EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Transport logistikas Nikita Nesterov I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-11 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................
sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse valdkondades, mis esmapilgul transpordiga eriti seotud ei paistagi olevat : 1. Tootega seotud otsused tootmisfirmad arvestavad uute toodete väljatöötamisel ka
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4
seadmete kasutamise efektiivsus 10.) Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus • töö tootlikus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus 11.) Milline on jaotusladude peamine ülesanne kauplustele minevate saadetiste koostamine • saadetise konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 12.) Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? • vähenevad veokulud väheneb saadetiste käitlemisega seotud töö lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 13.) Millised on logistikaettevõtte läbivooluteriminali peamised funksioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine • saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna teminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpsemalt samad, mis ladudel 14.) Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
kehtestamist. Ettevõtte logistikat optimeerima hakates peaks esmalt välja selgitama kui hästi või halvasti süsteem hetkel toimib. Hiljem, kui tegevustesse on muudatused sisse viidud, saab sama analüüsi meetodi abil teada, kas teostatu on andnud soovitud tulemusi või tuleb teha täiendavaid korrektuure. Kulude juhtimise tulemuslikkus sõltub paljuski analüüsitava info kvaliteedist ja hulgast. Kuluefektiivsus logistikas sõltub juba sellest kes kus ja kuna kauba nt laosüsteemi sisse võtab. Kui seda teeb keegi, kes oma tööga toime ei tule kaotatakse juba tööjõu ja info edasi jõudmise tõttu aega. Toodete komplekteerimise juures saadetisteks, tuleks samuti kasutada töötajaid, kes tunnevad tooteid ja teavad laos hoiukohti. Autojuhti pole mõtet saata saatelehega võõrasse lattu kaupa otsima. Samuti käib kuluefektiivse logistika alla taara- ja pakendilogistika
EESTI MEREAKADEEMIA MERETEADUSKOND Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine REFERAAT TRANSPORT LOGISTIKAS Kristina Jermolajeva I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-12 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Transport....................
1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest: 1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sellist näitajat nagu lülilisuse konfisent.Kõige väiksemad kulud logistikas on kauba transiitvedudel. Lülilisuse konfisendi arvutamisel tuleb arvestada kauba hindade võrreldavust kõikides lülides. Statistika põhimõisted Statistika põhimõisteid tuleb täpselt tunda, et uuringud ja uuringu tulemused oleksid võrreldavad ehk identsed, objektiivsed ja mõistetavad. Hulk - objektide või sündmuste kogu, mida käsiteltakse kui tervikut. Näiteks: Üliõpilased Statistika loengus. Element üksikobjektid või sündmused
KÜSIMUSED 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? 4. Millistest alltegevustest koosneb klienditeeninduse protsess tootmisettevõttes, millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? 7. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa tarneahela toimimisele? 8. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa ettevõtte edu saavutamisele? 9. Miks käsitletakse klienditeenindust kui vahendit tarneahela ju...
Uurimistöö logistikas, hinne 5
elemente nagu arvete korrektsust jms. Perfektsete tellimuste täitmist mõõdetakse järgmiselt: Perfektsete tellimuste täitmine = perfektsete tellimuste arv/ vastuvõetud tellimuste koguarv*100 19. OTIF (on time in full) on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste (on time) ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste (in full) tasemed. 20. ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam, ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just selles rühmas. Samas ei tohi unustada ka B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Signe Luha GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Elame teatavasti infoajastul. Kõigi sooviks näib olevat saada kiiremini kaugemale kõrgemale vähima vaeva ja antud majanduslikus olukorras ka säästlikult. Säärased soovid on mõistagi ka logistikas. Logistika on selline valdkond, mis tegeleb igapäevaselt asjade ühest punktist teise toimetamisega ning selle planeerimisega. Seda kõike võimalikult kiirelt ja
Saastav transport logistikas Säästev mõtteviis on tänapäeval aina populaarsemaks ja esiletõusvamaks teemaks ning looduse säästmine muutub ka aina tähtsamaks, sest inimesed reostavad meie planeeti iga aastaga rohkem ja rohkem. Teema sai valitud, sest just transpordiga seotud reostamine on tänasel päeval logistikaga kaasas käiv tegur, kuigi aastaid ja aastakümneid tagasi oli inimeste teadmatus seoses säästmisega ja kokku hoidmisega palju suurem. Minu teada ei ole Eestis säästmise probleem kuigi suur, sest meil on väike riik ning transporti ei anna võrrelda suurriikides, aga sellegipoolest võiks logistikafirmad olla palju teadlikumad keskkonna hoidmisest ja panusest, mida nemad saaksid selleks teha. Üheks transpordiliigiks, mis meie keskkonda kahjustab, on maanteetransport. Suurimaks probleemiks võib pidada heitgaaside teket ja sõiduteede rikkumist või lõhkumist. Lahendusi võib tegelikult olla palju, ku...
