KAALIUM Marii Rikken Mis on kaalium? · Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. · Kaalium on ka väga tähtis bioelement Kaaliumi on vaja: · Vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel,
Väävel inimorganismis Koostaja: Elerin Luuk 11.klass Mis asi on väävel? Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlit tähistatakse tähisega S Väävel kuulub kõhunäärme hormoonide hulka Milleks on inimorganismis vaja väävlit? Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes
Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Me...
Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Kasutamine Pehme metallina on vaske võimalik graveerida Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vaseaurude baasil töötab VaskBroomiumlaser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement Vask täidab lühijalgsete organismis sama ülesannet, mis inimese organismis raudki. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse" Katsed on näidanud, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis
Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes.
1,5-2 l 8. Mis on suhkur? Sahharoos 9. Veresuhkru tase süües - tõuseb 10. Süsivesikute tähtsam funkt. organismis? Energia 11. Temperatuuri tõusu korral vedelikuvajadus? Tõuseb 12. Lipiidide tähtsam funktsioon? - Energiadepoo varu 13. Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Na 14. Milleks on Fe organismile vajalik? Hgb koostises, seotud O2 transpordiga 15. Mis on biokeemia? Teadusprotsessid elusorganismis 16. Tähtsaim bioelement organismis? C süsinik, põhielemendid C, H, N, O2,S,P 17. Millised on makrotoitained organismis? Valgud, lipiidid, süsivesikud 18. Mis on katabolism? Ainete lõhustumisprotsess 19. Organismi mitmekesisus on tagatud? Valkude tõttu 20. Millest valk koosneb? Aminohapped 21. Kas organism vajadusel sünteesib valke süsivesikutest? Jah 22. Kus on glükogeeni varu? Maks, lihased vähem 23. Luude tugevus on seotud? Ca 24
Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. 1 Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. 2
taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub
seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid metalle. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete temperatuuride saamiseks ning raketikütustes. Kasutatakse tihti meditsiinis ravimite valmistamisel. Fluoreeritud süsivesinikud töötavad vereasendajatena. BIOTOIME Fluor on mitmekesise toimespektriga bioelement. Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori puudus põhjustab kaariese, kuid selle ülehulk fluoroosi teket. F2 ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad F-ühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks Kasutavad ka tuukrid Laboratoorselt saadakse eelkõigeNH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2+2H2O Looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks
ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2 Väävlit sisaldavad ka mitmed kütused (põlevkivi, kivisüsi). Ta on oluline bioelement, kuuludes valkude koostisses. 4 Probleemid Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena.
6. Naatrium on rakuvälise ruumi peamine katioon, mis osaleb vere osmolaalsuse, vee ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes. 7. Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja naatriumi suhet, mitte naatriumi puudust või liiga organismis. KAALIUM: 1. Leidub maa koores (umbes 2 protsenti) 2. Leidub mineraalide koostises 3. Leidub väheses koguses merevees 4. Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. 5. Kaaliumi põhiliseks depooks organismis on lihaskude. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas. 6. Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses vajalike ensüümide tegevuse aktiveerimisel. 7. KASUTAMINE NAATRIUM: (Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil)
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad
a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne metalliga( Li , U) Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N 3Ca + N2 = Ca3 N2 Lämmastik looduses Äikese ajal, mügarbakterid, tööstuslikult Lämmastikväetised Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmiseks
-6. aastatuhandest e.m.a. Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt. Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega. Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet
YBa2Cu3O7-, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht[1]. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina. Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud.Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet
kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete temperatuuride saamiseks ning raketikütustes. BIOTOIME Fluor on mitmekesise toimespektriga bioelement. Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori vajak põhjustab kaariese, ülehulk fluoroosi teket. F ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, 2 tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad Fühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. HUVITAVAT 1670. aastal avastas Nürnbergi kunstnik H.
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites
· Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape
Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH
Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid..............................................................................4 Viited.............
(nt H2SO4 ja sulfaadid). · Leidumine: ei ole küll väga levinud, kuid on suhteliselt lihtne leida. Looduses leidub ühenditena kõige enam sulfiide (püriit FeS2, PbS jt) ja sulfaate (kips CaSO4 . 2H2O jt). Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel vm protsessidel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. · Füüsikalised omadused: kollane kristalne aine, kergesti peenestatav, vees praktiliselt lahustumatu · Keemilised omadused: kuna on suhteliselt aktiivne mittemetall, siis võib reageerida paljude metallide ja mittemetallidega; oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, saadustena tekivad sulfiidid; redutseerijana käitub väävel aktiivsemate mittemetallide jt tugevate oksüdeerujate
vette( mitte vastupidi) Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel. Leidub peamiselt maa all/sees ning seda kaevandatakse, palju vulkaanilistes piirkondades, kus maa sisesoojusenergia jõab ka maapinnale, nt Tenerifel, Islandil. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. Väävli ühendeid: SO2, H2SO3, H2SO4, H2S Väävli kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel
töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm. Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe. Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti minus.
