Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal? – Kuna Internatsionaalse stiili eesmärgiks on mahutada palju asju ühte kohta, ehitati pilvelõhkujaid, mis võtsid vähe maad, aga mahutasid palju inimesi. Keda suunda esindasid (2 nime ja mida nad tegid?) Ludvig van der Rohe - Martin Luther King Jr.-i nimeline raamatukogu, Walter Gropius - Bauhausi koolimaja Kui raha poleks probleem, siis milliste põhimõtete järgi ehitatud majas peaks olema teie tulevane kodu? Juugend, funk, inter, orgaan. Mina ehitaksin enda kodu orgaanilise arhitektuuri stiilis. Olen suur looduse ja metsa austaja, orgaanilises stiilis majad sulanduvad ilusti loodusesse, mis võiks olla veel ilusam kui maja mis on loodusega ühtne? Samuti meeldib mulle avarus ja puhtus. Majas ei tohiks olla palju eraldavaid uksi ja seinu.
aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Gropius van der Rohe Moholy-Nagy Bauhausi hoone Farnsworth House Kompositsioon Dessaus Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus Arhitektuuriliste kaunistuste vältimine, materjali värv ja faktuur oluline. Uued materjalid, konstruktsioonid ja proportsioonid. Orgaaniline modernism. Rõhk horisontaalsetel ja vertikaalsetel joontel. Click to edit Master text styles Second level Third level
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks.
Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel Timo Meitus XI klass Eeldused Kõik pidi põhinema kindlal süsteemil Sõjajärgsetel aastatel tundus peenutsemine liigsena. Mõeldi lihtinimestele Sõjas kannatanud riikides tundus keskkond soodne Funktsionalism Rajajateks olid: Sveitslasest arhitekt Le Corbusier Sakslasest arhitekt Walter Gropius Hollandlasest arhitekt Jacobus Oud Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus oli üks tähtsamatest keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused. Levinud kogu maailmas, laialdasemalt USA-s, aga ka Saksamsaa ja Venemaa. Tänapäeval levinud peamiselt mööblina, aga ka arhitektuuris. Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee.
· Töösturite ja disainerite partnerluse tulemusena suudeti ületada lõhe traditsiooniline käsitöö ja tööstusliku masstoodangu kujundamise erinevustes. · Werkbundi moto oli "Vom Sofakissen zum Städtebau" sohvapadjast linnaehituseni, st. disainerid olid universaalsed. · Katsetati uute materjalide ja uute vormidega, sõnastati uusi teoreetilisi tõekspidamisi. · 1914.a. toimus Werkbundi näitus Kölnis, kus esinesid oma töödega arhitektid V. Gropius, A.Meyer, B.Taut, L.Mies van der Rohe, jt., kelle tööd kuulusid juba uude, modernismi ajastusse. · Werkbundi näitused toimusid veel ka 1924, 1927, 1929.a. · Werkbundi initsiatiivil asutati 1919.a disaini- ja arhitektuurikool Bauhaus. Bruno Taut oli arhitekt, linnaplaneerija, maalija. Uue vormi otsingul vaimustus klaasist ja metallist. 1910 avas oma arhitektuuribüroo, vaimustus inglaste mõjul aedlinna ideest. 1914
Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks
hea oleks? a) Logo on eseme või poe tunnusmärk, on vajalik esindamaks firmat, objekti, eset b) Logo kujundamisel tuleks silmas pidada, et logomärk ja logokiri oleksid selged ja kergesti märgtavad ning moodustavad koos ühse terviku 9) Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) a) Ergonoomika uurib inimese psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele sobilik esemeline keskkond 10) Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135- 136)) a) Walter Gropius oli saksa arhitekt ja kunstikooli „Bauhaus“ rajaja b) Arendas funktsionalismi ja konstruktivismi ka internatsionaalset stiili 11) Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) a) Funktsionalism on midagi mis hästi funktsioneerib ning on ilus
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest
korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks). Eeskujuks Le Corbusier'le, Gropius'le ja Mies van der Rohe'le. 1 Heinrich Tessenow (1876-1950)- tõi aedlinna idee rahvusvahelise tähelepanu alla. Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. ,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne." Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid
● Regulaarne planeering ● Madal hoonestus ● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne ● Loobumine perimetraalsest hoonestusest ● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse elutuppa paistaks päike.
· Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans Arp · Marcel Duchamp · Giogio de Chirico · Carlo Carra Maailmasõjad SÜRREALISM · Salvador Dali · Sigmund Freud · Karl Gustav Jung · Andrei Tarkovski · Bergmann · Frederico Fellini · Bunuel · Joan Miro 1955-1970 NEODADA · Jasper Johns · Robert rauschenberg
Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://history-wiki.wikispaces.com/yr11_weimar_bauhau https://aehistory.wordpress.com/1919/10/08/1919-bauha s us-school
Funktsionalism. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi
Vormikäsitlus: realistlik, ülitäpne kujutamine, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Salvador Dali „Mälestuse püsivus”, „Mae West” Rene Magritte „Ravitseja”, „Igiliikumine” FUNKTSIONALISM Põhimõte: hoonete ja mööblite vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnused: ülitähtsad vormid – risttahukad, silindrid; kandilised, ümarad aknad (lintaken). Le Corbusier’ – Villa Savoye, Centre Le Corbusier Walter Gropius – Gorpiuse maja, Törteni maja FUNK EESTIS: Olev Siinmaa – Pärnu rannahotell, Pärnu rannahoone, Jakobsoni villa Edgar Johan Kuusik – Tallinna Kunstihoone, Maasika-Vaarika elamurajoon
Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga
Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis ühendada kõik visuaalsed kunstid arhitektuuri juhtimisel ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise aluseks pidi olema praktilisele funktsioonile vastavate, lihtsate, geomeetriliselt "puhaste" vormide loogika. Funktsionaalne on ilus. Gropius: Bauhaus Master's House (Lyonel Feininger),
Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis ühendada kõik visuaalsed kunstid arhitektuuri juhtimisel ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise aluseks pidi olema praktilisele funktsioonile vastavate, lihtsate, geomeetriliselt "puhaste" vormide loogika. Funktsionaalne on ilus. Gropius: Bauhaus Master's House (Lyonel Feininger),
Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga toetuti geomeetrilistele vormidele. Saksamaal ja Venemaal. 2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata
kaunistuste vältimine (L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes. Stiili on võimalik tõlgendada moderniseerimise ja progressi sümbolina. (Le Corbusier. ÜRO peakorter. N.Y. WALTER GROPIUS (1883 1969) Oli Saksa arhitekt ja Bauhausi looja Sai arhitektuuri õppejõuks Harvardi ülikoolis. (W.Gropius) Kavandas mitu hoonet oma ülikoolile, Bostoni keskuse ja PanAmi hoone New Yorgis. (W.Gropius. PanAmi hoone. N.Y.) LUDWIG MIES VAN DER ROHE (18861969) Bauhausi viimane direktor Arhitektuuris valitseb range geomeetriline reeglipära "Less is more" võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima
Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis justkui kadusid piirid eri kunstiliikide vahel Põhirõhk pandi inimese kogu elukeskkonna kujustamisele, mitte ainult selle üksikutele külgedele Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy, Vassili Kandinsky ja Paul Klee Kool suleti küll 1933. aastal natside poolt, kuid selle mõju on jääv. Le Corbusier (1887-1865) Üks 20
8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? - mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad kunstnikud olid optimistid ja arvasid, et nende looming suudab muuta elukeskkonda nõnda, et uut moodi ja parem elu saab võimalikuks. 10. Millise asutuse rajas 1919a. W. Gropius? Millega see tegeles? - rajas Saksamaa kunstikooli ,,Bauhaus" - see püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikkus kaost ning näidata teed progressile. 11. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? - funktsionalism põhimõte, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest ( funktsioonidest ) 12. Millele Henri Rousseau vilistab? - klassikaliste perspektiivi reeglitele. 13. Mida armastas ta lapsena? - muusikat ja joonistamist
1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960. 14. FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIOVISM 1920. AASTATEL 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I maailmasõda eriti tugev soov elukeskond uueks muuta? Eluskonna uueksloomine soov sõjärgses vaesunud Euroopassuunas otsima uusi lahendusi. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Funktsion- kõik see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5.Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid iseloomustada tema osa arhitektuuri ajaloos.
