Redoksreaktsioonid Mida näitab oksüdatsiooniaste? O.a näitab elektronide liitmist või loovutamist. Mg +12 2)8)2) Mg -2e- Mg2+ O +8 2)6) O +2e- O2- 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e- Mg2+ O +2e- O2- Oksüdeerumine on elektronide loovutamnie. O.a kasvab. Redutseerumine on elektronide liitmine. O.a kahaneb Mis on redoksreaktsioonid? Redoksreaktsioonides toimub o.a muutus. Redoksreaktsioonid Oksüdeerija Redutseerija ......... e- loovutab e- redutseerub .................. e- liitmine e- ........... o.a kahaneb o.a ...
erinev värvus väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO Endast nõrgemate, st madalama elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + H2 H2S väävel oksüdeerija, vesinik redutseerija · O2 + 2 H2 2 H2O hapnik oksüdeerija, vesinik redutseerija 3. KEEMILISED OMADUSED
3.Miks metallide tootmiseks nende ühenditest tuleb energiat kulutada ,metallide korrosioon aga toimub iseeneslikult ? Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. galvaanelement- toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. 5.Määra reaktsioonivõrrandis oksüdeerija ja redutseerija ,märgi kõikide elementide o. -a-d. N2(O5( +H2O = 2HNO3( N -oksüdeerija 2Na + 2H2(O = 2NaOH+ H2 NA-oksüdeerija 6.Neutraalseslahuses on kontaktis tsink ja hõbe. Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8
Esimeses katses tuli valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett. Loksutada intensiivselt. Jälgida värvust peale loksutamist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis. KBr oli tolueeni juures kollane, KI tolueeni juures roosa ja allpool kollane. 2𝐾𝐵𝑟 + 𝐶𝑙2 → 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐵𝑟2 2𝐵𝑟 − + 2𝑒 − → 𝐵𝑟2 oksüdeerija 𝐶𝑙2 − 2𝑒 − → 2𝐶𝑙 − redutseerija 2𝐾𝐼 + 𝐶𝑙2 → 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐼2 2𝐼 − +2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 𝐶𝑙2 − 2𝑒 − → 2𝐶𝑙 − redutseerija ∆𝐸 0 = 𝐸𝑜𝑘𝑠.−𝑗𝑎 − 𝐸𝑟𝑒𝑑.−𝑗𝑎 𝐺 < 0 𝑘𝑢𝑖 (𝐸𝑜𝑘𝑠.−𝑗𝑎 − 𝐸𝑟𝑒𝑑.−𝑗𝑎 ) > 0
YKI0031 Anorgaaniline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 5 Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli (sobib ka benseen) kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt. Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I 2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti
puhul on tegemist redutseerijaga Vaadates ka joonist( joonis 3) näeme, et aatomil on lihtsam 2 elektroni ära anda, kui 6 elektroni juurde võtta II) Oksüdeerija- aine, mis liidab elektrone, oksüdatsiooniaste Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha, millised ained käituvad redutseerijatena Selgituseks kasutame aatomite planetaarseid mudeleid Näide 3. Fluor kui mittemetall käitub oksüdeerijana. Joonis 4. Fluor käitub oksüdeerija, sest liidab oma väliskihti 1 elektroni juurde, et püsivat olekut saavutada Selgitused: Fluori väliskihis on 7 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron juurde võtta, kui 7 elektroni ära anda püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on vähenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom liidab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste väheneb.
reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsionides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Sademete teke: Katse 1. SO42- sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisan tilkhaaval Ba2+sisaldavat lahust. BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s)+2NaCl (aq) Ba2+(aq)+SO42-(aq) BaSO4(aq) Tahke BaSO4 sadestub valge sademena. Katse 2. Al3+ sisaldavale lahuse lisan 2M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 (aq)+6NH3*H2O (aq) 2Al(OH)3(s) +3 (NH4)2SO4(aq) + 6H+ Al3+(aq)+NH3-(aq) Al(OH)3(s) Al(OH)3 tekitab valge sademe. Katse 3.