oksiidide ning ka paljude teiste ühenditena · Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente · Väävel ei ole küll väga levinud element, kuid teda on olnud loodusest suhteliselt lihtne saada · Ühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide ja sulfaate · Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste põletamisel vm protsessides · Vääval on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisse · Väävlit leidub ka ehedal kujul, eriti vulkaanilistes piirkondades Hapnik lihtainena · Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikke füüsikalisi omadusi: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183C Keemilised omadused · Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid o.a-s -II
1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8). · Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem),
Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-, mis on väga heade soojusjuhtivate agregaatide aluseks. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet
Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda:
Organismide keemiline koostis · 6 kõige olulisemat ühendit, mis inimeses on: P, S, O, C, H, N · Bioelementide levinum jaotus vastavalt sisaldusele organismis 1. Makrobiogeensed (H, C, O, N, Ca, P) sisaldus üle 1% 2. Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2..
Väävli kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. 4.Väävli biotoime (ülesanded organismis, vaegusest tingitud probleemid, tuntumad toiduallikad Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
NO2 lämmastikdioksiid; Ammoniaak NH3 ; Lämmastikhape NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Vaatamata oma nimetusele on lämmastik siiski vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses ei saa loomad ja taimed seda otseselt omastada. Erandi moodustavad bakterid, mis kasvavad
Ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Minu kodus leidub magneesiumi ja selle sulameid auto valuvelgedes, tulekindlates tellistes. Kaalium (K) 19* on pehme. Selle puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Ta on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Minu kodus leidub kaaliumi ja selle ühendeid väetistes, klaasis ja tuletikkudes. Kaltsium (Ca) 20* on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul vaid leidub ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), kaltsiumsulfaadina ( anhüdriit, kips) ja
soolasisaldusega vees üle 1000 mg/l. Mineraalvett valides tuleks eelkõige jälgida vee naatriumisisaldust, sest suure naatriumisisaldusega (üle 200 mg/l kohta) veed pole soovitatavad kõrge vererõhu korral. Kaaliumi on rohkem nn. kunstlikes mineraalvetes, naturaalses mineraalvees on kaaliumi tavaliselt 5...20 mg/l. Kaaliumirikas vesi aitab väljutada liigset naatriumi (eriti oluline kõrgvererõhutõve puhul). Ka magneesium on olulise toimega bioelement, eriti närvisüsteemile. Üle 30 aasta vanustel naistel suureneb osteoporoosi ehk luukoe hõrenemise risk, selle vältimiseks tuleks päevas tarbida 700-1000 mg kaltsiumi. Kes ei soovi tarbida kaltsiumirikkaid, kuid samas suure rasvasisaldusega piimatooteid, võiks juua suure kaltsiumisisaldusega mineraalvett. "British Journal of Nutrition" soovituste kohaselt peaksidki üle 30sed naised tarbima päevas vähemalt liitri võimalikult suure kaltsiumisisaldusega vett (isegi kuni 500 mg/l).
Nahale sattudes tekitab söövitushaavu. Kui metallid reageerivad lahjendatud või kontsentreeritud lämmastik happega moodustuvad sool (nitraat), vesi ja lämmastiku ühend. Lämmastikhape reageerib ka metallidega, mis on pingereas H 2 taga. Näide: Ag + 2HNO3 AgNO3 + H2O + NO2 Nitraadid lahustuvad vees hästi ning neid tuntakse argielus salpeetrite nime all. Leiavad rakendust väetistena ning lõhkeainete valmistamisena. Hõbenitraati kasutatakse ka meditsiinis. Lämmastik on oluline bioelement, kuid nitraatväetisi kasutades tuleb silmas pidada, et nitraadid lagunevad nitrititeks, mis on mürgised ja kantserogeensed. Niisiis ei tohiks põlde üle väetada, sest kasutamata nitraat läheb taimesse ja laguneb seal nitritiks. 2KNO 3 + to 2KNO2 + O2see on nitraadi lagunemise reaktsioon, mida kasutatakse lõhkeainetes ja laboris O2 saamiseks. Lämmastikushape ja nitrid: Lämmastikushappe soolad on nitrid, mis on valged kristalsed ained. Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks
Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO
organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO 3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Vaatamata oma nimetusele on lämmastik siiski vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses ei saa loomad ja taimed seda otseselt omastada. Erandi moodustavad bakterid, mis kasvavad
Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C --> 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO
kustutada ei veega ega liivaga. Toodang ja kasutamine Mg-sulamid on kerged ja heade mehhaanilis-tehnoloogiliste omadustega, mida rakendatakse eriti lennunduses, transpordivahendite ja tehiskaaslaste ning rakettide konstruktsioonis. Mg-sulameid kasutatakse aparaadiehituses ning elektroonikaseadmete, konteinerite, karkassmööbli, olmeseadmete valmistamisel jm. Mg on hea redutseerija, seega rakendatakse metallide tootmisel. Mg on samuti pürotehniliste segude komponent. Biotoime Mg on tähtis bioelement nii taim- kui loomorganismis. Inimorganismis on 19 g Mg. 5 PLAATINA Levimus ja ajalooline aspekt Omadused Omadus Pt Sulamistemp, 1769 Keemistemp, 4170 Tihedus, kg/m3 (25) 21400 Eritakistus, m 9,85 Maailmatoodang, tonni 150 aastas Toodang ja kasutamine Biotoime 6 ELAVHÕBE Levimus ja ajalooline aspekt
