Keemia Eksamikordamisküsimused ja vastused (0)

1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi.
Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin 
pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur 
kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii 
avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega.
(Wiki)
 
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
Vesiniku  avastas 1766 aastal  füüsiku ja  keemiku  juurtega  inglane  Henry Cavendish,  kes
isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda
põhjalikult.
Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O
 
3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?
Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige
kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
Keemia   on   teadus   ainetest   ja   nende   muundumisprotsessidest,   mille   käigus   ühed   ained
muunduvad   teisteks   keemiliste   sidemete   ümberjaotumise   ning   elektronkatete
ümberformeerumise tõttu. a.    Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused
b.    Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused
c.    Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused
2.    Eriharud:
 .    Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine
a.    Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine
b.     Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite
kaudu
c.    Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine
*5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited).
Makroskoopiline   tase   -   toimuvad   silmaga   nähtavad   või   mõnel   muul   viisil   jälgitavad
muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.*
Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms
Näiteks: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t)
  6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod.
Teaduslik meetodi alla kuulub:
·         Andmete kogumine
·         Seoste otsimine pole andmekogumites
·         Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine
·         Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria
põhjal, mudelid)


7. Keemilise elemendi definitsioon
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama
aatomnumbriga) aatomite klass. Kindla tuumalaenguga aatomi liik 8. Enamlevinud elemendid merevees, maakoores ja inimkehas.
Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05%
Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na
Inimeses: O,C,N,F,Ca
9. Massi ja energia jäävuse seadused. 
Reaktsioonist   osavõtvate   ainete  mass  on konstantne.   Reaktsiooni  astuvate   ainete   masside
summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda
teisteks ekvivalentses suuruses
10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. 
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga  Aine  on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi
(vesi, ammoniaak, kuld, hapnik)  Segud   Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt
üksteisega   seotud   ja   võivad   seetõttu   esineda   segus   mistahes   vahekorras   Puudub   kindel
keemiline koostis 
  Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine,
difusioon). 
 Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või
tahke lahus (näiteks õhk) 
• Heterogeenne segu-segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest
eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid (näiteks graniit)
 • Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised   ühendid:   moodustuvad   keemiliste   elementide   ühinemisel,   väikseim   iseseisev
osake on moleku Molekul  - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib
iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? 
Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia
12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused 
Füüsikalisi   omadusi   saab   mõõta   ja   jälgida   ilma   ainet   ja   tema   koostist   muutmata(värvus,
sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus)
Keemilised   omadused   on   seotud   aine   koostise   muutusega,   keemiliste   reaktsioonidega.
(vesiniku põlemine hapnikus)
13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. 


Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
Vesinik
Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest
NaCl
14. Kirjeldage aine põhiolekud. 
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Vedelikus  on   molekulide   vaheline   kaugus   mõnevõrra   suurem   ja   nad   võivad   üksteisest
mööduda.
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda
15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass. 
Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel
esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustamisel tuumast ja
elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass
arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta võrdne
molekulmassiga
16. Mool. 
Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on
sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12
17. Ainehulka leidmine.  18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. 
Perioodilisustabelisse   on   elemendid   järjestatud   tuumalanengu   alusel   (algselt   aatommassi
alusel). elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 19. Ionisatsioonienergia. 
Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või
molekulilt). 
20. Keemiline side. 
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud,
moodustades uue keemilise ühendi
21. Kovalentse sideme omadused.
• Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur
• Halb elektrijuhtivus
• Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti.
22. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest.
Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele,
selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side.  Iooniline side Kovalentne side


Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli 
vahel. Mittemetallid on 
„tugevamad“ kui metallid 
ning suudavad paremini 
omistada metallidelt 
elektrone. Kahe vastandiooni 
vahel tekib tõmme ning 
moodustub iooniline side. Tekib valdavalt sarnaste elektro-
negatiivsustega mittemetallide vahel. 
Kumbki aatom pole piisavalt „tugev“, 
et tõmmata teiselt elektrone ära, 
mistõttu stabiilsuse tagamiseks on 
mõlemad sunnitud väliskihil elektrone 
jagama nii omavahel kui ka teiste 
kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek 
toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse 
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse 
osalaenguga vesinikuaatomiga.
Metalliline side  moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide 
vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis
II. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused.
23. Metallid.
• Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus 
moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, 
hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad
24. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. 
Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, 
aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest.
Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama
25. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). 
Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, 
kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm3
Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500oC) ja 
raskesulavateks (alates 1000oC). Omadus Liigitus


Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas 
sisaldavad rauda või mitte) Mustad metallid ehk raud ja 
rauasulamid
N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-
5%)
Värvilised metallid ehk 
mitteraudmetallid
N: vasesulamid (pronks, 
messing), kergsulamid (Al- ja 
Mg-sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda 
kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama 
temperatuuriga piirkonnale.
Seda saab seletada molekulide korrapäratute 
kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli 
kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo-töötlemisel, 
keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse 
ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al
Halvad soojusjuhid N: Fe Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida 
elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites 
(S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). 
Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω))
ja eritakistust oommeetrites (Ω).m). Metalli temperatuuri 
tõusul tema elektritakistus suureneb. Head elektrijuhid – valmistatakse 
elektrijuhtmeid N: Cu, Al
Halvad elektrijuhid – 
elektriküttekehade valmis-
tamises, kus on vajalik suur 
elektritakistus
N: sulamid nikroom, konstantaan


Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline 
konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Ferromagnetilised – 
magnetiseeruvad väga kergelt, 
kasutatakse näiteks 
elektriaparaatide ja 
elektromagnetite valmistamisel N:
Fe, Ni, Co
Paramagnetilised – magnetväli 
mõjutab neid metalle väga nõrgalt
N: Al, Cr
Diamagnetilised – tõukuvad 
magnetväljast eemale N: Cu, Sn 26. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). 
• tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus
Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element
Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall
•   plastiline•   hea   soojus-   ja   elektrijuht•   keskmise   aktiivsusega   metall•   reageerib
mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)• leelistega ei reageeri
Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras)
Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr)
Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning
vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
Tavalisandid: Räni, mangaan,Väävel, fosfor,  Lämmastik, hapnik ja vesinik.
Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid
elemente sisaldavad terased.Kasutatakse metallitööstustes 27. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). 
VASK:
Keemilised omadused - tihedus 8,9 g/cm3; TS=1083oC; värvus punasest kollaseni; 
plastiline,väga hea korrosioonikindlus
Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea soojus- ja 
elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas 
õhus on vask püsiv
VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); 
uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn)
KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, 
elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks 
trükimontaažis 28. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
NIKKEL:


Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm3; TS=1455oC; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee 
suhtes
Füüsikalised omadused - Ni oksüdeerub alates 500oC NiO tekkega, halogeenidega 
reageerides tekivad NiHal2 ühendid; kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega; 
reageerib lahjendatud hapetega; leelistega ei reageeri; konts. HNO3 toimel passiveerub
NIKLISULAMID: konstantaan (Ni - Cu); nikroom (Ni - Cr)      
 
29. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). 
• hõbevalge
•   tihedus:   2,7   g/cm³   •   sulamistemperatuur:   660   °C   •   väga   hea   korrosioonikindlus   •   hea
elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline
Omadused -  • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3  • hapetest tõrjub ta
välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad
kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2
•   külmas   konts.   lämmastik-   ja   väävelhappes   passiveerub,   kuuma   H2SO4   toimel   tekib
Al2(SO4)3 ja eraldub SO2   2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O
• reageerib leelistega  2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2
Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 30. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
•tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus
•hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium
Keemilised  omadused - •aktiivne  •lahustub hapetes väga energiliselt  •aluseliste  lahustega
reageerib vähe
•Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti
halogeenidega
Magneesiumisulamid
•Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 31. Reaktsioonid metallidega (hape, alus, vesi). 
32. Metallide komplekseerumine. 
33. Doonor-aktseptorside. 
Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: 
heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt 
aktseptorile suunatud noolekesega.
34. Millest sõltub kompleksühendi kuju?
35. Näiteid kompleksühenditest.
• Humiinained
• Aminohapped
• kloriidid (merevees)
Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja 
reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid.
37. Alused. 
38. Happed. 
39. Soolad.  
40. Oksiidid. 


