Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
NEOIMPRESSIONISM ehk püäntillism. point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega....
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga m...
Villu Fovism - Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat. - Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism. - Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks...
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
Moodsa kunstivoolud 20.sajandi Euroopa kunstis Kristina Saluste Paldiski Gümnaasium ÕO. 10.klass 20.sajandi alguse maailma kunsti vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Nii linnapildis kui ka muuseumides leidus rohkelt vana kunsti, seetõttu sündis ka seal enamik uusi kunstivoole. Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel e...
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
annaabi.ee 
