Konspekt (2)

1. S?mbolismi olemus.
2. Skulptor Auguste Rodini 3 t??d.
3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis?
4. Rahvusromantismi olemus. Gallen - Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d.
5. Postimpressionism. Van  Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??.
6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad?
7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse?
8. Fovism . Riik. S?na fovismi t? hendus . Matisse t??. Millised olid maalid?
9. Ekspressionismi olemus. Riik.
10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d.
11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??.
12. Abstraktsionismi olemus. Riik.
13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??.
14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt

Sümbolismi olemus
...........oli eelkõige kirjanduslik liikumine.
Ei saa pidada kunstiliigiks vaid suunaks kunstis
Kunstis: erilise temaatikaga, süžeega teosed.
- Suured, üldised, igavesed eksistentsiaalsed teemad – sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus lodusega jne.)
- Mitmetähenduslik, hämar, salapärane, irratsionaalne süžee – väljamõeldud aines, mittetähenduslik.
- Kaugete maade ja möödunud aegade romantiseerimine.
- Põnevad kummalised detailid, süžeede väljamõtlemine.
Lihtsate või tavalistena näivate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset.
Kunst on müsteerium, vallandub kunstnike fantaasia (realism, impressionism ei taotle seda.)
Eesti: Kristjan Raud (1865 – 1943)
Nikolai Triik (1884 – 1940)
Oskar Kallis (1892 – 1918)
Leedu: Mikalajus Konstantinas Ciurlionis
Soome: Aleksei Gallen-Kallela (1865 – 1931 )
Vene: Mihhail Vrubel (teda köitis M. Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus)
Nikolai Roerich – rahvusromantist
Norra: Edvard Munch – vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje)

Skulptor Auguste Rodini 3 tööd.
Eesti keeles ilmunud raamat „Alasti tulin ma“
Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele)

Calais` kodanikud (1884-86) – Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele.

Mõtleja ( 1879 -1900) pronks

Põrguväravad ( 1886 -1917) – natuke juugendlik reljeefikompositsioon

Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis?
On inspireeritud 19. saj. II poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest ja keskaegst
Ornamentikast, taimemotiividest. Dekoratiivset külge rõhutav kunstivool. Spetsiifiline ornamentika. Domineerib
dekoratiivsus, looduse jäljendamine teisejärguline.
Tärkas Suurbritannias. Esialgu peamiselt arhitektuuris ja tarbekunstis. Tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma
esemete käsitsi valmistamist.
Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed:
Inglismaal – art nouveau , modern style
Prantsusmaa – le style moderne, art nouveau
Saksamaa – Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja „Jugend“ pealkirjast)
Eesti – juugend
Hispaania – modernismo
Iseloomustus:
- Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!)
- Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud
- Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale.
- Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine)
- Eelistati lille - või taimevorme järeleaimavaid ornamente
- Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon
- Lihtsustatud toonitatud kontuurid
- Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind
Esindajad:
Inglismaa: Edward Burne- Jones (1833 – 18989
Aubrey Beardsley (1872- 1898 ) graafika
Hollandi: Jan Toorop (1858 – 1928)
Austria: Gustav Klimt ( 1862 – 1918)
Norra: Edvard Munch (1863 – 1944)
Sveits : Ferdinand Hodler ( 1853 – 1918)
Prantsusmaa: Paul Gauguin , H. de Toulouse-Lautrec
Eesti . Paul Burman
.........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud.

Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd.
Rahvusromantism :
Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt.
Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine )
Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili.
Akseli Gallen-Kallela (1865-1931)

Lemminkäise ema. 1897 ,

Kullervo needmine 1899.
Edvard Munch (1863-1944)

Karje

Suudlus

Madonna

Postimpressionism. Van  Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö.
Prantsuse kunsti ajaloos „post“ ehk pärast impressioniste tulijad.
Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus – impressionism kui liiga passiivne tegelikkuse peegeldaja.
Vincentv van  Gogh 2 tööd:

Päevalilled. 1888

Tähisöö. 1889

Autoportree kinniseotud kõrvaga 1889
Paul Gauguin

Kollane Kristus1889

Kust tuleme, kes oleme, kuhu läheme. 1897
Paul Cezann 2 tööd:

Suplevad naised u. 1900-1905

Saine -Victoire mägi 1904 -1906

Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Millised olid uued teemad?
ehk uusimpressionism, ka puäntilism (pr. k „point“ – punkt)
Eelkäijateks impressionistid .
Värvide valikul otsisid abi teaduselt! (uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, vastavalt sellel lõid oma teoseid).

Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena (mosaiigitaoline pintslikiri). Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje.
nt : pun + sin =lilla

Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. „diviser“ – lahutama , jagama)
Esinadajad:
Georges SEURAT ( 1859 – 1891 )

Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86
Paul SIGNAC (1863 – 1935)

Avignoni loss
......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav . Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu.

Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse?
Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud)
Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon . Ei sea esiplaanile sisu.
Säilinud: ~ 1000 maali
üle 5000 joonistuse
rohkem kui 350 gravüüri ja plakatit
Surres oli ta ainult 36 aastane.
Elulugu, looming
Vürsti poeg, aadlitiitel , kõrge seisus, head majanduslikud tingimused. Esimene poeg perekonnas.
Sündis Albi`s (L-Pr.) Alustas kõige kõrgemate hulgas ja lõpetas kõige madalamate hulgas.
Isa pöörane taltsutamatu mees, armastas kummalisi jahirituaale, tšerkessi sõdalast mängida. Isa ükskõiksus. Lodeva moraaliga – teenijatüdrukud ja talunaised huvitasid teda.
naistemaailm - ema tagasihoidlik , õrn, hoolitsev. Osutas ülimat tähelepanu (katoliiklase sügav süütunne?)
Poeg kehva tervisega .. Põdes haigust, mida polnud kunagi täpselt kindlaks tehtud! – nõrgad luud , kängus kasv, (päriliku süüfilise tundemärgid???) Süüfilist põdesid ka Manet, Guy de Maupassant – prostitutsiooni kuulsaim kroonik. Süüfilis oli haaranud 25% Prantsusmaa elanikkonnast. Hakati diagnoosima alles 20 saj. algul, ravi penicilliiniga avastati alles 1940-tel. 15% surmajuhtumitest süüfilis.
Leiab kutsumuse kunstis.
1881 (17.a) tuli Pariisi, Montmartre `i linnaossa. Õppis eraateljeedes ( kuulsate vanamoodsate kunstnike juures, akad .), teadis uute suundade-impr.- olemasolust. Ateljeedes õppimise ajal tutvus eluga väljaspool ema vaatevälja, liikus bordellides, alkohol jm. Hüüdnimed „Riidenagi“, „Kohvikann“
Mõjutavad sõbrad, ümbrus. (Degas, Monet ), kohtub V. van Gogh`iga. Henrile oli maali aine sama tähtis kui esitamisviis (erinevus impressionistidest)
Pariisis hakkab maalima-joonistama kuulsaid kabareetegelasi (laulja Artistide Bruant, kes kirjeldab madalamate kihtide elu oma lauludes, saab ka kabaree omanikuks, kus laulab tantsib La Coulon („Õgard“), Jan Avril (kõrge intelligentsiga). Tegi ka Oscar Wilde `ist kokku 9 portreed)
Teeb plakateid, kuulutusi, on halastamatult tõetruu.
Tänapäeva reklaamikunsti alusepanija.

Fovism. Riik. Sõna fovism tähendus. Matisse tööd. Millised olid maalid?
1905 moodustas rühm Pariisi koondunud kunstnikke rühmituse Fovistid.
Sai nime pr-keelsest sõnast „fauve” – metsloom , kiskja.
Peamine väljendusvahend – VÄRV
Kasutati sageli värvitoone, mis olid vastupidised loodusele (värvide jõu ja ilu maksvusele pääsemiseks) nt taevas – kollane; puu - punane
Eesmärgiks polnud looduse täpne kujutamine
Tugevad hooletud pintslilöögid
Hooletult maalitud värvipinnad
Julged moonutused
ilu ei ole tähtis.
Tahtsid silmale nähtavaks teha asju, mis pole nähtavad – kunstniku tundeid ja meeleolusid.
Henri MATISSE (1869 – 1954) rühmituse juhiks. „Ma tahan, et väsinud, vaevatud, kurnatud inimene saaks minu maali ees rahu ja puhkust maitsta .”
Teosed pealtnäha visandlikud, eredate ebaühtlaste värvipindadena. Tegelikult ülesehitus kaalutletud, inimliku soojusega loodud.
Ei pööra tähelepanu joonistusele
„vaibalikkus“, taust samal pinnal
Helesinised roosad toonid.
Korduvad sarnased motiivid – rohelised aknaluugid, triibulised varjud, metallist rõduvõred, suure mustriga vaibad, kuldkalad.

Tants

Punased kalad

Avatud aken

Ekspressionismi olemus. Riik
Ladina keeles „ekspressio“ – väljendus, ilme.
Kunst mis seab eesmärgiks kunstniku siseelu , tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamise.
Nimetust tarvitatakse tavaliselt saksa kunsti puhul – avaldus seal puhtakujuliselt.
Algus 20 saj. esimestel aastatel (nagu fovism Prantsusmaal).
Ei taotlenud oma teostes ilu (nagu fovistid), vähene huvi selle vastu.
Iseloomulik sisu rõhutamine, jutustavus.
Eesmärk – avaldada vaatajale mõju.
Kunstiteos on vahend, mille abil loodeti lahendada ajastu ühiskondlikke vastuolusid. Vaatajaid taheti vapustada, liigutada, õpetada, suunata. Nad polnud rahul valitseva korraga, ei osnud leida väljapääsu.
Hooletu rahutu pintslitöö
Toored porikarva värvid
Lihtsustatud vormid
Moonutused
20 saj. algul moodustati rühmitusi: Die Brücke – sild , 1905
Der Balaue Reiter – Sinine Ratsanik, 1911
Der Sturm – Torm, koonduti ajakirja ümber

Kubismi olemus. Kust sai Picasso tõuke kubismile? Picasso 2 tööd.
Kujuneb 20 saj. esimesel kümnendil (1907), baseerub vormianalüüsile, pindadele , joontele – esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ( kuup , kera, silinder). Eelkäijaks Paul Cszanne, ka Euroopasse toodud neegriskulptuurid.
Kunstnik ei pea väljendama tegelikkust . Peab looma ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu vaid kunsti seadustele .
Jagasid pildid esemed ja olendid osadeks, panid uuesti kokku saades moonutatud tulemusi.
Eraldamine ja uuesti kokkupanek.
Püüdsid näideta eset korraga mitmest küljest (nt.otsevaade japrofiil korraga).
Peamiseks väljendusvahendiks jooned ja pinnad , tihti D.
Värvid tagasihoidlikud, tuhmid – hall, pruun, tumeroheline, kahvatusisnine
Teemad: portreed, hooned, natüürmordid.
Perspektiiv tahtlikult moonutatud.
Hakati kasutama kollaaži (pr. keeles liimimine ) – kleebitud väljalõiked ajakirjadest, ajalehtedest, tapeedid , kangad pildid.
Kubismi loojateks P. Picasso, Georges Braque.
Pablo PICASSO (1881-1973) Hispaanlane
Tunneb huvi Aafrika kunsti vastu, Elab Pariisis ~ 80 a.
Varases loomingus 2 perioodi: sinine periood 1901-04
roosa periood 1905-06 (tütarlaps pallil )
Järgneb kubistlik looming:
I kubistlik töö

Avignoni naised 1907

Quernika - 1937, Hispaania kodusõjas maatasa pommitatud küla auks.
Kunsti ei looda elu kaunistamiseks . Kunst on võitlusvahend vaenlase ründamisel ja võitmisel.

Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 töö.
Ladina keeles „ futurum “ - tulevik
Kujuneb ITAALIAS 1909 a. paiku.
Püüti luua uut „tuleviku kunsti“. Kiire elutempo ja liikumise ülistajad. Uue aja, tehnika ja tööstuse ülistamine.
Maalil püüti edasi anda liikumist ja kiiret elutempot, aja kulgu . Samal maalil esinevad üksteisele järgnevad liikumismomendid.
Väitsid: tundub, nagu poleks jooksval hobusel 4 vaid 20 jalga.
Ciacomo BALLA (1871-1958)

Koer keti otsas

Jooksev tütarlaps
Oma seisukohti avaldati nn. futuristlikes manifestides. Kuulutati surmaotsus vanale kultuurile ja kunstile, ülistati tulevikku. Eitavad klassikat, vana.
Oli lühiajaline nähtus.

Abstraktsionismi olemus. Riik.
„esemetu kunst“
I. algus pärit reaalsusest: vaatan aknast , lihtsustan kujunditeks - - - abstrahheerimine.
II. NON- figuratiivne kunst ehk mittekujutav kunst. Ei lähtu reaalsusest (kunstnikei ole teost luues objekti ega midagi konkreetselt silmas pidanud.
Nii maal, graafika, skulptuur , tarbekunst.
Eelkäijateks kubism , futurism, dadaism - - -nendes siiski side loodusega säilinud ( abstraktne kunst sündis siiski läbi lihtsustamise). Abstr. kunstis see purustatakse.
Algab 1910 –tel Münchenis, Amsterdamis, Moskvas. Levib 1930-tel Pariisis, New- Yorgis (eriti pärast II MS New –Yorgis)
Geomeetriline abstraktsionism – kasutab geomeetrilisi jaotusi. Pindu, jooni, punkte, värve. Eriline tähendus – väljendada kunstniku tundeid, meeleolusid, maailmasuhtumist. (siit areneb ka op-kunst)
Abstraktne ekspressionism – liikuvad asjad, laigud, plekid (ka skulptuuris, nt. A. Calder)
Esindajad:
Vassili KANDINSKY (1866-1944)
Kazimir MALEVITŠ (1878-1935)