41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, 
lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, 
isomerisatsioonireaktsioon jt.
Termodünaamika
 42. Termodünaamika I seadus. 
Energia jäävuse seadus - energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks
43. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis.
ΔU=Q-AU=Q-A
44. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. 
Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud)
soojusega.
Endotermilise protsessi korral ΔU=Q-AH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔU=Q-AH < 0
45. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused.
Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte 
aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 46. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad 
protsessid
 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.
 
2. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale
3. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks
ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi
Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas
Mittepööratava (iseenesliku) protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine 
võimalik. 
47. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, 
entroopia kasvu seadus 
Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis 
kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
 Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on 
positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, 
gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 48. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 49. 
Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes.
50. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.  54. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid.
Keemilise   reaktsiooni   kiirus   on   võrdeline   reageerivate   ainete     molaarsete
kontsentratsioonidega   (teisiti   nimetatakse   seda   ka   keemilise     kineetika   põhipostulaadiks).
Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. 
55. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist.
Tasakaalukonstant   sõltub   temperatuurist,   kuid   ei   sõltu   reageerivate   ainete
kontsentratsioonist.   Keemilisele   tasakaalule   vastab   olukord,   kus   päri-   ja   vastassuunalise
reaktsiooni   kiirused   on   võrdsed.   Seega   tasakaalukonstant   on   päri-   ja   pöördsuunalise
reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis.
56. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. 


Reaktsiooni   kiirus   sõltub:   reaktsioonist   osavõtvate   ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste,   temperatuurist,   katalüsaatoritest,rõhust   (gaaside
puhul)
57. Reaktsiooni järk
Suurus,  mis  on  arvuliselt   võrdne  kontsentratsioonide   astmenäitajate   summaga   reaktsiooni
kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi
kui   tema   kontsentratsiooni   astmenäitaja.   Reaktsiooni   järku   määratakse   alati   reaktsiooni
lähteainete kontsentratsioonide järgi.
58.   Reaktsiooni   kiiruse   sõltuvus   temperatuurist,   van’t   Hoffi   reegel   ja   Arrheniuse
võrrand.
Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri
tõustes.   Van´t   Hoffi   reegel:   temperatuuri   tõstmisel   10   kraadi   võrra   kiireneb   reaktsioon
keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel
väljendab Arrheniuse võrrand.
59. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. 
Homogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis.
Heterogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk
protsess toimub faaside piirpinnal. Elektrokeemia 
65. Redoksreaktsioonid. 
Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide 
liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine).
66. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites.
oniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine 
koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite 
oksüdatsiooniastmete summa 0 
67. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide 
tasakaalustamine elektronide bilansi meetodi abil, poolreaktsioonide võrrandid. 
Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3
Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid,
Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 68. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja 
oksüdeerijad (redutseerijad)?   Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes 
ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.   Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis 
elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga.   Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis
elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga.  69. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna 
kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses.   Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis 
näitab elektronide liitmise võimet.  Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred


70. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine 
korrosioonikindlama metalliga, inhibiitorite kasutamine
 71. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? 
Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu 
saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega
seonduvaga.
Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise 
reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes (4. oengu slaidid).
72. Keemilised vooluallikad.  Galvaanielement (patarei) - ühekordselt kasutatav  Aku - korduvalt kasutatav  kütuseelement - töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus (4. loengu slaidid).
73. Elektrolüüs (sulatatud soolades, soolade vesilahuste elektrolüüs)
Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide 
pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel).
 74. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? 
Elektrokeemiline rakk on seade mis  suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste 
reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Analüütiline keemia 
81. Analüütilise keemia eesmärk. 
Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
analüüs.
82. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 
Kvalitatiivne analüüs
Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees. Ainete retentsiooniajad on individuaalsed.
Kvantitatiivne analüüs
Uuritakse kui palju on aineid objekti sees .
Sisestandardi   korral   lisatakse   proovile   ainet,   mille   kogus   on   teada   ja   mille   piik
kromatogrammil ei kattu teiste piikidega.
83. Analüüsiobjekt ja proov. 
Analüüsiobjekt   on   objekt,   mille   keemilist   koostis   me   keemilise   analüüsi   teel
määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on
enamasti   liiga   suured   selleks,   et   neid   tervenisti   analüüsiks   kasutada   •Proov   on   osa
analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil.
84. Analüüt ja maatriks. 
Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see
osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt.  Analüüt võib olla: Element
nt:Mulla fosforisisalduse määramine);
85. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). 
Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on 
põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – 
Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – 


Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus
võib minna välja milliliitrite kujuni.
Meetodi/metoodika   valimine   2)   Metoodika   valideerimine   3)   Proovi   võtmine   4)   Proovi
jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7)
Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 86. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine
2. Metoodika valideerimine
3. Proovi võtmine
4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks
5. Proovide kaalumine ja ekstraheerimine, lahuse valmistamine
6. Segajate mõju elimineerimine
7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine
8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine
9. Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi  kontsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja usaldusväärsuse hindamine  87. Valideerimine. 
Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk  kas ta 
kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse 
metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu 
88. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid. 
Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised 
võrdlusmõõtmised
89. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. 
AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud 
metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise 
metoodikatele (keelatud/soovimatud ained)
MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud 
metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima 
kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul
90. Saagis, täpsused, tudlikkus jne. 
SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes 
mõõdetud
TUNDLIKKUS - analüütilise signaali muutus jagatud läbi vastava muutusega analüüdi 
sisalduses, väljendatakse kalibreerimisgraafiku tõusuga
TÄPSUS - korduvmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav suurus – 
iseloomustab juhuslikku viga
KORDUSTÄPSUS - kui korduvmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas 
laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest; kui pikema 
ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel erinevatel 
tingimustel, räägitakse korratavusest
91. Proovi ettevalmistuse võimalused. 
Proovide puhastamine, rikastamine ja eraldamine
92. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. 
Kasutatakse Proovide kontsentreerimiseks ja puhastamiseks


93. Titrimeetria põhimõte. 
Kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs
94. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 
Gravimeetriline analüüs - sademe tekke mõõtmine 95. Kromatograafia põhimõte. 
Kromatograafiat kasutatakse ainete puhtuse kontrollis, keskkonnareostuste määramisel, 
keemiliste protsesside kontrolliks jne. 
96. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt?
Kromatograafi detektori signaali regisreerimisseadme väljud graafiliselt paberil või 
numbrilisel kujul. Tabaliselt registreeritakse kolonnist väljumisel komponentide 
kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavavad piigid
97. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit?
Analüüs – segudest komponentide eemaldamine nende tuvastamiseks, prooviks on väikesed 
kogused
Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks on 
lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine.
Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest.
  Pinnanähtused ja adsorptsioon
98. Kolloidsüsteemide jaotus.
Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-
7...10-9 mmmm.
Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse
kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda 
eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt 
vesi ja orgaaniline vedelik.
99. Kolloidsüsteemide tekke tingimused.
Kolloidsüsteemid tekivad:


Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks 
(kondenseerimismeetod). Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks 
(dispergeerimismeetod)
Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile 
vajalik püsivus
 
100. Koagulatsioon.
Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine 
(või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või 
moodustavad erilise struktuuri – koageeli.
Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste 
tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide
kasutamine.
Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna keetmisel 
või praadimisel
kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude 
kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks 
organismi tasandil on vere hüübimine,
mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist.
  102. Valguse hajumine disperssetes süsteemides.
Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront 
jõuab selles
keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. 103. Mitselli ehitus.
Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist -
neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa.
Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning
moodustab kolloidosakese põhilise massi.
Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali
määravateks ioonideks.
Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad
kolloidosakese välise ehk ionogeense osa.
  104. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur.
Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on
võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste
pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele
vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid,
detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid.
  105. Pindpinevus.
Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku 
pinnamolekulid mõjutavad
üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada.
 


106. Mis faktoridest sõltub pindpinevus?
   Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust.  Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja 
seda raskem on gaasi  molekulidel end sinna vahele suruda.  Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust.  Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus.  Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine  Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni 
jõud. 107. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse?
Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad 
molekulaarsidejõudude (van
der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus 
eemaldatakse, nimetatakse
adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse 
adsorbendiks.
Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, 
alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või 
tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse 
absorbendiks.
  107. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist 
tahkises).
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud 
molekulide adhesioon pinnale.
 
110. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
Hüdrofoobsed ained ei märgu ega lahustu vedelikus, aine ei saa moodustada vesiniksidemeid.
N: Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda 
polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained
on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid.