Millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuluarvestus logistikas III KT

Milliseid indekseid on võimalik kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuluarvestus logistikas III KT

Kuluarvestus logistikas III KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Kuluarvestus logistikas

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?
Milliseid indekseid on võimalik kasutada?

Kuluarvestussüsteem

Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki:

Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis.
Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid
Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet.

Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted.

Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist -

Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system)
Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid.
Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid.

Alusstandardid ( ehk – normatiivid); standardid (enamasti pikaajalised), mida kasutatakse eelarvestamisel ja analüüsi trendide hindamiseks
Ideaalstandardid; srandardid, mis põhinevad ideaalsetel tingimustel või teoreetilisel maksimumil, praktikas ebareaalsed, saavutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
Saavutatud standardid: standardid, mis põhinevad efektiivsetel (aga mitte perfektsetel tegutsemistingimustel

Lähtuvalt kulude kogumise meetodist

Töökuluarvestus ( job costing system)

Tellimuse kuluarvestus (job costing)

Lepingu kuluarvestus (contract costing)

Partii kuluarvestus (batch costing)

Projekti kuluarvestus (Project costing)

Üksiktoote/teenuse kulu arvestus ( output costing)

Protsessikuluarvestus ( process costing system)

Partii kuluarvestus (batch costing)

Teenuse või funktsiooni kuluarvestus (service costing or function costing) Kasutatakse organisatsioonides, kes pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad sideteenuseid

Üksiktoote või teenuse kuluarvestus (output costing) kasutatakse organisatsioonides, kes toodavad ainult ühte toodet või osutavad ainult ühte teenust.

Operatsioonikulu arvestus (operation costing system)

Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal)

o Kulukandjate valik
o Protsesside ja tegevuste määratlemine
o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine
o Kulukogumite moodustamine
o Kululiikide (ressursside) arvutamine
o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine
tegevuste kulukogumitesse
o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine
o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele
o Aruandluse kujundamine

Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine)
Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel)
Lähteülesande koostamine

Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused)

Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod )

Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused)

Kulukäiturite leidmine

Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine

Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt:

Kasumiarvestusmeetodid

Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt.

Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud.

Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud

Kulude ala- ja ülejaotamine
Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik
• Tekke- vs kassapõhine arvestus?
– Tekkepõhine
• Vastutus- vs tegevuspõhine kuluarvestus?
– Domineerib tegevuspõhine, metoodilisi võtteid on mõlemast
• Osa-, otse- või täiskuluarvestus?
– Omahinna arvestamiseks täiskuluarvestus, osakulu - ja otsekuluarvestus hinnakalkuleerimise jm juhtimisotsuste tarvis
• Andmeallikad?
– Andmeladu : integreerib finantsarvestussüsteemi + ERP/MRP/CRP/jne + personali infosüsteem + juhtimisinfosüsteem + jt
• Aruandlus ?
– Operatiivne igakuiselt, detailselt igakvartaalselt (nii kvartali kohta kui kumulatiivselt)

Hind

Definitsioonid :

Hind – rahasumma , mille eest ollakse valmis kauba või teenuse kalkulatsiooniühikuks ( veonduse puhul reis, reisijakilomeeter, tonn , tonnikilomeeter, saadetis , SKU) võetud kogust ostma või müüma
Hind (2) – turusignaal, mis sunnib turuosalisi oma ressursse optimaalselt kasutama, kuna ressursid on alati piiratud, isegi need, mida me peame ammendamatuteks – õhk, vesi, maa.
Hinnakujundus ( hinna kujundamine) – protsess, milles kujunevad kaupade või teenuste tegelikud ostu- müügihinnad konkreetsetes majanduslikes oludes. KONKREETSE KALKULATSIOONIÜHIKU HINA EI KUJUNDATA, VAID KALKULEERITAKSE!
Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine ) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena:

Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud
Määratakse kindlaks kasum
Jagatakse tulemus ühikule

HInnakalkuleerimismeetodid:

Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum ”.
Kaheosaline tariif: tasu kogusumma koguse kohta=püsivosa+tasu muutuvosa*kogus
Mitmeosalise tariifi meetod (raudteeinfrastruktuuri näide):
TC0 = (Ckulutamine,Creserveerimine,Clisateenused,Cabiteenused)*MC ,
Kus TC0 – konkreetse veoettevõtja poolt maksmisele kuuluv infrastruktuuri kasutamise tasu summa;
(Cn) – koefitsentide koondfunktsioon.

