Kunstiajalugu - Kubism, Futurism, Abstraktsionism (0)

Kubism ehk kuubikunst
Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele . Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte. Uute väljendusvõimaluste otsinguil hakkasid kubistid oma maalidele kleepima väljalõiked ajalehtedest, tapeeti , kangatükke jms. Selliselt saadud teost nimetatakse kollašiks (pr. Keeles kleepima).
Pablo Picasso
Tema looming oli algul traditsiooniline. Uutele radadele astus ta 19.saj lõpu aastail, kui ta tutvus Juugendliku sümbolismiga. Peagi läheb Picasso Pariisi. Algul köidab teda naudingute ja pahederohke elu, kuid varsti järgneb pettumus ja masendus . Paaril järgneval aastal olid ta teosed, mille peateemaks olid muserdatud inimesed, inimesed on maalitud hallikates sinakates toonides, see aeg oli 1901- 1904 aastal ehk sinine periood, 1904-1906a oli roosa periood, sel ajal leidis elu ainukese mõtte loomisest, siiski olid tema tööd melanoolinhilised.
1907 aastal algab Cezanne 'lik periood millest saab alguse kubismi aeg.
Pablo Picasso
„Kaks rändnäitlejat“
„Vaesed rannal “
„Tüdruk ballil “
„Istuv naine“
„Avignooni neiud “
„Nuttev naine“
George Barque
„Tüarlaps kitarriga “
Fernand Leger
„Kettad“
Robert Delaunay
„ Ringid “
Arnold Akberg
„Katused“
Märt Laarman
„Oleviste ja Niguliste“
Edvard Ole
„Laud“
Ado Vabbe
„Kohvikus“
Jaan Vahtra
„Autroportree“
Futurism -Kubismi sugulusnähtus Itaalias
Futurism e Futoro ehk tulevik
Noored püüdsid luua tuleviku kunsti, neid vaimustasid maailma katvad raudtee võrgud, ookeani aurikud , keras sillad . Kunstnikud nägid ainult välist kaunidust, mitte ühiskonna vasutolisid. Nad pidasid uue ühiskonna oluliseks osaks liikumist. Liikumise edasi andmiseks oli kaks teed.
Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt on kujutatud enam vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu.
Giacomo Balla „Koer keti otsas“
„ Viiuldaja käed“
Teine võimalus toetus kubismi kogemusele, nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks, kuid mitte enam tasukaalukalt kokkuehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutut kriisksva värvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka helisid, eriti suurlinna müra.
Carlo Carra. „Isamaaline pidustus“
Gino Severini „Sinised tantsijannad“
Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi „mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele“ ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid.
Ljubov Popova „Varahommik“
Abstraktne kunst
Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad, värvid pidid väljendama kunstniku tundeid ja meeleolusid. Abstraktsionismi eelkäijaks olid Kubism, Futurism ja Dadaism . Kõigis neis vooludes eemalduti loodusest, kuid säilitati sellega veel nõrk side. Abstraktsionismi „isaks“ peetakse venelast Vassiili Kansinsky. 1910 aastal maalis ta esimese akvarelli.
Esimene abstraktne maal
Kord tuli Kandinsky jalutuskäigust ja nägi oma ateljees imepärast värvilakudega maali. Segus, et see on tema enda külili vajunud maal. Mida valgustasid aknast tulevad päikesekiired. Maalil olid muidu konkreetsed vormid, kuid külili vajudes polnud neid üldse näha. Kandisnky jõudnud järeldusele, et reaalsus teeb lõuendile kahju, reaalsus pole huvitav ja nii sündinudki abstraktne kunst. Teadlikkult hakkas ta abstraktsionismiga tegema 1910 aastal. See töö on küllaltki piiratud, kunsti kriitikud on öelnud, et ta pole seda maali teinud impulsiivselt Kandinsky abstraktsel maalikunstil on pikk areng. Algselt kirevatest värvilaikudest jõudis ta väljapeetud värvigamma juurde. Kandinsky väitis, et kunstnikule on tähtis ennast väljendada. Ja mida teised selles väljenduses näevad on nende enda asi.
V . Kandinsky „Esimene abstraktne akvarell “
„Valge joon“
Kandinsky teooria kohaselt on kollasel värvil võime tõusta kõrgemale, saavutades silmale ja hingele talumatu kõrguse. Sinine langeb lõpmatult madalale. „ värv on klaviatuur silmad on haamrikesed hing on paljude keeltega klaver, kunstnik on mängiv käsi, mis puudutab üht klahvi teise järel, et tekitada hingevõnkeid.
Piet Mondrian
Paljudes kompositsioonides on näha kollaseid, helesiniseid, punaseid ja valgeid. Erisuurusega ruute , ristküllikuid, mis on üksteisest eraldatud jämedate mustade joontega. Montriani maalid meentutavad geomeetrilist joonist mitte aga maalikunsti. Lõpuks hakkas ta tajuma oma loomemeetodi nõrkust ja hakkas kleepima lõuendile väikseid ruute.
Piet Mondrian „ ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega“.
„Värviline kompositsioon“
Kazimir Malevitš
Tuli välja supermaatilise maaliga „must ruut valgel taustal“. See maal sõltus liiga elukeskonnas, ja liialt realistlik. Siis lõi ta maali „valgeruut valgel taustal“. Mõtles et ta on saavutanud esemetuse tipu. Kuid üks kunstnik saavutas veel kõrgema taseme ja riputas näitusesaali tühja raami.
