavad oma teostes väljamõeldud asju ja olukordi. Fantaasiast
Tema tuntuim teos - La Sagrada Familia kirik Barcelonas - on just keerukuse tõttu siiani lõpetamata. Juugend eesti arhitektuuris Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid, kelle kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. Just soomlased on eesti arhitektuuri kõige rohkem mõjutanud. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Suuresti on Eestit mõjutanud ja Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943) Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : · "Estonia" teater (1913, Armas Lindgren, Wivi Lönn), · Draamateater, N
Arhitektuur,Interjöör,Disain · Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" · Art nouveau pärineb Inglismaalt · Alusepanija William Morris (1834-1896) · Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) · Art nouveau/ juugendstiili eesmärk oli kuntsi ja elu ühendamine moodsa ajastu kujunemis perjoodil. · Kõrgaeg 18901905 · Juugendis võib eristada enam-vähem kahte üheaegset suunda:Dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit · Juugendstiil hõlmab arhitektuuri,sisekujundust,maalikunsti,raamatuillustratsioone,e htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas
tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev. Postimpressionistid olid algul vaimustatud impressionismist. Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Gaugin hakkas pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi
rahvaluule võlu maailm. Oskar Kallis (LEIAB INTRANETIST) Juugendstiil Tekkis 19. Saj lõpul ning eksisteeris sümbolismiga põhimõtteliselt ühel ajal. Sündis mitmes Euroopa riigis üheaegselt kuna taheti vabaneda arhitektuuris valitsenud stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis kulgevad mööda kaunistatavat pinda üksikult või kimpudena. JUUGENDARHITEKTUUR (LEIAB INTRANETIST)
Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk.107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884)
disainiks oli üheks juugendi tugevaks küljeks (tuletagem meelde juugendi interjööre). Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud
JUUGENDSTIIL 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõeli...
Matemaatika. 1. On elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. Mis on stereomeetria 2. On kolme tipuga hulknurk. Mis on kolmnurk. 3. On korrapärane kuustahukas. Mis on kuup. 4. On kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte. Mis on trapets. 5. on hulktahukas, mille üks tahk (püramiidi põhi) on hulknurk ning ülejäänud tahud on kolmnurgad. Mis on püramiid. Inglise keel. 1. William Shakespeare on pärit sellest riigist. Mis on Inglismaa. 2. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema naisega. Kes on Anna Hathaway. 3. Shakespeare vanema tütre eesnimi. Kes on Susanna. 4. Shakespeare noorim tütar. Kes on Judith. 5. Ta on kirjutanud raamatud "Hamlet", "Kuningas Lear". Kes on William Shakespeare. Kunst 1. oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Mis on juugend. 2.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mi...
Juugend (E.Munch, H de Toulouse-Lautree) Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili. Nii hakkas kogu Euroopas 19.saj.lõpust levima stiil, mis eri maades kandis erinevaid nimesid: Inglismaal Modern style, Prantsusmaal Art nouveau, Saksamaal - juugend(ilmuma hakanud ajakirja "Jugend"(noorus)järgi, kus seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris , sisekujunduses , tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis . Arhitektuur Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ett...
Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm, kuna tal oli sünge lapsepõlv 13. Mis keeltest pärinevad nimetused art nouveau ja juugend? Mida need tähendavad? Art nouveau pärineb prantsuse keelest ning tähendab uut kunsti. Juugend pärineb saksa keelest ning tähendab noorsugu. 14. Millised hooned esindavad Eestis veel juugendstiili? Estonia teater, Taagepera mõis, Holdre mõis, Ammende Villa Hotell ja restoran 15. Kes eesti kunstnikest on viljelenud juugendstiili? Ants Laikmaa, Oskar Kallis, August Jansen, Kristjan Raud ja Aleksander Tassa II osa KUNSTNIKUD Tutvusta lühidalt kunstnikku ja tema loomingut. Nimeta tuntumad teosed (2-3). 1. Antoni Gaudi-prantsuse arhidekt Gaudí looming oli keerukate ja rikkalike kultuuriliste tingimuste tulemus. Tema
mõisaid. Neobarokk - jäljendas baroki stiilipõhimõtteid. Eklektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Juugendstiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Historitsism Historitsism kujunes välja 1820. - 1830. aastatel. historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nimetatakse historitsismiks. Historitsism on kujunenud
Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö
Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated
Paljud teised kunstnikud kasutasid hiljemGrasset` ideid. Eugene Grasset lõi tõeliseltjuugendliku plakati, kasutades tugevat kontuuri ja voolavaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi malbe, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Alphonse Mucha Oli üks tuntumaid juugendstiili plakatikunstnikke. Saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" (1895) Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel on täisfiguurid, keerukas ornamentika, arvukalt detaile. Mucha kasutas mitmekesiseid mahedaid värvikombinatsioone, oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid tsehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid, romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne.