Kulupõhine lähenemine hinnakujundusele ( eelkõige reguleeritavates tegevusvaldkondades) TEENUS→ KULU → HIND → VÄÄRTUS → KLIENT

Piirkulu hinnakujundusmeetod
Hinnakujundus sotsiaalse piirkulu alusel (SRSC-meetod); Tee hoolduskulud, sh materjali ja tööjõu otsekulu; Eratarbija ajakulu; Väliskulud, sh ummikute, keskkonna- ja õnnetuste kulud. Piirkulu hinnakujundusmeetodi erimeetodite tüpoloogia lähtub asjaolust, et küllaldaselt pika ajahorisondi puhul on kõik infrastruktuuri majandamise kulud muutuvkulud.

Hinnakujundus nõudluse hinnaelastsusest lähtuvalt – sõltub toote hinnast ja toote piirkulust. Kui on suurem kui 1 , siis on hinnaelastne. (Hind-piirkulu)/hind

Kulupõhine ( cost - plus ) hinnakujundus (milline on hinnakõrgendi majanduslik sisu?) ehk kohaldatud keskmise kulu meetod.

majanduslik sisu - piirkulule lisatakse teatav protsent ehk hinnakõrgend püsivkulude katmiseks. Praktikas on võimalik hinnakõrgendit avaldada kahel kujul: 1)kui püsivosa kaheosalisest tariifist, või 2) kui keskmist kapitalikulu.

Täiskulu hinnakujundusmeetod - Täiskulu hinnakujundusmeetodi kasutamisel liidetakse kogukulule investorile võimaldatav tulu. Hinnakujundust täiskulu alusel on kirjanduses nimetatud ka kasumiläve hinnakujunduseks.

Tulemimäära reguleerimise meetod (reguleeritava vara väärtuse majanduslik sisu, millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?)

Tulemimäära reguleerimise meetodit on defineeritud kui võtete kogumit, mille kohaselt regulatsioonile alluvail ettevõtetel lubatakse kasutada hindu, mis katavad tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu . Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus.

Hinnakasvu indekseerimise meetod ( milliseid indekseid on võimalik kasutada?)

Hinnakasvu indekseerimise (THI–X) meetodit on defineeritud kui infrastruktuuri-ettevõtete tegevuse reguleerimise võtete kogumit, mille kohaselt ettevõte peab hoidma oma OPEX (põhitegevuskulud) muutuse teatud protsendi võrra madalamal tasemel võrreldes tarbijahinnaindeksi muuduga.
Indeksid, mida on võimalik kasutada: Tarbija-, tootja-, ekspordi-, impordi-, ehitushinnaindeks; remondi - ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks , maanteede hooldustööde hinnaindeks, arhitekti- ja inseneritegevuste tootjahinnaindeks .

Kokkuleppehindade meetod (mislaaadi institutsioon lisaks teenuse ostjale- müüjale veel peab kokkuleppe sõlmimise protsessis osalema ?)
Riigi, infrastruktuuri-ettevõtjate ja veo-ettevõtjate allianss (nt Suurbritannias)
Infrastruktuuri majandaja kui MTÜ
Läbirääkimised infrastruktuuri majandaja ja veoettevõtjate vahel riikliku regulaatori vahendusel

Väärtuspõhine lähenemine (mittereguleeritavates tegevusvaldkondades) ;
Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. KLIENT → VÄÄRTUS → HIND → KULU→ TEENUS

Hinnastrateegiad
Hinnaliidrid strateegiad ja kohandumisstrateegiad: diferentseeriv, võistlev,geograafiline, tootele orienteeritud, psühholoogiline ,promotsioonile baseeritud hinnakujundus.

Kulupõhine hinnakujunduse universaalmeetod ja selle erimeetodid:
Kuludele orienteeritud ehk kulupõhine hinnakujundus (ka kulukeskne hinnakujundus)

Baashinna meetod ( floor pricing)

Juurdehindlusmeetod (cost-plus pricing)
NB! Ei ole sama, mis see kulupõhine hinnakujundusmeetod, mida käsitlesime seoses hinnakujundusega piirkulu alusel.

Kasumiläve meetod

Konkurentsile orienteeritud ehk konkurentsipõhine (ka konkurentsikeskne) hinnakujundus

Turuhinnameetod

Konkurentide omast kõrgem

Konkurentide omast madalam

Konkurentidega samal tasemel

Pakkumishinna meetod

Turukeskne ehk lisandväärtuse hinnakujundus

Nõudlusele orienteeritud ehk tarbijakeskne hinnakujundus

Tarbija tajutud väärtusel põhinev hinnakujundus

Toote majanduslikul väärtusel põhinev hinnakujundus

Keelatud tegevused.

Horisontaalne kokkulepe ( NB! Hindade kooskõlastmine tarneahelas eesmärgiga maksimeerida tarneahela osaliste väärtust?!)

