Kunsti ajalugu 12klass (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Impressionism e. muljetekunst

Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu.
Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner.
Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud.
Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina.
Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu.
Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid.
Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või linnarahva lõbustustest on loodud erilise maheduse ja pehmusega.
Baleriine armastas maalida Edgar Degas.
Nad korraldasid kokku 8 näitust.
Nende uuendusi ei mõistetud ja teoste võlu ei tajutud.
Ei pea. Maitsed on erinevad. Ühele meeldivad maalid, mis näevad välja nagu fotod. Teisele jälle maalid, mis annavad edasi meeleolu ja õhkkonda. Mulle endale ei meeldi maalid üldse. Ma ei pea lugu kunstist kui sellisest.
Impressionism on mõjutanud A. Laikmaad, A. Vardi , ja Adamson- Ericut.
Tean, et see ühing oli kunstile pühendatud.

Skulptuurist 19. sajandi lõpul. Neoimpressionism .

See väljendus selles, et tööd tundusid tõetruud. Tema kujud nivad nagu liikuvat, nende näiliselt viimistlemata pinnas on tõelise elu tukset.
Tekstis on inspiratsiooni allikaks vaid Dante .
Rodini kujutab oma kompositsioonis ’’Calais kodanikud’’ 6 meest, kelle Edward III saatis vabasurma, tänu millele säästetakse linn ja selle elanikud.
Rodini tegi grupi ’’ Calais kodanikud’’ käed ja jalad ebaloomulikult suuremaks .
Weizenbergi looming klassitsistlik, millest puudub Rodinile omane kirg ja hingestatus. Adamson viljeles teatraalset uusbarokki ja realismi.
August Weizenberg ja Amandus Adamson andsid panuse meie kultuuri ajalukku.
Jaan Koorti teostest tean ´´ Metskits ’’
Neoimpressionism uurib teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve. Värvid asetati lõuendile puhtalt, kindla suurusega punktikestega. Värvide valik pole vaba.
Neoimpressiniste nimetati ka puäntillistideks, sest sõna koosneb pr. k. sõnast point mis tähendab punkti või divisionistideks mis tuleb sõnast diviser mis tähendab jaotama.
Konrad Mägist on tehtud etendus ’’Külmetava kunstniku portree’’. Teos ’’Merikapsad’’

Postimpressionism

Post tähendab ladina keeles pärast. Tean postmodernismi ja majanduses postindustrialiseerimist.
Postimpressionistideks peetakse P. Cezanne , V. von Gogh ja P. Gauguin .
P. Cezanne ei rahuldanud impressionistide esteetika. Ta arvas , et objektid luuakse valguse ja õhu kujutamisel.
Natüürmort on vaikelu, esemete maailma kujutav kunstiteos.
P. Gauguin maalis oma parimad tööd Tahiti saarel. Neil töödel on kujutatud kohalikke inimesi. Eriti salapäraselt mõjuvad Tahiti naised.
Toulouse -Lautreci töödes on palju irooniat, selle prast et ta oli pärit kuulsast aadli perest kuid juba lapsena jäi ta lonkavaks ja küürakaks.
Toulouse-Lautreci kujutas kõige sagedamini oma töödes kabareedes ja igasugustes kahtlastes kohtades nähtud inimesi.
Eesti kunstis pallaslased on need kes kuulusid pallase kunstiühingusse.

ART NOUVEAU e. juugend

Art nouveaun pärineb prantsuse keelest ja tähendab uut kunsti. Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust .
Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine.
Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei- Jones .Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili.
Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist.
A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti.
G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ’’ kole skelett ’’ kuid nüüd on see Pariisi sümbol.
Eriliselt juugendlik on Barcelona.
A. Gaudi kavandas Sagrada Familia kiriku.
E. Saarinen projekteeris Tallinnas maja Pärnu mnt. 10. Ja A. Lindgren projekteeris Vanemuise teatrimaja mis hävis II maailmasõja ajal.
Eestis esindavad veel juugendstiili Estoni teater, Eesti Draamateater ja Õnnepalee Pärnu mnt.
N. Triik, K. Mägi, K. Raud on viljelenud juugendstiili.
’’Noor-Eesti’’ on kirjandusrühmitus.
’’Noor-Eesti’’ I albumi kaane kujundas N. Triik
Teatris Estonia on vähe juugendstiili elemente, sest see põles sõjas ja Vanemuises pole neid elemente, sest esimene maja hävis II Maailmasõja ajal.

Sümbolism

Sümbolistid kujutavad oma teostes väljamõeldud asju ja olukordi . Fantaasiast sündinud pildid.
Sümbolistid leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest . Neis teostes pole kindlatvisuaalset kujundust tegelastest ja kunstnik võib selle ise väljamõelda.
G. Moreau ja P.P. de Chavannes’ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära.
’’Karje’’ ja ’’ Elutants ’’ annavad edasi hüsteerilist- traagilist meeleolu.
A. Gallen - Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ’’Kalevalaga’’
A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu.
S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ’’Vene sessonid’’
L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi.

Fovism / Ekspressionism

Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks.
G. van Gogh vaimustas foove .
Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain , M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen.
Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt.
Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen.
R. Dufy eelistas maalida merevaateid.
Dongen on väljapaistev portreede maalimises.
Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi.
Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on elujõuline, kuna on palju sõbralikumaid stiile kui fovism.
Ekspressioon-väljendust, eneseavaldust ; Ekspressiivne-väljendusrikast, ilmekas.
Prantsuse foovid püüdsid vaatajaid rõõmustada kuid saksa ekspressinistid väljendasid teostes maailmavalu.
F. Marc , O.Dix
E. Viiralt, K. Mägi, N. Triik ja P. Press on saanud mõjutusi saksa ekspressionistidelt.

Kubism /Abstraktsism

Picasso ja Braque said innustust kubismi loomiseks neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust.
Esimeseks kubistlikuks maaliks peetakse ’’ Avignoni neiud’’
Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud .
Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid. Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte.
Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks.
A. Vabbe, M. Laarman , A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi.
Eesti päraselt on abstraktsionism esemete kunst .
Abstraktsionismi rajaja on V. Kandinsky.
K. Malevits hakkas oma maalidel kujutama üksned ristkülikuid ja ruute.
’’Valge ruut valgel pinnal’’ on taies mis on piiriks , kust kunst enam edasi minna ei saa.
Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge

Dadaism/Sürrealism

Pärineb pr. keelest kus see tähendas lastekeeles mängukaotust.
Kunstniku vanust arvestades võib öelda, et dadaism sai alguse Sveitsist.Kuna Sveits on mõlema maailmasõja ajal olnud neutraalne ja pole neis osalenud. Seega oli samal ajal sõda.
Dadaistid protesteerisid vana kunsti vastu
Kollaaz- pinnaline kleebing; kunstis mitmesuguste materjalide, ka paberi kleepimine teose pinnale, Assamblaaz-mitmest esemest või materjalis kokkupandud ruumiline kunstiteos.
Juhtivad dadaistid olid F. Picabia, M. Duchamp .
Sürrealistid said eeskuju prantsuse luuletajast A. Rimbaud ja kunstnik F. Goyalt.
Sürrealismi seos arstiteadusega oli näiteks S. Dali maalis toorest liha, roiskuvat korjust.Ka S Freudi võib liigitada arstiteaduse alla kelle psühhoanalüüs pani aluse sürrealismile.
Tuntum sürrealist on S. Dali.
Sürrealistide maalidel esemete omavaheline seos enamaltjaolt puudub, on abstraktne seos.
S. Dali sooviks oma teostega nagu väigastust tekitada, aga pintsli töö on äretult täpne ja korrektne .

Pariisi koolkond

Pariis oli kunsti keskus, koht kuhu kõik kunsti huvilised tahtsid minna.
Montparnasse kogunesid välismaalt Pariisi saabunud noored kunstnikud.
A. Modigliani, C. Soutine, M. Chagall olid kunstnikud keda arvatakse Pariisi koolkonda .
Pariisi koolkonna kunstnike ühendab see, et nad polnud prantslased kuid nad õppisid , elasid ja töötasid Pariisis.
A. Modigliani teosetele on iseloomulik elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte.
M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked , katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar.
E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama.
E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule.