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandeko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14kKÕ Maret Jõgar RISKID JA RISKIJUHTIMINE LOGISTIKAS Õppejõud: Pertti Pärna Mõdriku 2016 Nii nagu iga muu toimiva süsteemi puhul, on riskid ka logistilise süsteemi toimimise lahutamatu osa. Usaldusväärne toimimine on logistilise süsteemi võime täita toimingute sooritaja ja kliendi ootusi ning vajadusi õigel ajal ja ootuspäraselt. Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste
Tariifid maanteetranspordis Veohinda maanteetranspordis mõjutavad erinevad kohalikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, näiteks raskeveokimaks, teemaks, kiirteede kasutamise tasu, veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestat...
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: 2 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Getlin Rohtla Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 15. veebruar organisatsioonid 2016 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4 Globaliseerumine ladustamises.....................
RISKIJUHTIMINE REISIJATEVEO LOGISTIKAS Essee aines Logistika Juhendaja: Tartu 2013 Riskijuhtimine reisijateveo logistikas Riskide probleem on logistikas üks olulisematest probleemidest. See on seotud võimalusega, et teatud ajahetkel leiab aset mingisugune mitteoodatud, soovimatute tagajärgedega sündmus. Logistikas kujutab risk endast sageli vältimatut elementi, mis saadab peaaegu iga otsust. Enne kui võtta vastu teatud olulisi otsuseid, tuleb kõigepealt selgitada välja riskid, seejärel on vaja neid hinnata ja vajadusel kõrvaldada. Sageli pole võimalik riske täielikult kõrvaldada, mistõttu tuleb alandada nende taset vastuvõetavate piirideni. Riski haldamise all mõeldakse selliste abinõude rakendamist, millega mõjutatakse
loetavuse kontrollimiseks tavapärast vöötkoodilugejat. Viimane ei võimalda küll samaväärset koodi hindamist, kuna lugemistulemus on seotud konkreetse lugemisseadme võimekusega ning see ei pruugi mõne teise seadme kasutamisel olla sama. Samas on tehtav investeering vöötkoodi kvaliteedi kontrollimist võimaldavatesse seadmetesse väga minimaalne võrreldes kuluga, mis võib kaasneda loetamatu vöötkoodiga kaupade paiskamisel turule. Logistikas kasutatav kodeerimissüsteem Logistilises ketis kasutatav kodeerimissüsteemi positiivseteks omadusteks on selle täpne standartiseeritus ning pikk ja laialdane praktika. Logistiliste ühikute markeerimise standardiseerimisega tegeleb rahvusvaheline organisatsioon GS1, mis läbi oma riiklike allorganisatsioonide (Eestis GS1 Estonia) koordineerib kohaliku turu tootjakoodide jaotust ning jagab informatsiooni logistilise ühiku markeerimise ülemaailmsete standardite kohta.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Maarja Pikk ÄJ11 Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas Referaat õppeaines ,,Logistika alused" Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis.