O-hapnik oksüdeerija suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem
KMnO4, H2SO4, FeSO4, K2Cr2O7, metüülpunane ja fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik. Katse 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tekkis valge sade BaSO4 Katse 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH) 3+ 3(NH4)2SO4 Tekkis valge sade Al(OH)3 Katse 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5..
Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul Osoon looduses (O3) Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon häivitab baktereid
molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Katseklaasis tekkis kahe värvitu aine kokkusegamisel valge sade BaSO4. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + OH- = Al(OH)3 Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4
Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine · Raketikütus, metallurgias (metallide redutseerimine), keemiatööstuses (paljude ainete saamiseks). 4. Ühendid · Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). · Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena.
Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine · Raketikütus, metallurgias (metallide redutseerimine), keemiatööstuses (paljude ainete saamiseks). 4. Ühendid · Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). · Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena.
oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt: Ca, Fe nii oksüdeerijate kui redutseerijatena käituvad nt K2SO4, FeSO4, CH3CH2OH
Hüdraadi lisamisel tekkis tumesinine lahus, mis on tingitud [Cu(NH3)4]2+. Redoksreaktsioonid Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ Zn – 2e → Zn2+ redutseerija 2H0 + 1e → 2H+ *2 oksüdeerija Cu + HCl → reaktsiooni ei toimu Esimeses reaktsioonis eraldus H 2 mullidena. Teises reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H, asetsedes metallide pingereas vesinikust vasakul pool. Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 → Cu(NO2)2 + 2NO ↑+ 2H2O 3Cu + 8H+ + 2NO3- → 3Cu2+ + 2NO ↑ +4H2O
Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega. Elektronide ülemineku skeemi koostamisel lähtutakse aatomite oksüdatsiooniastmetest. Oksüdatsiooniastme (o-a) määramisel võetakse eelduseks, et aines on kõik sidemed ioonsed. Oksüdatsiooniaste märgitakse rooma numbritega aine valemis olevate elementide aatomite
Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide
redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1 SO42 ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2 S O4 + BaCl 2 2 NaCl+ BaS O4 2+¿ BaS O4 2-¿+ Ba¿ S O 4¿ Ba Cl 2 lisamisel tekkis valge hägu ja seejärel valge sade. Tekkivaks sademeks on BaS O 4 .
kadumisel on tekkinud lahus tumesinine. Sellist värvust põhjustab tekkinud kompleksioon [Cu(NH3)4]2+. CuSO 4 + 4NH3 H 2O [Cu(NH 3 ) 4 ]SO 4 + 4H 2O Redoksreaktsioonid: metallid Katse 7 Ühte katseklaasi võetakse tükk metallilist tsinki ja teise katseklaasi tükk metallilist vaske. Mõlemasse katseklaasi lisatakse lahjendatud (1 M) vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl 2 + H 2 Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija 2H + + 2e - H 02 oksüdeerija Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Antud katses toimub reaktsioon vaid tsingiga. Nimelt asub vask metallide pingeras vesinikust paremal pool, mistõttu vask vesinikuga ei reageeri. Küll aga asub tsink vasakul pool ja on võimeline vesinikuga reageerima. See tähendab, et tsink on vasest tunduvalt aktiivsem metall. Katse käigus on näha ka eralduva gaasi (H2) mullikesi. Katse 8 Järgnev katse viiakse läbi tõmbekapi all. Kuiva katseklaasi asetatakse tükk vaske ning
Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis),loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon- molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine.
kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla . Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04
värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit. Fosfori allotroopsed teisendid : Punane fosfor : Tumepunane, pole tuleohtlik, ei helenda, ei ole mürgine, lõhnatu, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse
See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. See võib tekkida vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik. Trihapnik e. Osoon on terava lõhnaga ja sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv, laguneb kergesti ning on väga tugev oksüdeerija. Seda võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks. Hapnikut saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb veel ka teisteski oksüdatsioonireaktsioonides: mädanemis-, kõdunemis- ja
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega ...
hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne. keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub. redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet.
