RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas a...
1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ees...
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast,...
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Va...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
annaabi.ee 
