Rakenduskeemia konspekt (0)

1 Hindamata

Loeng 1 2
Loeng 2 2
Väärismetallid 4
Jootmine. Joodis . 5
Loeng 3 6
Reaktsioonid metallidega 6
Redoksreaktsioonid 6
H2SO4 (konts.) 6
HNO3 6
Metallide reageerimine leeliste lahustega 7
Metallide reageerimine veega 7
Redoksreaktsioonid 8
Võrrandid ( tasakaalustamine ) 9

Loeng 1

Raud (Fe) – el. Nr. 26, aatommass 55,847
Tihedus 7,87 g/cm3
Sulamistemp. 1535 kraadi C
Hea korrosioonikindlus
Hõbevalge
Keskmise kõvadusega
Plastiline
Hea soojus - ja elektrijuht
Keskmise aktiivsusega metall
Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)
Leelistega ei reageeri
Rauasulamid
Teras (kuni 2% C)
Malm (2-5% C)
Roostevabateras (lisandiks Cr)
Vask (Cu) – el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54
Tihedus 8,9 g/cm3
Sulamistemp. 1083 kraadi C
Värvus punasest kuldkollaseni
Plastiline
Väga hea korrosioonikindlus
Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall
Hea soojus - ja elektrijuht
Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga
Kuivas õhus on vast püsiv
Vasesulamid
Messing ehk valgevask (Cu-Zn)
Pronks (Cu- Sn)
Melhior (Cu-Ni)
Uushõbe ehk alpaka (Cu- Ni- Zn)

Loeng 2

Nikkel (Ni) el. Nr 28 (2;16;8;2) aatommass 58,71
Tihedus 8,9g/cm3
Sulamistemp. 1455 kraadi C
Väga hea korrosioonikindlus
Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes
Ni oksüdeerub alates 500kraadi C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid
Kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega
Reageerib lahjendatud hapetega
Leelistega ei reageeri
Konts. HNO3 toimel passiveerub
Sulamid : Ni-Cu; Ni-Cr
Alumiinium (Al) el. Nr 13 (3;8;2) aatommass 26,9815
Hõbevalge
Tihedus 2,7 g/cm3
Sulamistemp. 660 kraadi C
Väga hea korrosioonikindlus
Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline
Reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3
Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool
Lahjend, hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid
2Al + 6H = 2Al+ 3H2
Külmas konts. Lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimerl tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2
2Al+6HNO3(konts.)= Al2O3 + 6NO2+ 3H2O
Reageerib leelistega
Sulamid
duralumiinium (Al- Cu- Mg – Mn)
Silumiin (Al- Si)
Magneesium (Mg) el. Nr 12 (2:8:2) aatommass 24,312
Tihedus 1,74 g/cm3
Sulamistemp. 650 kraadi C
Väga hea korrosioonikindlus
Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav
Pole nii plastne kui alumiinium
Aktiivne
Lahustub hapetes väga eneriliselt, kusjuures moodustuvad divesinik
ja Mg2+ - ioonid : tekib sool
aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2)
Reageerib kergesti halogeenidega
Magneesiumsulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga
Titaan (Ti) el. Nr. 22 (2;10;8;2) aatommass 47,90
Tihedus 4,5g/cm3( 1,7 korda väiksem kui raual)
Sulamistemp. 1668 kraadi C
Suurepärane korrosioonikindlus
Sisaldus maakoores on ca 0,6% (Al 7,5%, Fe 4,2% ja Mg 2,1%)
Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage - ja merevees , peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes
Tina (Sn) el nr. 50 (4;18;18;8;2) aatommass 118,69
Tihedus 7,31 g/cm3
Sulamistemp 232 kraadi C
Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall
Pole mürgine
Reageerib kõrgemal temperatuuril enamiku mittemetallidega
Sn + O2 = SnO2
Sn + 2Cl2 = SnCl4
Reageerib lahjendatud hapetega vesiniku eraldumisega
Sn + 2HCl = SnCl2 + H2
Lahjendatud HNO3- ga reageerib tina metallina – tekib Sn(NO3)2
Sn + 4HNO3(konts) = H2SnO3 + 4NO2 + H2O (tinahappe teke)
Tinasulam
85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust
Hästi sepistatav
Badiidid