Naivism /Popkunst/ Fotorealism

Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta.
H. Rousseau ’d hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik.
Põhimõtteliselt kõik ilma vastava hariduseta täiskasvanud, kes üritavad joonistada on naivistid . Ka enne teda. Kuid tema elatus sellest.
Naivistid on pärit kõrvalistest paikadest, kus pole võimalik kunsti õppida.
Naivistidele on omane eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu, nad maalisid elu enda ümber.
Naivistlikke elemente oma teostes on kasutanud M. Chagalli ja J. Miro.
Eesti kunstnikest kasutab naivistlikke elemente P. Kondas ja L. Sarapuu.
Popkunst tekkis 1950 aastatel USA-s. On kunst mis püüab jõuda laia vaatajaskonnani, saada populaarseks.
R. Lichtenstein lähtus oma loomingus koomiksitest(tegi nende piltidest suurendusi).
A. Warhol tegi oma maalid paljudeks viksemateks ruudukesteks, need tööd tueltavad meelde filmilinti.
Värvilisest kilest hiigelsuurednuses esemeid valmistas C. Oldenburg.
Kunst pole kindlasti ennast ammendanud. Küll mõni uuendusmeelne mõtleb veel midagi huvitavat välja.

Pablo Picasso looming

Picasso teoseid eksponeeritakse prantsuse osakonnas, sest Prantsusmaal möödus tema viljakam Eluetapp.
Helesinine on kurbuse ja leina värv. Picasso oli leinas peale oma parima sõbra enesetappu .
Kujutas tsirkuseartiste: akrobaadid ja arlekiinid.
Kubism on kunsti zanr , mille põhitunnus on geomeetrilisus. Tekkis 20 saj. esimesel kümnendil. Esimeseks teoseks oli ’’Avigioni neiud’’.
Kubismi eelkäijaks võib pidada Cesanne. Tema looduses on nähtavad esimesed tunnused geomeetriast.
Kollaz-kunstis tasapinnaline mitmesuguste materjalide, ka paberi kleepimine teose pinnale. Kõige omasem on dadaismile.
Need pildid valmisid sel perioodil mil isiklik elu muutus heaks. Need pildid olid lausa fotograafilise täpsusega. Need on parimad näited väikekodanlikku hubasust ja rahu nautivast kunstnikust.
Sürrealistid kujutasid olendeid ja esemeid ebatavalistes seostes, saades nii unenägudes nähtava pildi. Tuntum on S. Dali.
1920-1930 a valminud Picasso töid võib pidada sürrealistlikeks. Pildid näevad küllaltki ebareelsed välja, nii nagu sürrealistidelgi.
Hispaani kodusõda ajendas Picassot maalima maali ’’ Guernica ’’

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 67 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadi71 Õppematerjali autor

Igast asjast on natukene midagi. Mina esitasin selle oma õpetajale ja aasta hinne oli olemas.

impressionism neoimpressionism postimpressionism juugend sümbolism fovism kubism dadaism pariisi koolkond naivism picasso looming

Sarnased õppematerjalid

doc

Impressionism, Juugend, Neoimpressionism

2. Picasso ,,Avignoni neiud". 3. Alguses olid esemed lihtsalt geomeetrilised kujundid, hiljem hakati looduses olevaid esemeid osadeks jaotama ja uut moodi kokku panema, nt inimene võis olla otsevaates ja profiilis ühe pildi peal. 4. Tavaliselt pruunikad ja hallikad toonid, maaliti portreesid, hooneid, natüürmorte. 5. Fernard Leger maalidel värvikad silindrid ja väänlevad torud, inimesed keraja peaga suured nukud. 6. Ado Vabbe, E.Ole, M.Laarman 7. Abstraktsionism-esemetu kunst. 8. Rajaja venelane Vassili Kandinsky. 9. Kazimir Malevits ainult ristkülikud ja ruudud, esindas geomeetrilist abstraktsionismi. 10. ,,Valge ruut valgel pinnal". 11. *geomeetriline abstraktsionism *dekoratiivsus ja kaunid värvid (Kandinsky, Klee) *värvilaigud, pritsmed, nired (J.Pollock). 12. Eestis-Sirje Runge. Dadaism/Sürrealism 1. ,,Dada" prantsuse lastekeeles mänguhobune. 2

Kunstiajalugu

doc

Konspekt

Norra: Edvard Munch (1863 1944) Sveits: Ferdinand Hodler (1853 1918) Prantsusmaa: Paul Gauguin, H. de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd. Rahvusromantism: Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt. Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine) Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö.

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 3. kursus

1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku

Kunstiajalugu

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van

Kunstiajalugu

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas

Kunstiajalugu

docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5

Kunstiajalugu

docx

KUNSTIAJALUGU 12.klass

.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid