Fovism Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva.
Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam- vähem truuks. Teoseid: ,,Toredus, vaikus, iharus." (1904-1905). ,,Avatud aken" (1905). ,,Elurõõm" (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale
Fovism Merilin Raidmets 2012 Fovistid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice De Vlaminck · André Derain · Georges Braque Fovism algab · Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" Fovism · Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse
teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain.
Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906) Henri Matisse, "Madam Matisse", 1905 Henri Matisse, "Tants" (1910) Maurice de Vlaminck (1876- 1958) Van Gogh loomingu austaja. Kuni 1907 maalis ta laiade pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma "metsikuse" poolest ületasid Matisse´i töid. Pigistas puhtaid värve lõuendile otse tuubist. Tegutses ka graafiku ja kirjanikuna. Maurice Vlaminck, "Pargased" (1905) Maurice de Vlaminck, "Restoran Marli-le-Roy`s" (1907) André Derain (1880-1954) Enne 1905 aastat oli mõjutatud neoimpressionistidest, hiljem Gauguinist ja Cezanne`ist
lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused.
"Tants" Matisse´i looming on helge, värvirõõmus, pidulik. Andrè Derain Andrè Derain võttis osa kaunite kunstide kursusest Pariisis, kus ta tutvus endast vanema kunstniku Henri Matisse`iga. Matisse`i käe all sai ta teadlikuks Signac`i ja Seurat` maalimisviisi ja värviteooriaga, mis tema kunsti kõvasti mõjutas. "Sild üleRiou" "Henri Matisse`i portree" "Paadid Collioure`s", Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck jagas ateljeed Andrè Derainiga. Mõlemad kunstnikud mõjutasid teineteist, kasutasid sarnaselt erksaid värve ning kandsid neid lõuendile suurte laikudena. ,,Tänav Marly le Roys" "Maastik kolme puuga" "Deraini portree"
tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele · väga erksate ja kontrastsete värvidega ning harmoonilised ja kaunid. · Jäi ainukesena fovismile elu lõpuni truuks H
· intensiivsed toonid, tihti domineerib kuldpruun · kubistitaoliselt rahutult voogav värviline mosaiik · Matisse'i portree Skulptuur · Londoni vaated: ''Westminsteri sild'', ''Püha Pauli · kujut. liikumist vormide ähmasuse ja väljavenitusega katedraal'' · Umberto Boccioni ''Kontinuiteedi..'' · ''Naine kombinees'' · Maurice Vlaminck Arhitektuuris · ainult kavandites · intensiivsed toonid, eeskujuks van Gogh · Antonio Sant'Elia · Deraini portree · linnades pole jälgegi loodusest või vanast · ''Poeedi portree''
IMPRESSIONISM JUUGEND SÜMBOLISM/ FOVISM EKSPRESSIONISM RAHVUSROMANTISM Veergude pealkirjad Nende mõjutaja Teema/sisu Maanakse seda, mida Ornament Kunst, saladuslik, elu, Sisu pole, positiivsus Kurjus, negatiivne nähakse vabaõhumaal eksistentsiaalsus/ Kanvusega seotud, ajalugu, loodus, müstika Kompositsioon Avatud, suvaline Ebasümmeetriline Tasakaalust väljas Vorm Puudus ...
kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teoseid: „Toredus, vaikus, iharus.“ (1904-1905). „Avatud aken“ (1905). „Elurõõm“ (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree
tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada Kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele Open Window, Collioure Kunstnikke veel Raoul Dufy (18771953) - muusika motiiv Albert Marquet (18751947) meri, veekogud Maurice de Vlaminck (18761958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Andre Derain (18801954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Avatud aken - Raoul Dufy Baía de Nápoles - Albert Marquet Ekspressionism Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks Saksamaal tegutsenud ekspressionistid 1905
subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht ,,Tants"; ,,Punased kalad"; subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht ,,Tants"; ,,Punased kalad"; subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht ,,Tants"; ,,Punased kalad"; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise
Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane
· modernistlik realism · C. Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed
FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine
20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust
Vormikäsitlus: abstraktsed geomeetrilised ja vabad vormiga kujundid. Värvikäsitlus: vabad värvid 1.Ekspresiivne suund: Vassili Kandinsky „Improvisatsioon 26”, „Kompositsioon 4” 2. Geomeetriline suund: Piet Mondrian „Punane puu”, „Õitsev õunapuu” EKSPRESSIONISM Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM Eesmärk: protest traditsioonilise kunsti vastu; naeruvääristada seda, esitades kunstiteosena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Annab asjale uue tähenduse. Vaataja šokeerimine. Tehnika: kollažitehnika, montaažid juhuslikest ja väärtusetutest materjalidest, kasutati valmis esemeid.