Väärismetallid

Kuld (Au) el. nr 79 (1;18;32;18;8;2) aatomass 196,967
Hõbe (Ag) el. nr 47 (1;18;18;8;2) aatommass 107,87
Plaatina (Pt) el. nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08
Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4
Hõbe...
Hõbevalge
Pehme
Parim soojus- ja elektrijuht
Peegeldab hästi valgust
Tihedus 10,5 g/cm3
Sumapistemp. 960 kraadi C
Hästi sepistatav
Ei tõrju hapetest välja vesinikku
Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega
3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O
Ja kontsentreeritud väävelhappega
2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O
Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka
Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel
Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale
Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O
Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag)
Hõbedasulamid (Ag-Cu)
Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.)
Stelliit : 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram
Sormaidid: 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn)

Jootmine. Joodis.

Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam , mida kasutatakse metallide kokkujootmisel
Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii
Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata.
Woodi sulam ( Wood ’s alloy)
50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi
Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest.
Sulab temperatuuril 70kraadi C
Hallikas värvus
Tihedus 9700kg/m3
Saamine: koostiselementide kokkusulatamisel
Rakendused :
Joodisena
Tulekatisesüsteemide sulavandurina, vedelas oleks soojusvahetajana
Torude painutamiseks toru ristlõiget muutmata: tour valatakse täis Woodi metalli, pärast selletahkestumist painutatakse ja see järel sulatatakse Woodi sulam välja

Loeng 3

Reaktsioonid metallidega

Redoksreaktsioonid

Teise Rühma kuuluvad metllide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam okspdeerija kui vesinikioon .Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on okspdeerijaks happe anioonid , mitte vesinikioonid.
Olenevalt metalli aktiivsusest võib kontsentreeritud H2SO4 redutseeruda erinevalt (väävli oksüdatsiooniasete väheneb)
VI IV 0 -II
H2SO4 > SO2 > S > H2S
Peale nimetatud väävliühendite tekib vastava metalli sulfaat ja vesi.
Metallidega, mis seisavad pingerea keskel, võib kulgeda üheaegselt mitu reaktsiooni
Zn + H2SO4 (konts) = ZnSO4 + (SO2 + S + H2S) + H2O

H2SO4 (konts.)

Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H2SO4-ga eraldub SO2
Kulda ja plaatina ei reageeri kontsentreeritud H2SO4-ga isegi kuumutamisel
Mõnel keskmise aktiivsusega metallil (näit. Fe, Cr, Ni, Al) tekib toatemperatuuril kontsentreeritud H2SO4 toimel pinnale oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri enam ka lahjendatud happega.
Soojendamisel reageerib kontsentreeritud H2SO4 ka nende metallidega, mis külma kontsereeritud happe toimel passiveeruvad, kusjuures metall oksüdeerub kõrgeima oksüdatsiooniastmeni (Fe > Fe (III))

HNO3

Reageerimisel metallidega happeaniooni redutseerumisel tekib mõni madalama oksüdatsiooniastmega ühend:
V IV II I 0 -III
HNO3 > NO2 > NO > N2O > N2 > NH3
(Happe kontsentratsioon )
(Metalli aktiivsus )
Reaktsioonisaaduse koostis sõltub metallist, happe kontsentratsioonist (tingimused)
Mida lahjem on lämmastikhape ja mida aktiivsem on metall, seda rohkem redutseerub NO3 – ioon
Peale lämmastikühendite tekib reaktsioonis vastava metalli nitraat , gaas ja vees
Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga tekib No2, lahjendatud HNO3-ga NO.
Tugevasti lahjendatud HNO3-ga (~1,3%) väheaktiivsed metallid ei reageeri
Pingerea keskel seisvate metallide (näit. Zn) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga on põhisaaduseks NO2.
Zn reageerimisel lahjendatud HNO3-ga sõltuvalt happe kontsentratsioonist võivad tekkida NO, N2O, N2 või nende gaaside segu. Tugevasti lahjendatud HNO3 puhul on põhisaaduseks NH4NO3
Fe, Co, Ni, Cr, Al pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 toimel toatemperatuuril oksiidne kaitsekiht ja nad passiveeruvad
Au ja Pt ei reageeri lahjendatud ega ka kontsentreeritud HNO3-ga (need metallid reageerivad vaid kuningveega (1 ruumala kontsentreeritud HNO3 + 3 ruumala kontsentreeritud HCl)
Konts. HNO3 reaktsioonid
(NB! Reaktsioonides metallidega ei eraldu kunagi H2!)