sisaldab legeeriva metallina koobaltit. Hõbeda, kulla ja indiumi roheline ning dekoratiivne sulam on tuntud rohelise kulla nime all. [1] 3.3. Levik Suurimad kullavarud on USAs. [1] Sellele järgneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. 6 4. BIOTOIME Inimorganismis on kuld ultramikrometall, mida leidub luudes j averes. Au pole bioelement, kuid kullaühendeid kasutatakse ravimina. Ravitakse kullapreparaatidega naha- ja liigesehaigusi, vähktõbe, tuberkuloosi. [1] 7 5. MÕJU KESKKONNALE Ise kuld ei mõju keskkonnale, kuid tema kaevandamine kannab negatiivset iseloomu. Tavaliselt Kaevandatakse kulda tohutult karjäärides. Mõned karjäärid on nii suured, et neid võiks kosmosest näha. Muidugi toimub loomade elupaikade hävitamine
kiirendamiseks kompressi teel, aga ka pea pesemiseks, et tugevdada juuksejuuri ja parandada nende kasvamist. (9) Tsementi toodetakse tavaliselt vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Tement kujutab endast hallikat pulbrit, mis veega segatult kivistub kõvaks massiks. Saadus kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks olulisemaid ehitusmaterjale. Tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega saadakse betoon. (14) 7. Biotoime Räni on bioelement paljudele taim- ja loomorganismidele. Inimorganismi elutegevusprotsessides on mikroelement räni osalus küsitav. Seisukohti on erinevaid. Inimorganismis (70kg) on räni 1,4 g, millest lihastes 100-200 ppm, luudes 17 ppm ja veres 3,9 mg/l. Päevas saame toiduga 18-1200 mg räni. Arvatakse, et elu kujunemise algetapil oli räni üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga.
mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid– kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) – evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen);
mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen);
· mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen);
välispidiselt ja näiteks olmes joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. Kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeanete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. Seos elusorganismiga Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Täiskasvanud inimorganismis on 140 g väävlit. Väävel kuulub kõhunäärme hormooni Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium insuliin koostisse. Inim- ja loomorganismis on väävlirikkamad juuksed, küüned, karvad, kabjad, sarved ja suled. Juustes on ligikaudu 4 % väävlit. Valkude struktuuris esinevad disulfiidsed väävel-väävel sillad.
liigesehaiguste raviks, · räniühenditest rikas mineraalvesi on põletikuvastase toimega, · radoonirikkad mineraalveed leiavad kasutamist näiteks kilpnäärmealatalitluse, rasvkoe ainevahetuse ergutamise ning krooniliste liigestehaiguste korral. Kaaliumi leidub teatud määral peaaegu kõikides mineraalvetes. Kaalium abistab kõrge vererõhu madaldamisel, on oluline naha tervisele, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke. · Magneesium on olulise toimega bioelement, mille vajadust mineraalveed aitavad katta. Magneesium aitab reguleerida südamelihaste tööd ja vereringet, kaltsiumi ja C vitamiini ainevahetust. · Teatud mineraalveed paistavad silma kaltsiumi kõrgenenud sisaldusega. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ainevahetusprotsesse. Et saaksime rääkida rohkest kaltsiumisisaldusest, peab mineraalvee liiter seda elementi
Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel. Leidub peamiselt maa all/sees ning seda kaevandatakse, palju vulkaanilistes piirkondades, kus maa sisesoojusenergia jõab ka maapinnale, nt Tenerifel, Islandil. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. Väävli ühendeid: SO2, H2SO3, H2SO4, H2S Väävli kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Kasutatakse ka paljude ainete
lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemuseks NO. Ammooniumsoolad on väetistena kasutuses samuti (NH4)2CO3 on kasutuses taigna kergitamisel. Lahustub vees väga hästi. Fosfor P: Fosforil on o-a samuti -III...V aga ta kõige püsivam olek on V juures. Lihtainena looduses ei leidu, kuid on Ca3(PO4)2 fosforiitides ja apatiitides. Fosfor on bioelement, ta on meil hammastes ja luudes, andes neile tugevust ja on vajalik taimede arenguks ja viljumiseks. Fosforil on mitu allotroopset teisendit, tuntumad valge fosfor(P4[valge,tahke , vees ei lahustu, org. lahustis lahustub, suht aktiivne, toatemp. võib süttida, pimedas helendab, väga mürgine]) ja punane fosfor (Pn [tumepunane tahke, ei lahustu kuskil, väheaktiivne, ei ole mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku
aitab säilitada püsivat sisetempi kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C – *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm. *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *osalevad vesiniksidemete moodustamises
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