Vertikaalne hinnakokkulepe ( Liviko case’d)

Diskrimineeriv hinnakujundus ja/või diskrimineeriv müügipoliitika .
Eetika; Hind on eetiline, kui:

Hinna maksmine on vabatahtlik

Hind põhineb võrdselt kättesaadaval informatsioonil

Hinna kujundamisel ei kasutata ära asjaolu, et esmatarbekaupu ostavad inimesed ükskõik mis hinnaga (röövhinnapoliitika)

Hinda peavad õigustama kulud - ärge võtke ülikasumit defitsiidi korral

Hind annab kõikidele võrde võimaluse kaubale ligi pääseda, sõltumata sellest, kas inimene ka seda kaupa osta jõuab.

Transpordisüsteemi kulukategooriad

sotsiaalne täiskulu(üldistatud täiskulu+väliskulud) ja üldistatud täiskulu(kogukulu+kasum).

Transpordisüsteemi üldistatud täiskulu:

Transporditeenuse tarbija kulud ehk isikukulud ( otsesed ja kadused rahalised väljaminekud, reisi ajaväärtus )

Transporditeenuse pakkuja kulude klassifikatsioone: 1. sõidukikulud ja infrastruktuurikulud, mõlemad jagunevad akspluatatsiooni- ja kapitalikuluks, viimase hulka kuulub ka taotletav kasum;
Sõidukiga seotud kulud (sõidukikulu)

Ekspluatatsioonikulu
- Veeremiga seotud kulud
- Teenusega seotud kulud (sisseostetud teenused ja omateenused)
- Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud
- Juhtimis- ja müügikulud
Kapitalikulu

Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu)

Ekspluatatsioonikulu
- Hoolduskulud
- Liikluskorralduse kulu
Kapitalikulu
- Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses)

2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus , püsivkulu on palk, üür, kindlustus ,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent.
3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud ), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus .
Jaotus- ja terminalikulud (nt: iseloomustage terminalikulude olemust ühe lausega – ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus.

Cd=Cp+Cs+Cl, kus
Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud;
Cs – ladustamiskulud
Cl – kauba kaod (veakulu).

Jaotus- ja terminalikulude suhteline suurus erinevate veoviiside korral- maanteetranspordi puhul – mida pikem tee, seda kõrgem keskmine kogukulu, raudteetransport madlam kui maantee omal aga kõrgem kui siseveetranspordi puhul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 55 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Kuluarvestus logistikas III KT

Kuluarvestus logistikas III KT o.koppel hinnakujundus kuluarvestus costing täiskulu piirkulu püsivkulu kogukulu

Sarnased õppematerjalid

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu

Juhtimine

docx

Kuluarvestus

finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 2) tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) Eesmärkide püstitamine Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: – hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis; – mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid;

Kuluarvestus logistikas

docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

Traditsiooniline kuluarvestussüsteem on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud tootele/ teenusele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 87) Traditsiooniline kuluarvestusmeetodite puhul kasutatakse üldkulude jaotuseks tavaliselt töötundide, masintunde või põhitööliste töötasu (Haldma & Karu, 1999, lk 116). Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestus meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektile (tootele, teenusele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitured (Karu, 2008, lk 250). Ressursid seostatakse tegevusega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Tegevuspõhine kuluarvestus lähtub kulukäiturite põhjuslikusest tegevuste suhtes. (Glad & Becker, 1997, lk 26) Üks tegevuspõhise

Omahinna arvestus

docx

Juhtimisraamatupidamise eksam

Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid

Juhtimisraamatupidamine

docx

Kuluarvestus I KT

Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip

Transpordiökonoomika

194

pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................

Finantsjuhtimine

docx

Kuluarvestus logistikas I KT

ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip

Kuluarvestus logistikas

pdf

Kuluarvestuse olemus ja eesmärgid

erinevate ettevõtete ja nende osade vahel teha tõepäraseid kuluvõrdlusi; Professionaalne ekspertiis sageli kaasatakse kuluarvestuse süsteemide väljatöötamisse konsultante või tippspetsialiste, mis tagab kuluarvestuse süsteemide kõrge kvaliteeditaseme ja optimaalsed investeeringud, eriti väikeettevõtete jaoks; Alus andmetöötluseks ühtne kuluarvestus teeb erinevate ettevõtete arvestussüsteemi juurutamise kergemaks. Erinevate kulude jaotused ja aruannete vormid vähendavad märgatavalt kuluarvestuse süsteemide juurutamise efektiivsust; Personalikulud ja personali paindlikkus sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel juhtimistasanditel kasutada madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada personali asendusvõimalusi.

Kuluarvestus

Rohkem sarnaseid