Sulab –1960C hemoglobiini kahjustab hemoglobiini Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel ; (redutsee Põleb Hiljem oksüdeerub võimalik 2NO + O2 = 2 NO2 Võimalik Ei saa olla redutseerija rija) 4NH3 + 3O2 = 2N2 + 6H2O NO2 -eks Ostwaldi protsess (Pt katalüsaator) lämmastihappe tootmise osa
vastastiktoimesse ei astu. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. . Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega Tuntumatest ühenditest on oksüdeerijateks lämmastikhape ja tema soolad nitraadid, halogeenid (F2, Cl2), halogeenide hapnikhapped ja nende soolad (KClO 3 kaaliumkloraat), gaasiline hapnik ise, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt ühendid, milles sisalduvate
ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor - peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena seda looduses ei esine, süütab isegi vee. Kloor - kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija. Broom - punakaspruun kergesti lenduv vedelik. Jood - mustjashall tahke kristalne aine, mis juba nõrgal kuumutamisel muutub lillaks auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik - gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik - gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik - segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;
Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3. Mis on metallide korrosioon (keemiline, elektrokeemiline)? - Metallide korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. - Keemiline korrosioon - otsene redoksreaktsioon metalli ja keskkonnas leiduva oksüdeerija vahel. (Nt: gaaside: hapnik, kloor või vedelikega: bensiin, õli) - Elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. See lahus võib olla looduslik vesi või õhus märkamatu veekiht. (Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4. Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus? Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks.
saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees. 5. . Gaaside kogumine Näide: lk 241 ül 4 Gaase, mis ei reageeri ega lahustu vees saab läbi vee koguda. Ül: a) lämmastik-
Kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses ammoniaagi ja orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas, elektrienergiana. Halogeenid VIIA rühm, Flour, Kloor, Broom, Jood.Kõige aktiivsemad mittemetallid. Suure aktiivsuse tõttu on nad sooladena, mitte lihtainena. Suhteliselt madala keemistemperatuuriga. Tahke jood võib sublimeeruda. Kõik halogeenid on mürgised. Kloor lahustub vees vähe, lahustumisel reageerib osaliselt veega ning tekib kloorvesi. See on väga tugev oksüdeerija. Broom ja jood veel vähem lahustuvad, moodustavad samuti broomi- ja joodivee. Joodi saab kindlaks teha tärklise kaudu(muutub siniseks). Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, ülevalt alla perioodilisustabelis aatomiraadiused kasvavad, järelikult oksüdeeruvad omadused nõrgenevad. Fluor reageerib kõigega. Kloor ei reageeri hapnikuga otseselt. Broom ja jood on suhteliselt nõrgad oksüdeerijad. Saamine: · Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja
redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid).
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest.
vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. 1. Katseklaas aktiivsem kui Zn. Katset tehes ei olnud märgata katseklaasis mingit muutust. 2. Katseklaas Reaktsioon toimub, sest Zn on vesinikust vasakul. Selles reaktsioonis eraldub gaasiline vesinik tsingi pinnalt mullikestena. redutseerija oksüdeerija Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? redutseerija |x2 oksüdeerija Segu muutub roheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Pruunikas gaas oli NO2. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad
5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist ja sellega seotud ligasnditest. Need on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Redutseerija on aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, aine ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeerija on aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub. Redoksreaktsioonid toimuvad ainult siis, kui reaktsioonis on nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1. Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. 2. Lihtaine o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe) 3. Hapniku o-a ühendites on üldjuhul -2, tuntumateks eranditeks on peroksiidid ning
Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga
Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga
o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega,
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte
1)Oksüdeerija aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides Oksüdeerumine el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on ...
punakaspruun SiO ränidioksiid ehk kvarts,kõva kristalne aine HAPPED: HCl- vesinikkloriid hape ehk soolhape H SO väävelhape HNO lämmastikhape H PO fosforhape H CO süsihape HCl-vesinikkloriidhape,lahustub hästi vees,aurud on mürgised,tugev hape, terava lõhnaga H S-divesiniksulfiidhape,väga mürgine,mädamuna lõhnaga,gaasiline hape H SO väävelhape,üks tugevamaid happeid,tugev oksüdeerija,õlitaoline vedelik,seob tugevalt õhuniiskust H CO süsihape,suure rõhu all lahustub vees hästi,väga nõrk hape,annab karastusjookidele hapu maitse,ebapüsiv,laguneb kiiresti ALUSED: Igas aluses on (OH-) Na+ + OH- NaOH naatriumhüdroksiid CaO + H O Ca(OH) Ca(OH-) kalitsiumhüdroksiid Fe(OH) raud(II) hüdroksiid Cu(OH) vask(I) hüsroksiid NaOH-üks tugevamaid leeliseid,valge tahek aine,mis lahustub hästi vees,lahustudes erladub palju soojust,seebivesi
siirdemetallid perioodilisustabeli B-rühmade elemendid p-metallid perioodilisustabeli IIIA VIIIA rühmade metallid d-metallid perioodilisustabeli B-rühma elemendid 1. Metallide keemilised omadused: metall + lihtaine, metall + vesi,metall + hape, metall + sool. Millistel tingimustel need reaktsiooni toimuvad. Metall + lihtaine 2 lihtainet reageerivad alati Metall + vesi - Metall + hape - Metall + sool vt. tabelit 2. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija ja oksüdeerija. O-a ei muutu - pole redoksreaktsioon. Redutseerija loovutab(reedab) elektrone, o-a tõuseb, oksüdeerub. Oksüdeerija liidab elektrone, o-a langeb, redutseerub. 3. Sulamite koostis: malm, teras, pronks, duralumiinium. Miks kasutatakse sulameid? Malm vähe korrosiooni kindel Teras suhteliselt korrosiooni kindel Pronks suhteliselt hea vastupidavusega Duralumiinium hea vastupidavusega Sulameid kasutatakse, sest puhas metall on liiga kallis, puhas metall pole nii vastupidav. 4
Galvaanielement - on seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusena tekib elektromotoorjõud, keemiline energia muundub elektrienergiaks. Anood - Galvaanielemendi osa, kus toimub oksüdeerimine Katood. - galvaanielemendi osa, kus toimub redutseerimine Galvaanielemendi elektromotoorjõud - on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Redokspotentsiaalid, nende kasutamine reaktsiooni suuna määramiseks. Kui oksüdeerija redoskpotentsiaal on suurem kui redutseerijal siis reaktsioon kulgeb produktide suunas. Kui on väiksem, siis vastupidid. Gibbsi energia väärtuse arvutamine lähtudes redokspotentsiaalidest. 1. Millised järgmistest ühenditest on oksüdeerijad, millised redutseerijad: H2, O2, Cl2, Zn, Mg, H2O2, KMnO4, konts. HCl, konts. HNO3, K2CrO4, K2Cr2O7, H2S, F2, SnCl2, KBrO3, KBiO3, SnCl4
aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a. Mittemetallid on redutseerijad reageerides endast aktiivsemate mitemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega, tekib positiivne o.a. Max o.a.= rühma nr. Minimaalne o.a. = rühma nr - 8(erand H). Vesiniku füüsikalised omadused - gaas, värvusetu, esineb molekulina, lõhnatu, maitseta,
gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2)
kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija
kalkogeenid. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on −2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed −2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Aatomi väliskihil on 6 elektroni.Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oksüdatsiooni astmeks -II.Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI. Elektronskeem S:+16|2)8)6) Keemilised omadused Oksüdeerija Madalaima oks.astmega ühendid ei saa olla oksüdeerijad.kui oks.aste on 0,siis oksüdeerib metalle ja vesinikku.kui oks.aste on kõrgeim ehk VI,siis ta on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2 Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks
3. Allotroopsed teisendid: Allotroopia on nähtus, kus üks elemement esineb mitme lihtainena. Hapnikul 3 allotroopset teisendit: 1. dihapnik O2; 2. trihapnik O3 (osoon); 3. monohapnik ( esineb väga lõhiajaliselt). Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses: peamiselt õhust ( kõrge rõhu ja madala temeperatuuri juures õhk veeldub ja soojendades aurustub esimesena lämmastik, saadakse peaaegu puhas hapnik), teine võimalus on saada vee elektrolüüsi käigus. Laboris: Hapnikurikaste ainete lagundamine: 2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