,,Urban Landscape Design", ,,The Landscape We See". 2000. aastal Garrett Eckbo suri. -4- 2. Garrett Eckbo nägemus maastikuarhitektuurist Juba Harvardi ülikoolis käies leidis Garrett Eckbo koos koolikaaslastega, et maastikuarhitektuuri, mida tollal õpetati kaunite kunstide stiilis, peaks õpetatama põhinedes teadusele, arhitektuurile ja kunstile. Garrett Eckbot, James Rose'i ja Dan Kileyt mõjutas Walter Gropius ning Eckbo tajus raskusi arhitektuuri korrapärase geomeetria ja loomuliku looduspaiga nõtkuse ja taimede vormide tervikuks liitmisel. Sellest tulenevalt julgustas Eckbo stiile kokku segama. Teoses ,,Landscape for Living" räägib Eckbo oma põhimõttest, et väline ja tubane on lahutamatud ja nad on teineteist täiendavad ning et inimesed räägivad tihti ,,majast" ja ,,aiast", harva aga ,,kodust" kui tervikust ja üksusest, mis on suurem kui vaid maja ja aed.
tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist. Tõeliseks funktsionalismi toetajaks ja levitajaks sai aga 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikool „Bauhaus“. Kool loodi küll arhitektuuri ja töötustoodete kujundamise õpetamiseks, kuid sellest sai tähtis kunstikeskus, kus õieti kadusid piirid üksikute kunstialade vahel. Kooli rajas silmapaistev arhitekt Walter Gropius (1883 – 1969), kes kavandas ka „Bauhausile“ hoone – see on üks funktsionalismi tähtteoseid. „Bauhausis“ töötasid õpetajatena tuntud maalijad Kandinsky ja Klee. „Bauhaus“ likvideeriti 1993. aastal fašistide poolt. Paljud eesrindlike kunstialaste ja ühiskondlike vaadetega bauhausalased pidid maalt lahkuma, 2 peamiselt USA-sse, kus nad arhitektuuri arengusse edaspidi tõhusa panuse andsid.
Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat. M. Rothko Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS Arhitektuur pärast II maailmasõda Taust 1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse ,,internatsionaalseks stiiliks" Selle stiili olid loonud W. Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki Internatsionaalse stiili kõrghoonete juures kasutati teraskarkassist ,,skelette", mis kaeti üleni klaasist kardinseintega L. Mies van der Rohe põhimõte oli ,,less is more", mis tähendas, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam, nt Seagram Building
Kunstiajalugu Kool 9.kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks...
kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. "Bauhaus" (Saksa arhidektuuri kool, rajatud 1919. aastal, õpetas ka kunste, kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks
Selle saavutamiseks:tuleks tähed, kujundid ja olulised jooned teha tausata suhtes kontrastsed ja mitte väga peene joonega ei tohiks kasutada liiga palju detaile (väikesed detailid kaovad logo vähendamisel ära ja logo muutub ebaselgeks) tuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis
(tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. ,,Bauhaus" Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy-Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides
and-carry ehk do-it-yourself tüüpi mööbel, mida oli kodus võimalik ise kokku panna. 22 17.10.2011 (1937) 23 17.10.2011 Bauhaus esimene modernse disaini kool (1919 Weimar) Kunst ja tehnoloogia uus ühtsus Walter Gropius kokkupandava mööbli idee (1920) (Josef Albersi riiul Gropiuse kabinetti) 24 17.10.2011 25 17.10.2011 Marcel Brauer Bauhausi kõige uuenduslikum mööblidisainer 1922 tuli välja moodulköögi ideega (1923) 26
Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna lõppenud oli kohutav I MS. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Funktsionalism levis kõige rohkem Saksamaal ning nt ka Tsehhoslovakkias. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus, mis tegutses 19191933. *Kooli kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Selle põhimõtte läbi muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist.
