Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud - Määratakse kindlaks kasum - Jagatakse tulemus ühikule HInnakalkuleerimismeetodid: Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum”. Kaheosaline tariif: tasu kogusumma koguse kohta=püsivosa+tasu muutuvosa*kogus Mitmeosalise tariifi meetod (raudteeinfrastruktuuri näide): TC0 = (Ckulutamine,Creserveerimine,Clisateenused,Cabiteenused)*MC ,
Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e. Marginaal-ühe täiendava toodanguühiku valm vaj täiend. Kulu Täiskulu meetod: otsek, kaudk..tootm püsivad lisak, muutuvadmittetootmisk Muutuvkulumeetod e osakuluarv- Ühendtoode- ühte pole võimalik toota ilma teiseta Põhitoode-sea näide, üks saadus kõrge väärt Lahknemispunkt-tootmispr punkt, millest alates saadused eristatavad Kõrvaltoode-põhitootega võrreld väike väärtus
mittetootm üldhaldus iskulud kulud 1000 3000 1800 2400 600 9000 x x 7500 x x 1000 x x 6000 x x 6000 x 5400 Tootmiskulu 17800 Tootmislik omahind 0.030 Täiskulu 43700 Täisomahind 0.073 kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud tootmishoone amort x x x seadmete amort x x x põhimaterjal x x x tootm. juhataja palk x x x
ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu).
Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu:
Veeremi kasutamise näitajad: valmeid ii. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium – veoteenuse maksumus ja tasuvus Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel) Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim, ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. iii. Sobivaima veovahendi (veeremi) valik Jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid iv. Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) 1PL, 2PL, 3PL, 4PL Assets light ärimudel Jaotuslogistika
Ülesanne 6. Täisomahind ja osaomahind Ettevõte toodab ja müüb aastas 15 000 tooteühikut, kusjuures otsene materjalikulu on 8 €/tk, otsene tööjõukulu 7 €/tk, tootmise üldkulu muutuvosa 2 €/tk ja müügikulu muutuvosa 3 €/tk. Tootmise üldkulu püsiosa kokku on 15 000 €/aastas ja müügi ning juhtimiskulude püsiosa 30 000 €/aastas. Leida müügihind tootele, kui firma: a) kasutab täiskulu menetlust 50% hinnalisandiga, b) kasutab osakulu menetlust 35% hinnalisandiga. Kui suur on ettevõtte poolt soovitud kasum (st kasutage võimalust leida ka ise hinnalisandi protsendid, kui neid ei oleks ette olnud antud)? Täiskulumenetluse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 𝐸𝐵𝐼𝑇 ∗ +𝑀𝐶+𝐺𝐶 (4.30) ℎ𝑙 𝑇 = Täishinda ei tohi kasutada kui muutub kogus! 𝑄∗𝑉 ∗
päev, nädal, kuu, aasta. Veovõimsuse kasutusaste saadakse tegeliku tootlikkuse jagamisel veovõimega. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium – veoteenuse maksumus ja tasuvus Ressursside integreeritud planeerimine: Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. RAUDTEETRANSPORT Eelised Puudused Regulaarne ja katkematu teenus, ei sõltu Suured terminalikulud seoses ilmastikust, aasta-ega kellaajast ümberlaadimisvajadusega
55 Osakuluarvestuse eripära · Tootmise üldkulud: täiskuluarvestuses jaotatakse tervikuna jaotusalustest lähtudes toodete vahel, osakuluarvestuses eristatakse tootmise üldkulude 2 komponenti: muutuvad tootmise üldkulud ja püsivad tootmise üldkulud. · Muutuvad tootmise üldkulud jaotatakse tooteühikutele, püsivaid vaadeldakse perioodikuludena 56 Täiskulu ja osakuluarvestuse võrdlus Täiskuluarvestus Osakuluarvestus Müügitulu Müügitulu - otsene materjal (muutuvkulu) - otsene materjal - otsene töö (muutuvkulu) - otsene töö - muud otsekulud (muutuvkulu) - muud otsekulud - muutuvad tootmise üldkulud
Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud
Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel Kasumiaruanne skeem 2 Täiskuluarvestus Müügitulu 400 000 Müüdud kaupade kulu -240 000 Brutokasum 160 000 Üldhalduskulud -40 000
Kui on teada lõpp- ehk realiseeritava toodangu maht ning tootmise tehnoloogia, siis on võimalik avaldada kogutoodang. X AX = Y (E A)X = Y (E A)-1 (E A)X = (E A)-1Y, millest X = (E A)-1Y. Maatriksit (E A)-1 nimetatakse täiskulukoefitsientide maatriksiks, mille elemendid iseloomustavad i-nda tootja toodangu mahtu, mida vajatakse k-nda tarbija poolt ühe realiseeritava tooteühiku valmistamiseks. Täiskulu ja otsekulukoefitsientide vahet nimetatakse kaudsete kulude koefitsiendiks. Näide 1: Olgu antud kahe tootmisharu vaheline tootmise ja tarbimise mudel: Tootja 1 2 lõpptoodang kogutoodang 1 200 120 680 1000 2 500 480 220 1200 lisaväärtus 300 600 900
Kui on teada lõpp- ehk realiseeritava toodangu maht ning tootmise tehnoloogia, siis on võimalik avaldada kogutoodang. X AX = Y (E A)X = Y (E A)-1 (E A)X = (E A)-1Y, millest X = (E A)-1Y. Maatriksit (E A)-1 nimetatakse täiskulukoefitsientide maatriksiks, mille elemendid iseloomustavad i-nda tootja toodangu mahtu, mida vajatakse k-nda tarbija poolt ühe realiseeritava tooteühiku valmistamiseks. Täiskulu ja otsekulukoefitsientide vahet nimetatakse kaudsete kulude koefitsiendiks. Näide 1: Olgu antud kahe tootmisharu vaheline tootmise ja tarbimise mudel: Tootja 1 2 lõpptoodang kogutoodang 1 200 120 680 1000 2 500 480 220 1200 lisaväärtus 300 600 900 kogutoodang 1000 1200 2200
kuluarvestus on aluseks toote omahinna arvutamiseks ja müügihinna kujunemiseks. Efektiivne kuluarvestussüsteem tagab õigeaegse ning kvaliteetse ülevaate kuludest, millele tuginedes saavad organisatsiooni juhid võtta vastu põhjendatud juhtimisotsuseid. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust. Eesmärgi saavutamiseks selgitati välja missugused kulud mõjutavad omahinda, arvutati tänavavalgustuspostide omahind kasutades täiskulu- ja osakuluarvestuse meetodeid, leiti uue toote tasuvuspunkt ning optimaalne tegevusmaht. Töö autor tutvus ettevõtte kuludokumentidega ja viis läbi poolstruktueeritud intervjuu, et selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks. Omahinna arvutamiseks täiskuluarvestuse meetodil leiti tänavavalgustuspostide otsekulud ja kaudkulud tooteühiku kohta. Uue toote otsekuludeks on toormaterjal, tootmistööliste töötasu koos maksudega, pakendikulu
Näiteks määratletakse kulukohana territoriaalne osakond, kuid osakonnas toodetakse mitut erinevat toodet. Seega tuleks kulukohana vaadelda mitte kogu osakonda, vaid näiteks konkreetset farmi. 4. Kuluarvestuse põhimõtted Vastavalt sellele, millist infot ja millistel eesmärkidel juhtkond vajab, pannakse paika kuluarvestuse põhimõtted. Samaaegselt võib kuluarvestus toimida nii ühte kui ka mitut põhimõtet järgides. Esmalt jaguneb kuluarvestus täiskulu- ja osakuluarvestuseks. Täiskuluarvestus on tehnika, mille kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikutele saades sel moel ühiku kogukulud. Kulud jaotatakse omakorda otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud kantakse otse tooteühikule, kaudkulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Täiskuluarvestus on eelistatud näiteks hooajalise tegevuse puhul (teraviljakasvatus,
annaabi.ee 