Kazmir Malevitš
„must ruut“
„Kaheksa punast ristklülikut“
Jackson Pollock
Sündis ameerika lääne osas. Pollovk omandas ameerika kauboi imago , ta oli padujoodik, mehine ja napisõnaline, kuid tegelikult oli tundlikku loomuga, kunstiergas, kuulsusjanuline. Alkoholism saatis teda teda läbi elu, vaatamata aastatepikkusest psühanalüütilisest ravist . Ta leiutas värvitilgutamis tehnika drip -painting.
Jackson Pollock
„Sinised pulgad“ ( See oli väidetavalt tema parim maal) .
Naivism
Naivistideks peetakse ilma ametliku (või vähese) haridusega kunstnikud. See oli nii kahekümnendal sajandil, siiski nüüd õpetatakse seda ka koolides . Naiivne kunst on nüüd täielikult tunnustatud kunsti žanr, mis on esindatud kunstigaleriides kogu maailmas.
Naiivse kunstil on väga väike seos tegelikkusega.. Eriti 3 kunsti eeskirja mitte jälgimise suhtes:
1) esemete vähenemine kaugusega kooskõlas.
2) värvide muutumine kauguses
3) detailide täpsus kauguses
Tulemused:
1) vale mõju perspektiivile geomeetriliselt (laste joonistus efekt, )
2) tugev mustri kasutamine, rafineerimata värvi kooskõla taustaga puudub.
3) võrdselt väljatoonud üksikasjad, sh taust, mis peaks olema varjutatud.
Lihtsus, mitte teravmeelsus on naivismi tunnus. See on siiski muutunud niivõrd populaarseks ja äratuntavaks stiiliks.
Naivismi ideeks on see et maalivad need kes ei ole saanud ametlikku haridust kunstikoolis või akadeemias , näiteks Henri Rousseau või Alfred Wallis. Kuid " pseudo naivismis" või "faux naivismis“ on tegu tavaliselt kunstsinukega kes teeb töödes teisi järgi ja on enesekindel ja kelle tööd on rohkem koopiad kui originaalid.
On olemas ka mõisted "naivismi" ja " primitivismi ", millega on tavaliselt võimalik kohaldada professionaalsed kunstnikud, kes töötavad naivismi stiilis (nagu Paul Gaugin , Mihhail Larionov , Paul Klee , Sergei Zagraevsky jne).
Kunstivool
Aeg,Koht
Sisu
Kunstnikud
impressionism
19. sajand, Prantsusmaa
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Claude Monet „ Impressioon tõusev päike“ , Édouard Manet „Eine murul “, Edgar Degas „Sinised tantsiad“
postimpressionism
19. saj lõpp, Prantsusmaa
Postimpressionistid jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid . Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama.
Paul Gauguin „Kollane Kirstus“,
Vincent van Gogh „Päevalilled“ ,
Paul Cézanne „Sinine Vaas “
ekspressionism
20. saj algus; Saksamaa
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel
Emil Nolde „Prohvet“, Egon Schiele „Autoportree“
neoimpressionism
19. saj lõpul, Prantsusmaal
Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine.Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud , tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
Georges- Pierre Seurat „Pühapäeva pärastlõina Grande -Jatte'i saarel“,
fovism
1905a -1908a aktiivselt, Prantsusmaa
Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine , objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine.
Henri Matisse „Tants, Raoul Dufy „Lipuehtes tänav“,
Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga“
futurism
20.sajand
Itaalia
Noored püüdsid luua tuleviku kunsti, neid vaimustasid maailma katvad raudtee võrgud, ookeani aurikud, keras sillad. Kunstnikud nägid ainult välist kaunidust, mitte ühiskonna vasutolisid. Nad pidasid uue ühiskonna oluliseks osaks liikumist.
Giacomo Balla „Koer ketiotsas“,
Gino Severini „Sinised tantsijannad“
Ljubov popova „Varahommik“
kubism
20. sajand
Prantsusmaa
Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist.
Pablo Picasso „Istuv naine“
Fernand Leger „Kettad“
abstraktne kunst
20.sajand ; Venemaal, Prantsumaal
Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu
Piet Mondrian „Ruudukujuline kompsitsioon punase, sinise ja kollasega“, Jackson Pollock „Ümar kontuur “,
Kazimir Malevitš „Must Ruut,
Vassiili Kansinsky „Valge joon“
Sürrealism
20.sajand
Prantsusmaa
Kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Joan Miro „Hollandi interjöör“
Salvador Dali „Mäestuse püsivus“
Alberto Giaconetti „Kõndiv mees“
Sümbolism
20.sajandil
Prantsusmaal, Belgias
Kujutasid fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime.
Akseli Gallen- Kallela „ Kullervo needmine“
Hogo Simberg „Haavatud ingel“
Edward munch „Elu Tants“
Juugendstiil
19.sajandi lõpp
Inglismaa
Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda
Edvard Burne- Jones „Kuldne Trepp “
Aubrey Beardsley „Paabulinnu kleit“
John Everett Millais „Ophelia“
Naivism
20.sajand
Itaalia
Naivism ehk naiivne kunst. Sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Kunstniku kordumatu isiksus värskus ja ainulaadsus. Teosed on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioonid.
Henry Rousseau „Ununägu“
Niko Pirosmanasvili „Tüdrik Õhupalliga“
Dataism
1916a-1922a
Šveits
Kunstivoolu tunnused: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, agressivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Marcel Dubhump „Jalgratta Ratas. Metall ratas köögitaburetil“
Hans Arp“ Naise torso“
Popkunst
1950a kuni tänaseni
Inglismaa
Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutab kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi mille keskel tavainimene argipäevas viibib.
Andy Warbol „25 Marylini“