on kunstnikke, keda seotakse juugendi suure eduga Euroopas Henry van de Velde, Paul Hankar ja Victor Horta, kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust. Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks. Victor Horta Hôtel Tassel Brüsselis 7.Kas juugendkunsti võib leida ka Eestist? Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus
juugendlikku. Sümbolismi ei saa nimetada stiiliks, vaid see on süzeekunst.Erinevates Euroopa osades domineeris erineva temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal olid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamine. Ida-, ja Põhja-Euroopas oli rohkem rahvusromantiline, mis osaliselt segunes sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud,
Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige . See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega ületrükkimist. Märkimisväärne on jaapani maskinikerduskunst 17. ja 18. sajandist.Eriilmelisi maske loodi teatri tarbeks. 1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art deco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a
surnuaiad Kunst peab loobuma aktimaalist Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia Liikumist maalil anti edasi joonisfilmi filmikaadrite joonistamisega. Võeti üle kubistlik kogemus- värvikirev mosaiik. Skulptuuris olid väljavenitatud vormid Arhitektuuris jäädi kavanditele Liikumise lõhkus Esimene Maailmasõda ! Kk Juugend/Fovism 1. Kus sündis Juugend ja missugust protesti ning püüet väljendas? 2. Kes oli Juugendstiili alusepanijaks? 3. Juugendlik iseloomustus ruumide sise- ja väliskujunduses 4. Iseloomusta Juugendlikku ornamentikat, kes oli loojaks? 5. Kas Juugendi looja ideed ja püüded jõudsid eesmärgini? 6. Millest sai roovide kunstnikerühmitus nime? 7. Nimeta roovide esindaja 8. Iseloomusta roovide loomingut
Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitustegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. aastal Tartus. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? KRISTJAN RAUD eelistas sümbolismi ja juugendstiili. Ta viljeles söejoonistust ja graafikat. 4. Millised teemad olid olulised Raua loomingus? KRISTJAN RAUA loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja „Kalevipojast“ leitud teemad. 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj alguse Eestis? 20. saj alguse Eestis oli võimalik õppida kunsti ANTS LAIKMAA ateljeekoolis. 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike
sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro (1753-1806), Katsushika Hokusai (1760-1849) ja Ando Hiroshige (1797-1858). See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega (kuni 15) ületrükkimist. Märkimisväärne on jaapani maskinikerduskunst (17. ja 18. saj.) Keraamika Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Kalligraafia ...on hieroglüüfide peenelt väljajoonistamine ja nende kaunistamine. Kuna
plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv". Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus. Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud
Juugend 12.klass Sisukord Sissejuhatus William Morris Juugend arhitektuuris -Juugend Eesti arhitektuuris Juugend maalikunstis Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Meil tuntakse seda stiili juugendstiili nime all, Ameerikas kannab ta nime "modern style" , Inglismaal ja Prantsusmaal aga "art nouveau". Üldiselt peeti juugendit 20.saj. esimesel poolel väga veidraks ja maneerlikuks. W. Morris http://lemonodor.com/images/william-morris-wallpaper-s.jpg Juugend oli inspireeritud 19.saj. teisel poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise
märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Nimete juugendstiili ehitusi Eestis?? Amende Villa Pärnus, Roodi mõis, Iluste mõis, Halinga mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui
sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (1873-1950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (1870- 1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik
Ammende villa on ks parimaid varase juugendstiili niteid Eestis. Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas. Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb. Vankumatult ja kindlalt, sest nii vrikas maja juba ei luba endale allaandmist mitte milleski ega mitte millelegi. Kui Prnu linna kohta keegi vras vihjeid ksima juhtub,...
