..............................................................................................6 1. Magneesiumi roll taimses organismis..........................................................................................7 2. Magneesiumi roll loomses organismis.........................................................................................8 3. TÄHTSAMAD ÜHENDID..............................................................................................................9 1. Magneesiumisulamid..................................................................................................................10 1. Füüsikalised omadused...............................................................................................................11 4. OMADUSED..................................................................................................................................11 1. Keemilised omadused........................................................................
Ti2Pd 99,5 0,2 Pd 215 340 TiAl6V4 90 6,7 Al 900 1000 4,5 V TiAl6V6Sn2 87 6 Al 965 1030 6V (max (max 2,5 Sn 1200) 1200) 1.1.6. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruk- tuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev
Tõmbekatse.......................................................................................................... 5 Sulamid................................................................................................................... 5 Vasesulamid......................................................................................................... 5 Alumiiniumisulamid.............................................................................................. 6 Magneesiumisulamid............................................................................................ 6 Titaani sulamid..................................................................................................... 6 Laagriliuasulamid................................................................................................. 6 Korrosioon ja korrosioonitõrje..................................................................................6 Keemiline korrosioon..................
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum,
...................................................13 1. MIS ON LENNUK?..............................................................................................3 2. ALUMIINIUMSULAMID...................................................................................4 2.1 Duralumiinium.................................................................................................4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid..............................................................4 3. MAGNEESIUMISULAMID................................................................................6 4. TERASED..............................................................................................................7 5. TITAAN.................................................................................................................8 6. KOMPOSIITMATERJAL.................................................................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED.................................
teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte jms., sepiseid ja stantsiseid. Magneesiumi valusulamid on
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil ...
Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis
Magneesiumi iseloomustab madal sulamistemperatuur. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. [7] 6 2
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses ka...
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid
melhior Niklisulamid kõvemad Alumiiniumisulamid tugevamad Magneesiumisulamid Titaanisulamid madalama sulamistemperatuuriga Tinasulamid Kõvasulamid kuumakindlamad Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd)
peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes Ti ja Ti-sulamid on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Ti-sulamite tugevusele avaldavad olulist mõju Sn, Al ja V lisamine. Puhas Ti ja Ti-sulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad. Kasutatakse lennukiehituses, laevaehituses, toiduaine- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Magneesium ja magneesiumisulamid 5 Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruk- tuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium ker- gesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses.
Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad titaansulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena titaanisulameis. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu selle tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad, millest tulenevalt liigitatakse
korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Kasutamine: keemiatööstuse seadmeid ja toiduainetetööstuses. Niklisulamid- parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest tuntud monelmetall, head omadused ilmnevad eriti merevees. Hea tugevus, sitkus, temp. Vastupidav. Ni-Cr tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena. Kasutamine: küttelemendid, merevees, reaktiivlennukid, kosmosetehnika. 58. Magneesium ja magneesiumisulamid. Nende kasutamine. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne, Magneesium on tugev redutseerija. Enamik magneesiumisulameid on ka suure soojusjuhtivuse ja elektrijuhtivusega ning vibratsioone summutavad. Magneesiumisulamite puuduseks võrreldes teiste metalliliste materjalidega on piiratud kasutatavus kõrgete temperatuuride ning niiske sooli sisaldava atmosfääri korral (vähene korrosioonikindlus).
Nikli omadused: sulamistemp 1455 kraadi, püsiv õhu ja vee suhtes, hea korrosioonikindlus Niklisulamid: Ni – Cu, Ni - Zn 6. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Alumiiniumi omadused: sulamistemperatuur 660 kraadi, kerge ning äärmiselt plastiline, väga hea korrosioonikindlus, hea soojus- ja elektrijuht Alu sulamid: Duralumiinium(laialdaselt kasutatav lennuki-, aparaadi- ja masinatööstuses), silumiin(happekindel sulam, masinatööstuses). 7. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Magneesiumi omadused: sulamistemp 650 kraadi, hästi lõiketöödeldav, väga hea korrosioonikindlus, plastiline). Mg sulamid: Legeteeritakse alumiiniumi jt metallidega 8. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. Reageerimine happetega: I rühma metallid(metallide pingereas vesinikust vasakule poole jäävad metallid reageerivad lahjendatud väävelhappega ja
Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. Tabel 1.29. Niklisulamid 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees Titaanisulameid kasutatakse rohkesti lennukiehituses. 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti,mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid Magneesiumsulameid kasutatakse tänu suurele eritugevusele lennu Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoolavusega
..1500 MPa juurde b. Tööriistateraste määravamaks omaduseks on kõvadus, mis saavutatakse termotöötlusega c. Legeerteraseid kasutatakse enamasti termotöödeldult, kui samas mittelegeerteraseid ei termotöödelda enamasti d. Legeerteraste lisandid (keemiline koostis) määrab üheselt nende kuuluvuse teatavasse gruppi Küsimus 26 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised sulamid omavad suurimat eritugevust? Vali üks: a. Magneesiumisulamid b. Titaanisulamid c. Kuumustugevad terased d. Legeerterased Küsimus 27 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on suurim lubatav töötemperatuur kalestunud olekus puhtal (99,5%) Al? Vali üks: a. 100 °C b. kuni 300 °C c. 400 °C Küsimus 28 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on jootetina (Sn99Cu1) sulamistemperatruur? Vali üks: a. 150 kraadi C b. 180 kraadi C c. 200 kraadi C d
2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 Alumiiniumisulamid · duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) · silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). ·tihedus: 1,74 g/cm3 ·sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi ·väga hea korrosioonikindlus ·hästi lõiketöödeldav ja keevitatav ·pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused ·aktiivne ·lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool ·aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 30. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid
hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega
hõbedase läike pulbrina Alumiiniumi sulamid leiavad palju erinevat kasutust erinevates konstruktsioonides. Üks põhilisi alumiiniumi sulamite puudusi on nende tugevuse väsimine. Selle määratakse alumiinium konstruktsioonidele kindel eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis potentsiaalselt võib olla igavene. Teine alumiiniumi puudus materjalina on selle soojustundlikus Kasutamine: autod, tarbeesemed, tänavavalgustid, elektriliinid. 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne, Magneesium on tugev redutseerija Enamik magneesiumisulameid on ka suure soojusjuhtivuse ja elektrijuhtivusega ning vibratsioone summutavad. Magneesiumisulamite puuduseks võrreldes teiste metalliliste materjalidega on piiratud kasutatavus kõrgete temperatuuride ning niiske sooli sisaldava atmosfääri korral (vähene korrosioonikindlus)
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid
• lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid
hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H Alumiiniumisulamid duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium aktiivne lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega,näiteks lämmastikuga
keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödel- dav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Tehni- kas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikind-lad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele erituge- vusele lennukiehituses, rattavelgede mater-jalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte jms., sepiseid ja stantsiseid.
· reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest torjub ta valja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest torjub valja vesiniku, leelistega tekivad kompleksuhendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · kulmas konts. lammastik- ja vaavelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Vaga hea korrosioonikindlus · hasti loiketoodeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne · lahustub hapetes vaga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool · aluseliste lahustega reageerib vahe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. · Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, naiteks lammastikuga
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
Reageerib paljude lihtainetega ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 Tõrjub hapetest välja vesinikku ning tekib sool Lahjendatud hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al 3+ + 3H2 Külmas kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappes passiveerub Reageerib leelistega Alumiiniumisulamid ▪ duralumiinium ( Al – Cu – Mg – Mn) ▪ silumiin (Al – Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemperatuur 650 °C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga energiliselt Aluseliste lah. reag. vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid)
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum,
Sellesse gruppi kuuluvate sulamite tugevus on 700...900 N/mm2, plastsus 10...12%. 2. Kahefaasilised (_+_)-struktuuriga sulamid; peale alumiiniumi sisaldavad sulamid 2...4% _-stabilisaatoreid (Cr, V, Cu, Mo). Nende sulamite tugevus on veidi kõrgem kui _-sulamitel (Rm = 1000...1200 N/mm2, A = 6...10%). 3. _-struktuuriga sulamid; neid legeeritakse ainult _-stabilisaatoritega. Need peaaegu ei leia kasutamist kalliduse ja suure tiheduse tõttu. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu selle tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad,
legeerelementide tähttähised ja arvuga iga elemendi keskmine sisaldus protsentides. Vasesulameid, kus põhiliseks legeerelemendiks on nikkel (melhiorid) või nikkel ja tsink (uushõbedad), markeeritakse ainult metallide tähttähiste abil, näidates koostist samuti nagu teiste vasesulamite puhul, näiteks MH20 – melhior, mis peale vase (M) sisaldab 20% niklit (H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg C O3 , Ca C O3 jm), millest töötlemise tulemusena saadakse Mg C l2 . Magneesiumkloriid segatakse teiste kloriididega (Ca C l2 , KCl), segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse
· reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Väga hea korrosioonikindlus · hästi lõiketöödeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne · lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool · aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
............. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid..............................................................................
Elektrijuhtmed Ülipuhast alumiiniumi (99,980% – 99,999%) kasutatakse elektroonikas Alumiiniumipuru kasutatakse värvides metalliläike saavutamiseks ning pürotehnikas Muusikainstrumendid ja mikrofonide detailid Pulbermetallurgias 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). MAGNEESIUM Füüsikalised omadused tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 °C hõbevalget värvi, läikiv väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium paramagnetiline Keemilised omadused aktiivne metall
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