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid;
saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös! 1 Mõiste ajalugu Sõna logistika tuleb kreekakeelsest sõnast logistikos , mis tähendab “kalkuleerida oskav” või “arvutamises vilunud”. Vanas – Kreekas olid ohvitseride ametinimetusteks logistikas ja Vana- Rooma ning Bütsantsi sõjavägedes olid ohvitserid logistad. Need ohvitserid vastutasid selle eest, et vägedel oleks kõik vajalik olemas (logistika, ponjal – kõik vajalik peab olemas olema). Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele.
Transpordi kui majandusharu kõigi liikumiste erinevus: transport kui majandusharu ei sisalda endas ettevõttesisest ega tööstustransporti, samuti mittemotoriseeritud ja ilma liiklusvahendita transporti Transpordi mõju ühiskonnale Positiivne: elanikkunna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi Negaviinve: ühiskonnal saamata jäänud heaolu liiklusõnnetuste ja elukeskkonna halvenemise tõttu. 6. Transport (veondus) logistikas (tarneahela siduv lüli) Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat. Mis põhjustab suuremat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järgi Tootmise spetsialiseerumine - Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult. Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia.
......................................................12 6. Nõrga klienditeeninduse tagajärjed............................................................15 7. Kokkuvõte.........................................................................................17 8. Viidatud allikad.....................................................................................18 2 Sissejuhatus Klienditeeninduse mõiste logistikas on äärmiselt tähtsal kohal. Järgnevalt antud referaadis on väike ülevaade klienditeeninduse ja logistika vahelistest suhetes ja mõjutustest, ka klienditeenindusest globaalsemas vaates ning selle kvaliteedi barjääridest ning nõrga klienditeeninduse tagajärgedest. Ideaalis on klienditeenindus ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille eesmärgiks klientide tellimuste täitmine ja kaupade kohaletoimetamine neid rahuldaval moel ja ajal
TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, infoallikatega tutvumine, TTO Kuupäev: organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
tundunud probleemidest ning aitab kaasa kogu valdkonna arengule tervikuna. RFID tehnoloogiat on hea kasutada juhtudel, mil on vaja edastada suurel hulgal infot mingi objekti kohta koos selle objektiga. Eriti hea on tehnoloogiat kasutada kohtades, kus puudub tsentraalne andmebaas või sidepidamise võimalus objekti kohta info saamiseks. Infokandja kinnitatakse üldjuhul objekti külge, mistõttu on võimalik objekti ennast alati tuvastada ja saada selle kohta ka vajalikku informatsiooni. Logistikas võib olla selleks rakenduseks pikk tarneahel. Lisaks toote või saadetise enda tuvastamisele on võimalik lisada saadetisele erinevad transpordi- ja käitlemisjuhised, mida vajatakse tarneahela erinevates lülides. Objektile, milleks võib olla toode või saadetis lisatakse raadiomärk ehk tag, mille olemasolu, asukohta ja liikumist suudavad tuvastada spetsiaalsed seadmed, milledeks on arvutitega ühendatud RFID antennid ja lugejad. Kõik see võib toimuda ilma inimesepoolse vahelesekkumiseta
kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi. Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne.
teie teenused või tooted vastaksid pidevalt kliendi nõudmistele. · ISO 14001 (EMS) keskkonnajuhtimise standard. Võimalus organisatsioonil kontrollida oma äritegevuse ja toodete mõju keskkonnale. · OHSAS 18001 Töötervishoiu ja ohutusega seotud juhtimissüsteemi väljatöötamise nõuded. Võimaldavad organisatsioonil kontrollida riske ning parandada oma tulemusi antud valdkonnas. 6.Nimetage kvaliteedi kriteeriumid logistikas. · Tarneaeg · Tarnimise usaldatavus · Toote "usaldatavus"/seisukord · Paindlikkus 7. Nimetage millised on nn. teised tegurid lao asukoha valikul lisaks ärimajanduslikele teguritele? · Tööturg (palga struktuur, töökohtade nõudluse ja pakkumised muutused, oskustööliste, spetsialistide, juhtide jt olemasolu tööturul, tööturu püsivus) · Kinnisvaraturg · Maksud · Finantseerimisvõimalused
..10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS....................................................................21 13.LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED......................................................................23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE..........................................................