Fovism tinglikud, värvid puhtad ja kõlavad. Värvid on kantud Prantsusmaa, Maurice de ,,Maastik kolme 20. sajandi algus maalile hoogsate, erinevate suurusega laikudena. Lääne-Euroopas Vlaminck puuga" (1903) Väljendati kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne Raoul Dufy ,,Tourville'i afisid" motiivi vaatlemisel. Eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch. Ernst Ludwig ,,Marcelle" Fovismi sarnane väljenduskunst
kujutamine Peaeesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Eeskujuks: Click to edit Master text styles Vincent van Gogh'i Second level Third level elamuslikud teosed Fourth level Henri Matisse Fifth level Raoul Dufy Albert Marguet Maurice de Vlaminck André Derain Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid?
on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks.
täpsus üksikasjades.Värvid olid tihtilugu vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased,taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest.Keskseim kuju oli Henri Matisse(1869- 1954).Värvid sõltuvad kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Rühmitus oli ühtne 1907.aastani.Rühma liikmedest olid tähtsad veel ka Raoul Dufy(1877-1953),Andre Derain(1880-1954),Maurice Vlaminck(1876-1958),Georges Roualt(1871-1958). Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionism(pr. k expression-`väljendus`).Ekspressionistide eelkäijaks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust" rõhutama just foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks
Kuskil kasutab ta väljendit "sürratsionalism". See tähendab väga täpset kujundite astronoomiat, linnaehitust, kus kõik tuleneb ümbritsevast loogikast, lahenduseks aga totaalne irratsionaalsus. Animaalne heaolu Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Pesa... Quasimodole, kirjutab Victor Hugo, oli katedraal järgemööda "muna, pesa, maja, kodumaa ja universum". Võinuks öelda, et ta oli võtnud nende kuju, nagu tigu võtab oma karbi kuju. Maalikunstnik Vlaminck elas rahulikult oma maamajas, kus ta kirjutas järgmised read: "Heaolu, mida ma tunnen, istudes tule juures ajal, kui väljas möllab maru, on täiesti animaalne. Rott ja jänes oma urgudes, lehm oma laudas on ilmselt niisama õnnelikud kui mina." Loomad ja linnud on paremad müürsepad ja puusepad kui inimesed. Linnupesa on pesa ülivõrdes. Teokarp on loomse koja ülim saavutus. Kaunis spiraalsus kaitseb tigu kurjade pikkade hammaste eest
Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses,
· ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimsele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele" · Tuntumad teosed: ,,Madame Matisse", ,,Vestlus, ,,Tants", ,,Avatud aken", ,,La serpentine" (pronks) DUFY · Muusika ja rahvispidudega motiivid · Elurõõm, maailma imetlus · Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem · ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60)
Matisse(Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.) ,Andre Derain, Vlaminck KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht
nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault
nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault
L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi. Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on
8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak Fovism/Ekspressionism 1. Van Goghi (mälestusnäitus Pariisis) eredad värvid andsid tõuke uuele suunale prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M.de Vlaminck, A.Derain, K.van Dongen. 4. Eredad, puhtad värvid, lõuendile paisatud laigud, ei olnud vastavust looduses esinevatele värvidele. 5. H.Matisse. 6. Raoul Dufy kontserdipildid ja merevaated. 7. K.van Dongen oma ajastu nõutavaim portretist. 8. Karl Pärsimägi (,,Autoportree kübaraga"). 9. Kindlasti on, kunstnikud armastavad alati värvidega mängida, osadel maalidel ju ongi ainult värvid. 10. Ekspressioon väljendus, ilme, ekspressiivne ilmekas, väljendusrikas. 11
kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. fovism 1905a -1908a Foovid hülgasid pea täielikult Henri Matisse ,,Tants, aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. futurism 20.sajand Noored püüdsid luua tuleviku Giacomo Balla ,,Koer
meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920)
endiselt traditsioonilist kunsti, Pariis oli Euroopa kunstipealinn, enamus kunstivoole tekkis seal va paar erandit Fovism 1905-1907 – suure rühmitusena, rabas kunstipublikut 1905, erilaadne kunst, kunstikriitik Vauxalles, eesmärk oli väljendada kunstinikke meeleolusid, mida sai kõige paremini edasi anda värvidega, ei kasutanud perspektiivi, valgus ja varjud ei olnud tähtsad, Matisse 1869-1954 - Vlaminck, Dufy, Futurism – tulid välja oma manifestiga, ka kirjanduses, Itaalia ja Venemaa, kirjandus ja kunst olid tulevikku suunatud, ülistati moodsat ühiskonna, tehnoloogiat, moodsat linna, masinad, liikumine kiirus, eitasid kõike vana, sõda kui ühiskonna sanitari, itaallased, Kubism Anvinjooni neiud
Guillaume-Albert Dulcigni sünnidokumentides on märge: ema ja isa tundmatud. Kuu aega pärast sündi antakse talle ristimisel nimeks hoopis Wilhelm-Albert-Wladimir- Apollinaris de Kostrowitzky ja lapse võtab omaks tema poola-itaalia päritolu ema. Lapsepõlve veedab Apollinaire Itaalias ning Lõuna-Prantsusmaal. 19011902 töötas ta Saksamaal. Tagasi Pariisis, peab ta pangaametniku ning ajakirjaniku ametit ja suhtleb laia kirjanike ja kunstnikeringiga, tema sõprde hulgas on Maurice de Vlaminck, Pablo Picasso, André Derain jt. Kunstikriitikuna kaitseb Apollinaire avalikkuse ees avangardistlikku kunsti ja tal on head kontaktid itaalia futuristidega. 1911. aastal kahtlustati Apollinaire'i alusetult seotuses vargusega Louvre'is ja ta veetis viis aastat vanglas. 1913 ilmus luulekogu "Alkoholid". 1914 astus Apollinaire sõjaväkke. 1916 sai Apollinaire haavata ja peaaegu samal ajal ilmub "Mõrvatud poeet", novellikogu, mille nimilugu esitab mütologiseerivalt autori eluloo
suurusega laikudena. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! *Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Pisut müstilise tunde.
Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907.aastani. Iga kunstnik leidis oma isikliku raja, tee, kuhu edasi minna. Raoul Dufy armastas muusika ja rahvapillidega seotud asju, millega sai väljendada elurõõmu ja maailmaimetlust. Vrdl Matisse'ga, on vörvid rahulikumad, õrnemad, läägemad, pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine. Andre Derain kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne
. Hinnati isikupära- koloriiti, joonistust, pintslitööd - maalilist ilu. Realism sai oluliseks igal pool. naivistid viljelesid ka seda. Skulptuur - realistlik, juhtivad prantslased Maillol ,,Õhk" ja Despiau, kujutas torsosid ja tegi naisakte. Maalikunst - Sõjaeelsed avangardistid säilitasid omapära, kuid hakkasid üha enam jäljendama nähatavat loodust. Bonnard ,,Naine puuviljadega". kodune elu. Vuillard - õhurikkad Pariisi vaated. Foovid(Dufy, Derain, Vlaminck) tegid maastikumaale Dufy ,,Kunstnik ja tema modell ateljees", Vlaminck ,,Valge maja". Rouault tegeles kristliku temaatikaga ,,Passioon". Legeri töödesse ilmusid inimesed, aga geometriseeritult. ,,Kolm naist (Suur eine)". Matisse - 1920. lähenes realismile. ,,Suur lamav akt". Braque kujutas esemeid äratuntavmalt kui kubismiperioodil. Picasso: lähenes 1920.datel realismile, hiljem pöördus tagasi sürrealismi poole. Hispaania
Nad hülgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga) Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid. Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks rahutus, ühiskonnariitika, igatsus parema maailma järele ja lihtne maailmavalu. Kõike kujutati dramaatilises valguses
laikudena. Värvid olid puhtad ja kõlavad. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraazimaal. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1
Matisse saavutanud arvestatava rahvusvahelise tuntuse. Matisse tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! * Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised
Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4.Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraažimaal. 5.Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6.Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1.Mõlemad 1
kubismist. 20ndate keskpaigast eemaldub uuesti realismist kunsti ilmuvad deformeeritud kehade moonutused, mida sürrealistid imetlesid (kuid Picassot sürrealismi teooriad ei huvitanud). 30ndatel lisandub sotsiaalne reageerimine Hispaania sõjale Guernica. Härg kui pimeda ja jõhkra jõu sümbol. ALBERT MARQUET Endine foov, läheneb realismile rohkem pildid rahulikud, armastus veega seotud ja uduste motiivide vastu MAURICE DE VLAMINCK Ka endine foov, piltidesse tuleb ruumilisus ja reaalsus kuid säilitab maalistiilis hoogsuse, helenduste esinemine ebamääraste laikudena jne. ANDRE DERAIN 1880-1954 Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti hariti enne kunsti ja kultuuri teemadel kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks okupeeritud pariisi oli kunst palju vabam kui Prantuse alla kuuluvas Vichy's kus eelistati ainult realistlikku tradistsioonilist kunsti
2. "-ismide" klassifikatsioon ja põhitunnused modernses kunstis" Modernism: ,,-ismide" süsteem. Kunsti jagunemine ,,ismideks" stiilitunnuste põhjal. Eksklusiivne kultuuriloogika iga "ism" eitab teisi ,,-ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine ,,Kunst kunsti pärast" ja kontsept tähelepanuväärsest vormist. Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di. Eeskujud: gooti kunst, Stiilitunnused: äge, hoogne, kirglik, vaba.Eesmärgid: muuta maailm kunsti abil paremaks. Kubism 1907-1920 Esindajad: Picasso, Braque, Leger, Gris, Delauny Eeskujud: Cezanne, Aafrika kunst. Stiilitunnused: Lineaarperspektiivi lõhkumine. Polüskopia.
Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma
annaabi.ee 