Metallide reageerimine leeliste lahustega

Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused ( amfoteersus ): Al, Zn
Sealjuures tekib kuumalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Lähteainena võtab osa lisaks vesi

Metallide reageerimine veega

IA rühma metallid (leelismetallid)
2Na + 2H2O > 2NaOH + H2
IIA rühma metallid
Ca + 2H2O > Ca(OH)2 + H2
Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallideks. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega
Mg + 2HCl > MgCl2 + H2
P-metallid ja siirdemetallid ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid
3Fe + 4H2O > Fe3O4 + 4H2
Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja ka kõrgel temperatuuril (Ni, Pb,Cu, Ag)
Reaktsioonid:
Fe + HNO3(konts.) > NO2 + Fe(NO3)3 + H2O
Fe + H2SO4(konts.) > SO2 + Fe2(SO4)3 + H2O
Fe + H2SO4 > FeSO4 + H2
Zn + HNO3 > NH3 (NH4NO3)
Cu > NO
Zn + HNO3(konts.) > NO2 + Zn(NO3)2 + H2O
Al + HCl > AlCl3 + H2
HNO3 > Al2O3

Redoksreaktsioonid

Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon , mille juures elektronid lähevad üle redutseerjalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üeminek ühelt aatomilt teisele)
Oksüdatsiooniaste on elemndi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa
Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab)
Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb)
Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel)
Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom , hapnik, lämmastikhape, kaalumpermangaat, kaaliumdikromaat jt.
Tuntumad redutseerijad on vesinik , süsinikoksiid, süsinik, metllid, joddidioonid (I-), sulfiidioonid (S2-)
Kuna redoksreaktsioonid toimuvad elementide oksüdatsiooniaste muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites
Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks:

Ühendit moodustavata aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null
Iooni muudstavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga
Keemilises ühedis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on –II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I)
Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriid NaH (-I)
Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I
Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II
Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, aruvtatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu.

Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunu muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teselpool võrdusmärki olema ühepalju
Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsendid
Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil:

Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub
Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid
Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma)
Saadud koefitsendid kanda võrrandisse
Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand
Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone

Võrrandid (tasakaalustamine)

0 I VI -II 0 II VI –II I -II
3Zn + 4H2S O4(k) > S + 3ZnS O4 + 4H2O
Zn(0) > -2 elektroni > oksüdeerumine> Zn(II) 2 1 3
S(VI) > +6 elektroni > redutseerumine > S(0) 6 3 1
I -I I V –II II –II 0 I V –II I -II
6KJ + 8HNO3 > 2NO + 3J2 + 6KNO3 +H2O
J(-I) > -2 elektroni > oksüdeerumine > J(0) 2 3
=6
N(V) > +3 elektronid > redutseerumine > N(II) 3 2
0 I V –II II –II II V –II I -II
3Zn + 8HNO3 > 2NO + 3Zn(NO3)2 + 4H2O
Zn(0)> -2elektroni > oksüdeerumine >Zn(II) 2 3
N(V) > +3elektroni > redutseerumine > N(II) 3 2
-III I 0 I -II I 0 I -I I -II
2NH3 + 3Br2 + 6NaOH > N2 + 6NaBr + 6H2O
Br2(0) > +1elektron > redutseerumine >2Br(-I) 1 3 1
2N(-III) > -6 elektroni > oksüdeerumine > N2(I) 6 1 3
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadrilajal Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värsk

Rakenduskeemia

docx

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metalli

Keemia

pdf

Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia" ;

Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:  Füüsikaline keem

Rakenduskeemia

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3

Keemia

doc

Metallid

Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise r

Geograafia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia

Rohkem sarnaseid