2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähendamine. Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine. 4. Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul?
Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni lõpptoodangu tarnimiseni kliendile, kusjuures eesmärgiks on kulutuste minimeerimine ja klienditeeninduse taseme maksimeerimine. Logistikat peetakse üha rohkem valdkonnaks, mis käsitleb erinevaid voogusid ja nendega seotud protsesse. Üldjuhul on logistikas tegemist nelja erineva vooga materjalivoog, infovoog, rahavoog ja teenuste voog. Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog. Informatsiooni-, raha- ja teenuste vood saadavad materjalivoogusid ja neid vaadeldakse kui materjalivoogude poolt genereeritud sekundaarseid voogusid. Logistika määratlus laiemas tähenduses: Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud
Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. 3.Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. 9. Klienditeenindus logistikas Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11
looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tarneahela juhtimise osana ehk otsuste vastuvõtmist tarneahela planeerimisel, tarneahela haldamisel ja tarnete juhtimisel lähtuvalt keskkonnakaitselistest aspektidest. See põhineb arusaamal,et iga üksikuettevõtte kahjulikud keskkonnamõjud ulatuvad selle firma piiridest kaugele väljapoole. Ettevõtte
Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu tarneahela ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel. Pakendite funktsioonid Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni: · kaitsta kaupu · muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks
................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine.......................................................
................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine.......................................................
sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi? Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev. 6. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku
M Koppel TARNEAHELA JUHTIMINE Ettevõtte tarneahel- mis see on? Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada ettevõtete tareneahela mõistet logistikas. Töös tuleb juttu tarneahela mõistest, tarneahela juhtimisest ning ettevõtte tarneahelast X ettevõtte näitel. Ennem kui hakkan kirjutama ettevõtte tarneahelast, tuleb teada, mis on siis ültse tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.Tarneahel on jada
Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust. 4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb
Kvaliteedijuhtimise üheks olulisemaks eesmärgiks on klientide rahulolu pidev säilitamine. Ettevõtte jätkuva edukuse nimel tuleb olla kliendikeskne, sest kliendid kujundavad ettevõtte käibe, kasumi, rentaabluse ja lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse. Kvaliteedijuhtimissüsteemides käsitletakse enamasti kolme valdkonda: hinnatakse miks ja kuidas midagi tehakse kirjeldatakse metoodilisi juhiseid kirjeldatakse tulemusi Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ja ootuste ettenägemist ja võimet neid soove ja vajadusi täita. Seega on logistikas kvaliteedi määratlemiseks kolm peamist kriteeriumi: klientide vajaduste rahuldamine toimingute teostamine kuluefektiivsel viisil tegutsemine ahelas või võrgustikus selliselt, et ka ülejäänud lülidele on loodud eeldused toimida kvaliteetselt Kvaliteet integreeritakse senisest enam erinevatesse toimingutesse, tegutsevad
Küsimused 1. Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnja? 2. Millest sõltub ajalis-ruumiline kasulikkus? 3. Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine? 4. Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? 5. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? 6. Mida tähendab ABC analüüs? 7. Mida taotletakse materjalijuhtimisega? 8. Millist kasu on võimalik saada kanban süsteemi kasutamisest? Vastused 1. Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa. 2. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine ( suurem läbimüük ) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit. 3
ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4.Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? Tellimuste poolt juhitavat tootmist planeeritakse ja toodetakse vaid kliendi poolt tehtud tellimuste põhjal. 5.Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad,suureneb tarne täpsus,väheneb tööjõukulu,saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga,ehk siis mõjub positiivselt firmale alates klienditeenindusest,seejärel vähendades ettevõtte logistilisi kulusi,ning parandades firma majanduslike näitajaid. 6.Mida tähendab ABC analüüs? Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivad juhtimispõhimõtteid. 7
kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika.
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned
annaabi.ee 