Must ruut valgel taustal

Valge ruut mustal taustal
Piet MONDRIAN (1872-1944)
Jackson POLLOCK (1912-1956)
Loobus pintslist, nõristas värvi lõuendile.
Osa abstraktsioniste jätab pildi sünni juhuse hooleks – pidasid oluliseks vaid tunnete väljendamist ükskõik millisel viisil.
Värve kanti lõuendile muude vahenditega. Ka liiva, klaasikuildude jm kasutamine.

Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid nätusele? M. Duchamp'i 1 töö.
DADA (pr. lastekeeles mänguhobune, juhuslik sõna). Dadaistid (osaliselt endised futuristid)eitasid vana kunsti, üritasid selle seadusi purustada. Algus Sveitsis , u. 1916.a. (Voltairei kabaree). 1917 asutati dada kunstigalerii.
Kasutasid ka kollaaži (kubistidelt) ja juhuslikult leitud esemeid.
Marcel DUCHAMP (1887-1968) Ameerika, USA (Prantsuse päritolu.)
Tõi kunsti tööstuslikult toodetud tarbeesemete (nagid, kohviveskid, kirjutusmasinad jne) esitamise kunsti pähe.
Ta uskus, et kunstiteos sünnib vaatajate oskusest näha tavalisest ümbrusest pärit esemeid uues ümbruses kui kunsti.

1914 pani näitusele välja pudelikuivatusresti.
14.-Sürrealism. Riik. Kuulsaim sürrealist? Millele toetus, kust saad mõjutusi? 2-3 tööd sellelt mehelt.
Üks pikema kestusega moodsa kunsti voole. Veidi hilisem, peale I MS kujunenud. Õitseaeg 1920 -tel.
Idee: inimese tõeline olemus on peidus alateadvuses, unenägudes. (S. Freudi psühhoanalüüsi rakendamine)
Fantaasiakunst, kus kõik on võimalik, seal pole korda, mõistuspärasust. Kõik allub unenäo juhuslikkusele.
Arstiteaduses levis: inimese hinges , alateadvuses peitub palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad inimese mõistust ja käitumist allutada.
Kunstnikud püüdsid oma loomingus anda vaba voli nendele tundmatutele hingejõududele. Kunstiteosed pidid tekkima nagu iseenesest, ilma mõistuse kontrollita.
Eesmärgiks on elu ja kunsti piiride kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Kunst on elu peaproov.
Ei tunnistata piire , sh. ka kunstiliikide vahel.
-Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti, kolmemõõtmelisi teoseid.
-Maalide pealkirjadeks on miniluuletused või sõnamängud.
-Maalitehnikas traditsioonilised (kujutasid realistlikult)
Sürrealismi kaudseks eelkäijaks I MS ajal Šveitsis tegutsenud rühmitus DADA
Salvador DALI (1904-1988) Hispaania (katoliiklane).
Kuulsaim sürrealist. Õudust sisendav. „ Silmad pildistavad peas juurdunud kõva hinge“ Sõnade, kujunditega mängija.
Fantaasiad kõrbemaastikel, unenäolised olendid. Täpsed loomutruud üksikasjad.
Dali mõistis, et kunstniku väljendusvahendid ei piirdu enam lõuendi ja pintsliga. ( Film „Andaluusia koer“, kus pole juttu ei koerast ega Andaluusiast. Film tehti 6 päevaga koos ülikoolikaaslase Louis Bunueli`ga. Teadlikult põhimõte – mida keerulisem, seda parem. Lõhkus norme, mis oli kinole peale surutud. Teine film „Kuldajastu“ – katoliiklus köitis teda. Suhted Bunueliga muutusid pingelisemaks, Dali jäi võtetest kõrvale. Tiitrites puudub isegi Dali nimi.
Dali elus tähtsal kohal naine Gala .
Tegeles ka filmiga. - Dali suhtub filmilinti kui lõputusse lõuendisse.
Maalib ka tänavatel värvivoolikutega, kus igas voolikus on omaette vedelik. Teostab rahvas.
Tuntuim töö:

Pehmed kellad , mälestuse püsivus

Kodusõja eelaimus