Tema vaatevinkel ning ekspressionistlikud ideed aga ei meeldinud paljudele ning tõrjuti reformimisel radikaalide poolt, sest nad pidasid neid liiga individualistlikeks ning väikekodanlikeks. Kandinsky tööd eemaldati Nõukogude muuseumitest aastateks. 1921. aastal kolis Kandinsky tagasi Saksamaale. 1. 5. Bauhaus Peale Saksamaale kolimist Kandinsky võttis vastu Walter Gropius`e kutse õpetada ja anda edasi oma teadmisi Bauhaus`is, mis oli Gropius`e loodud Kõrgem Kunstikool. Teme tolle aja arendused punkti ja joone koha pealt viisid välja teoreetilise raamatuni Point and Line to Plane*, mis ilmus 1926. aastal. Geomeetriliste elementide tähtsuse kasv tema õpetamises ja ka maalimises, eriti nurk, ring ning sirged ja kõverad jooned, oli eriti märkimisväärne. Kandinsky jaoks oli see väga arendav ja produktiivne periood. Tema suurt loomingulist vabadust kroonib 1925. aastal loodud töö Yellow- red- blue**
tuupi majade ehitamise. Linnakujundusliku elemendina kasutas Aalto lainjat seina. Meeldiva mulje lõi plokkmajade spiraalikujuline paigutamine umber kunka. Kauttua (1943) ja Oulu (1943, ei rakendatud) linnaplaanide koostamisel olid lähtealuseks samad eeltoodud ideed. Ehituse ja maastiku sidus Aalto uhtseks tervikuks ka Seinäjoki haldus- ja kultuurikeskuse rajamisel 1958-65. Terviklikkust võimendas veelgi arhitekti enda poolt majadesse kavandatud mööbel. 8. Walter Gropius ja linnaehitus. Bauhausi uhe juhtfiguuri Walter Gropiuse vabaplaneerimise kontseptsioon, mida õigupoolest võib käsitleda ka Le Corbusier vertikaalse aedlinna idee edasiarendusena. Gropiuse idee kätkes endas kardinaalseid muutusi suhtumises tänavaruumi kui millessegi konstantsesse. Vabaplaneeringus nägi arhitekt võimalust hoonestuse niisuguseks paigutuseks, et igast korterist oleks näha majadevahelist uldkasutatavat muruplatsi ning igasse elutuppa paistaks päike.
lisadega. Jõudis ühtlaselt katva( all-over painting) stiilini. Internatsionaalne stiil. 30. Mõiste: internatsionaalne stiil ja tunnused? Tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuur. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 31. Millised kaks Euroopa arhitekti uuendasid oluliselt Ameerika arhitektuuri? Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe 32. Kuidas internatsionaalne stiil on mõjutanud Eesti arhitektuuri? Pärast stalinistliku arhitektuuri hukkamõistmist hakati käsu korras juurutama eriti normeeritud ja standardset funktsionalismi varianti. Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 33. Mis on spatsialism? Milliseid lahendusi lisati kujutavale kunstile? Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad, mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri ning loob sünteesi ,, kõigist
Proun- vaheaste tasapinna ja ruumi vahel. Vorm kasvab üle arhitektuuriks. El lissitzky. Tehnika kultus, vormide lihtsus, innovaatorlikud radikaalid. Bauhaus, esindajad ja sotsiaalmajade ehitamise programm (ideed ja tulemused) Ühendas käsitöö ja kujutava kunsti, lähenedes disainile. Bauhausi manifesti aluseks Bruno Tauti Tööliste Kunstinõukogu arhitektuuriprogramm. ,,kaoksid piirid käsitöö,skulptuuri ja maali vahel, jääks ainult üks: arhitektuur." Walter Gropius(bauhausi looja) arendas edasi Tauti ideed. Johannes Itten. Moholy- Nagy. Franz Cizeki. Hans Poelzig. Peter Behrens. Van de Velde H. Meyer jagas bauhausi neljaks osakonnaks: arhitektiuur, reklaam, puidu- ja metallitöö, tekstiil. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Peale Gropiuse lahkumist Bauhaustist hakkas ta põhjalikumalt uurima elamuehitise
● Tegelased ebatõenäolises seoses R. Magritte “Filosoofi lamp” → S. Dali + L. Bunuel → sürrealistlik film “Andaluusia koer” - väljamõeldud tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M. Rothko Euroopas “brutaalne kunst” (Art Brust) Dubbutet J. Pollock “Number Üks”
· 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, ebareaalsus unenäod, hallutsinatsioonid jms · Mõjutused alateadvusest, nägemustest, unenägudest jne · Fantaasia-ja värvirohkus · Ei tunnistata piire Joan Miro Funktsionalism 1920.aastad · Arhitektuurist, tööstus-ja tarbekunstist tekkinud suund · Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier,saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. · Ehitise või eseme kujundus peab eelkõige täitma oma otstarvet ehk funktsiooni(sellest funktsiooni tuleb ka suuna nimi) · Tähtsad tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid · Välditi kaunistusi, olulisemaks sai materjali värv ja faktuur · Võeti kasutusele uued materjalid(teras,terasbetoon,klaas) ja konstruktsioonid(nt rippkonstruktsioon) ning uued
Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G. de Chirico. Kuulsaim esindaja on katalaan Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimus". Skulptor sveitslane Alberto Giacometti moondatud inimfiguurid. II Maailmasõja eel siirdusid paljud sürrealistid USA-sse. Funktsionalism: Saksamaa, kool ,,Bauhaus", rajati 1919, seal töötas palju avangardistlikke loojaid. Arhitekt Ludwig Mies., Walter Gropius kunstikool Bauhusi hoone. Püüti trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. Koolis õpetati küiki visuaalseid kunste. Natside tulek lõpetas Bauhausi tegevuse. Konstruktivism: Venemaal peale bolsevistlikku revolutsiooni. Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, mitte kujutama elu. Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtshenko. Hollandis ajakiri ,,De Stijl", mille ümber tekkis rühm samanimelisi kunstnikke, arhitekte,
pronksist ääred, geomeetriliselt keeruline kuid vaoshoitud kuju, asümeetriline põhiplaan, kõrge astmeline torn pika aknaga, tipus Heraklese kuju Hotel Tassel- 3st eri osast koosnev, sõlmpunktideks trepikojad ja hallid. Eksterjöris palju toonitud klaasi, interjöris maagiline juugent, nt metallist taimekujuline post. Vetikaid meenutavad dekoratsioonid sumedas elektrivalguses. Kerge kurviline joon hortalik joon. Horta museum- analoogsed võtted Tasselile 12. Walter Gropius ja Bauhaus. Le Corbusier ja funktsionalismi põhimõtted. 5 pilotit. Villa Savoye. Iseloomulik moodne ja uuenduslik materjalikäsitlus. Bauhaus- kustikool, madal katus, klaasist seinad, nurgas klaasist trepikoda Le Corbusier: ,,maja on elamise masin" 5 põhimõtet: · Postidel maja · Vaba fassaadikujundus, raudbetoon · Lintaken (horisontaalaken) · Vaba põhiplaan, kaldtee · Lamekatus, katusaed · Valged seinad, suured aknad Villa Savoye- järgib neid põhimõtteid
"Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe Konstruktivism - Sai alguse Venemaal, kus enamus avangardiste liitus pärast revolutsiooni uue võimuga. Olid veendunud, et kunst ei pea looduses olemasolevat kujutama vaid looma uusi vorme ja konstrueerima uut elukeskkonda. Hiljem tähistab kõiki abstraktse kunsti objekte, mis on moodustatud geomeetrilistest kujunditest. Nõudsid elu ja kunsti piiri kustutamist, kunst pidi
normi ja vormi tüüpilise ja individuaalse vastandumine. Gottfried Semper - ta ei vaadanud tagasi, vaid edasi. Ta tundis muret sellest et vanad materjalid uues tööstusliikumises alavääristatakse. Hea disaini valem on ökonoomsus ja mingi oskus. Peter Behrens - AEG turbiinivabrik, modernismi stardipunktiks nimetatakse. Suured ilusad raudbetoon võlvid. Võttis tehase ruumiliseks eeskujuks farmi, andmaks vabrikutööle tagasi põllumajandusele omast ühise eesmärgistatuse tunnetust. Walter Gropius + Adolf Meyer *Fabuse Kingaliistuvabrik rõhutati nurki kuid mitte kivi vaid nüüd juba klaasiga. Hakati rõhutama rohkem klaasi. *Werkbundi näidisvabrik 1914 (hoone ise pole nii huvitav kuid siin on näha vabrikul klaasi) Nurkade rõhutamine oli omamoodi omane. Klaasist trepikojad keerdtrepi ümber, plaaniliselt pole midagi erilist aga klaasiga kaetud tellishoone Werkbundi näidisvabrik. Adolf Loos - Brnos sündinud. Ainult kurjad ja allakäinud inimesed tätoveerivad ennast
kunstnike terror, jäid ellu need kes surusid oma isikupära alla/ Arhitektuur- elektika, klassitsism, suur SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL 1932a. USA-s./ Sellega tähistati uut Euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri./ 1930a. saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse otsides pelgupaika natsismi eest./ Risttahukakujulised ehitised., Sileda valge krohviga kaetud pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956
W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks. Viimaste eestvõttel moodsa elamukultuuri propageerimiseks rajatud näidisasumeist tähistas modernismi läbimurret Euroopas Weißenhof Frankfurdi lähedal (üldplaneering Mies van der Rohe, 1927). Hiljem rajati näidisasumid Breslaus (Wroclaw, 1929) ja Viinis (1932). D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj. keskel saksa kultuuriruumis tekkinud kontseptsioon, mis tähistas erinevaid kunstiliike (arhitektuuri, muusikat, tantsu, kujutavat ja näitekunsti) ühendavat harmoonilist teost, mille kõik elemendid on sünkroonsed. Mõistet kasutati ilmselt esmakordselt helilooja Richard Wagneri suurlavastuste puhul. Eriti iseloomulik 20. saj. kunstile (nt
sügavama sisuga. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli. Abstraktne teos ei vahenda midagi peale kompositsiooni ja värvi puhaste elementide, mingeid ühtseid voolulisi tunnuseid peale esemetuse abstraktsionismi kõikvõimalikel vormidel iseenesest ei ole. Bauhaus. Bau- ehitama, haus-maja. Kõrgem rakenduslik kunstikool, mille asutas Weimaris 1919. aastal Walter Gropius- uus ühtsus= kunst+tehnoloogia. Esimene suurem näitus 1923.a. , viidi üle 1925.a Dessausse ( suurem rõhk tootmisele) ja 1932.a Berliini, seoses Hitleri võimuletulekuga 1933.a kool suleti. Tähtsaim avangardi õppeasutus Euroopas, valmistas ette uut-tüüpi laia profiiliga kunstnikke. Õppejõududeks tuntud avangardistid, tööstusdisaini väljatöötamine, kaotada lõhe tööstusliku tootmise ja kunsti vahel.
ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitetktuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid,et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Bauhaus, 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standartsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5. Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid isel. Tema osa arhitektuuri ajaloos.
Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 20 ja 28 juurde Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. § 20 1 1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid (Gropius, Mies van der Rohe jt) elama USAsse? Nad otsisid pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest. 2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil? Mida sellega tähistati? Võesti kasutusele 1932. a USA-s.Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. 3) Iseloomusta II maailmasõja järgsel perioodil USAs püstitatud pilvelõhkujaid! Mis oli uudne võrreldes varasema perioodiga? (vt ka illustratsioone lk 135-139)
annaabi.ee 