Juba ehitise välimuses pidi peegelduma tema otstarve, tema sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus jne. Tihtipeale näib funktsionalistlik hoone koosnevat üksikutest lihtsatest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Funktsionalismi põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju. Pärast esimest maailmasõda tekkis arhitektuuri ühe kõrvalharuna ka veel nn ekspressionistlik suund, mille pooldajad suhtusid hoonesse peaaegu nagu skulptuuri. Väljenduslikkust hinnati enam kui otstarvet. Eelkõige Saksamaal kerkisid imelikud, süngeilmelised, juhuslikuna tunduva väliskujuga nagu tugevast tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist.
sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro (1753-1806), Katsushika Hokusai (1760-1849) ja Ando Hiroshige (1797- 1858). See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega ületrükkimist. Märkimisväärne on jaapani maskinikerduskunst No-teatri tarbeks loodud eriilmelistes maskides. SKULPTUUR Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. KALLIGRAAFIA
New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A.Lindgren, W.Lonni ,,Estonia" SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus 19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni. Idee hakata korraldama regulaarseid maailmanäituseid tekkis Inglismaal.
nurgal, Kadrioru administratiivhoone, Aleksander Nevski katedraal, Oleviste kirik, Kanuti gildi hoone, Tallinna Jaani kirik, Rüütelkonnahoone Toompeal, Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinna Reaalkooli hoone, kohvikuhoone Maiasmokk Pikk tänav 16. 3. Juugend- stiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel.
Kui loomingust täpsemalt rääkida, siis näiteks, Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: üks tuntumatest on "Kahekesi" (1908), mis on tušijoonistus. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, kes avaldasi laialdast mõju tema värvikäsitusele. Esile tõusevad teosed: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), ornamentaalse vormiga "Soomaastik" ning "Norra maastik männiga" (1910), mis ühtlasi oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunsti ning haakuvad sisu poolest ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. Mägi’ Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Alates 1918. aastast on märgatav ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Parimad näited on "Pühajärv" (1918–1920) ning "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist on mõjutusi saanud ka suured
loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909). Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga" (1910), mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured
väljapaistvamaid kunstnikke. See oli üks põhjus, miks Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. "Pallase" kunstikooli esimene juhataja oli K.Mägi, pärast tema surma A.Vabbe ja skulptor Anton Starkopf. Võrreldes Tartuga oli Tallinna kunst stiililiselt ebaühtlasem, kirevam ja üldiselt konservatiivsem. Tallinnas oli palju kunstnike, kes esindasid lihtsameelset realismi või jätkasid dekoratiivset stilisatsiooni lahjendatud juugendstiili vaimus. Selline laad leidis kergemini tunnustust laiema publiku kui ka iseseisvunud riigi valitsuse silmis. Tartu ja Tallina kunstnikkonna vahel oli tänu Tallinna kunstnike kemmertsedule ja riiklikule soosingule pinged. Kahe kunstikeskuse konkurents oli ka põhjuseks, miks ei sündinud kõiki kunstnikke ühendavat organisatsiooni. Alates 1914. aastast pealinnas tegutsenud linnak unstikool sai 1920. aastak riiklikuks keskastme
Lemmiklinnud- luik, flamingod, pääsuke ja putukatest oli kiil. Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid? Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraazaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik juugendit, kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses. 10
vahendusel. 1870-1880.aastatel anti Berliinis välja terve seeria mustriraamatuid, mis kopeerisid vanu 16-17.sajandi rist- ja holbeinpistes ornamente. Nii ulatusid ka uue üleeuroopalise mustriraamatute lainega hiliskeskaegsed ristpistemustrid ka eesti rahvakunsti tikandeisse. Esineb saksa keelseid lauseid tikandeil, kuid on võetud vaevaks ka neid tõlkida (head isu, maga hästi jm). 19.sajandi lõpupoole kujunes välja uus juugendstiili laad. Väljaannete vahendusel levisid voolava joontemönguga, ornamentaalsed, pinnalised ja ühtlasi fantaasirikka stiliseeriva laadiga, tihti ka jaapanlikult lakoonilised juugendmustrid kogu Euroopas. Sõiduvaipade ja seinatekide kaunistustes hakati 19.sajandi teisel kümnendist peale tikkima madal-, side- ja varspistes mustreid hobusepeade ja raudadega. Kandes endas õnne, kodurahu, jõukuse ja heaolu sümboolikat, said need maarahva seas populaarseks. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
