Rakenduskeemia kordamisküsimused (0)

1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti
uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, 
et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas 
pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast 
antiikaega. (Wiki)   2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish,
kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas
ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O   3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier'
kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia   on  teadus  ainetest   ja   nende   muundumisprotsessidest,   mille  käigus  ühed
ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete
ümberformeerumise tõttu. a.    Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused b.    Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused c.     Anorgaaniline   keemia   -   kõigi   ülejäänud   elementide   ühendite   reaktsioonid   ja
omadused 2.    Eriharud:  .    Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine


a.    Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b.     Teoreetiline   keemia   -   ainete   struktuuri   ja   omaduste   uurimine   matemaatiliste
mudelite kaudu c.    Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad
muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O 2 (g) = 2MgO(t)   6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: ·          Andmete kogumine ·          Seoste otsimine pole andmekogumites ·          Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine ·           Teooria   formuleerimine   (kvalitatiivsed   ja   kvantitatiivsed   teooriad,   ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Keemilise elemendi definitsioon Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama
aatomnumbriga) aatomite klass.  Kindla tuumalaenguga aatomi liik 8. Enamlevinud elemendid merevees, maakoores ja inimkehas. Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05%


Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused.  Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete
masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia   ei   kao   ega   hävi   ega   teki   iseenesest,   vaid   üksikud   energialiigid   võivad
muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid.  Mateeria-   kogu   meid  ümbritseva   maailma   mitmekesisus   oma  nähtuste   ja   asjade
koguga  Aine  on   mateeria   vorm,   mis   omab   kindlat   või   püsivat   koostist   ja   iseloomulikke
omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik)  Segud   Koosnevad   2   või   enamast   lihtainest   või   keemilisest   ühendist,   mis   pole
keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras
 Puudub kindel keemiline koostis    Koostisosad   on   eraldatavad   üksteisest   füüsikaliste   meetodite   abil   (magnetväli,
aurutamine, difusioon).    Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline,
vedel või tahke lahus (näiteks õhk)  •   Heterogeenne   segu-segu,   mille   koostis   igas   ruumipunktis   pole   ühesugune,
koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid (näiteks graniit)  • Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised   ühendid:   moodustuvad   keemiliste   elementide   ühinemisel,   väikseim
iseseisev osake on moleku


Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis
võib   iseseisvalt   eksisteerida   (O2   ,   CO2   ,   H2O).   Aatomid   molekulis   on   seotud
keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada?  Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused  Füüsikalisi   omadusi   saab   mõõta   ja   jälgida   ilma   ainet   ja   tema   koostist
muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised   omadused   on   seotud   aine   koostise   muutusega,   keemiliste
reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest.  Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest NaCl 14. Kirjeldage aine põhiolekud.  Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus  on   molekulide   vaheline   kaugus   mõnevõrra   suurem   ja   nad   võivad
üksteisest mööduda. Gaaside  puhul   on   molekulide   vaheline   kaugus   suur   ja   nad   võivad   täiesti   vabalt
liikuda 15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass.  Aatommass   moodustub   tuuma   massist   ja   elektronide   massidest.   Kuna   tuuma
moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi
moodustamisel   tuumast   ja   elektronidest),   määratakse   aatomite   massid
eksperimentaalselt.


Molekulmass   (Mr)   on   aine   molekuli   mass   väljendatuna   aatommassiühikutes.
Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta
võrdne molekulmassiga 16. Mool.  Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama
palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12 17. Ainehulka leidmine.  18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga.  Perioodilisustabelisse   on   elemendid   järjestatud   tuumalanengu   alusel   (algselt
aatommassi   alusel).   elementide   omadused   on   aatommassidest   perioodilises
sõltuvuses”. 19. Ionisatsioonienergia.  Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt
(või molekulilt).  20. Keemiline side.  Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel
seotud, moodustades uue keemilise ühendi 21. Kovalentse sideme omadused. • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 22. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest
sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju
aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. 


Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja 
mittemetalli vahel. 
Mittemetallid on 
„tugevamad“ kui metallid 
ning suudavad paremini 
omistada metallidelt 
elektrone. Kahe 
vastandiooni vahel tekib 
tõmme ning moodustub 
iooniline side. Tekib valdavalt sarnaste elektro-
negatiivsustega mittemetallide 
vahel. Kumbki aatom pole 
piisavalt „tugev“, et tõmmata 
teiselt elektrone ära, mistõttu 
stabiilsuse tagamiseks on 
mõlemad sunnitud väliskihil 
elektrone jagama nii omavahel 
kui ka teiste kovalentsete 
sidemetega ainete vahel. Olek 
toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuu
r Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse 
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse 
osalaenguga vesinikuaatomiga. Metalliline side  moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete 
metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis II. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused.


23. Metallid. • Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus 
moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, 
hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad 24. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid.  Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub 
aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 25. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited).  Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks,  kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500oC) ja 
raskesulavateks (alates 1000oC). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi 
(kas sisaldavad rauda või mitte) Mustad metallid ehk raud ja 
rauasulamid N: Fe, teras (C < 2%), malm (C
2-5%) Värvilised metallid ehk 
mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, 
messing), kergsulamid (Al- ja 
Mg-sulamid)


Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda 
kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama 
temperatuuriga piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute 
kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli 
kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo-
töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. 
Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini 
kraadi kohta(W/m.K). Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al Halvad soojusjuhid N: Fe Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida 
elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse 
siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites 
meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse 
elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust 
oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul 
tema elektritakistus suureneb. Head elektrijuhid – 
valmistatakse elektrijuhtmeid 
N: Cu, Al Halvad elektrijuhid – 
elektriküttekehade valmis-
tamises, kus on vajalik suur 
elektritakistus N: sulamid nikroom, 
konstantaan Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja 
magnetiline konstant iseloomustavad metalli 
võimet magnetiseeruda. Ferromagnetilised – 
magnetiseeruvad väga kergelt, 
kasutatakse näiteks 
elektriaparaatide ja 
elektromagnetite valmistamisel 
N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli 
mõjutab neid metalle väga 
nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad 
magnetväljast eemale N: Cu, 
Sn 26. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). 


•   tihedus   7,87   g/cm3•   sulamistemperatuur   on   1539   Celsiuse   kraadi•   hea
korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall •   plastiline•   hea   soojus-   ja   elektrijuht•   keskmise   aktiivsusega   metall•   reageerib
mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)• leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik   C-sisalduse   suurenedes   kasvab   terase   kõvadus,   tõmbetugevus   ja
voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning
sitkusnäitajad. Tavalisandid: Räni, mangaan,Väävel, fosfor,  Lämmastik, hapnik ja vesinik. Korrosioonikindlatest   terastest   on   enam   levinud   kroomi   (vähemalt   12%),   niklit   jt.
legeerivaid elemente sisaldavad terased.Kasutatakse metallitööstustes 27. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).  VASK: Keemilised omadused - tihedus 8,9 g/cm3; T S =1083oC; värvus punasest kollaseni;  plastiline,väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea 
soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi
kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); 
uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, 
elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks,
näiteks trükimontaažis 28. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL:


Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm3; T S =1455oC; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Füüsikalised omadused - Ni oksüdeerub alates 500oC NiO tekkega, halogeenidega 
reageerides tekivad NiHal 2  ühendid; kuumutamisel reageerib ka teiste  mittemetallidega; reageerib lahjendatud hapetega; leelistega ei reageeri; konts. 
HNO 3  toimel passiveerub NIKLISULAMID: konstantaan (Ni - Cu); nikroom (Ni - Cr)         29. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).  • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus   •
hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused -  • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3  • hapetest
tõrjub  ta   välja   vesinikku  ning   tekib  sool  •   lahjend.   hapetest  tõrjub   välja  vesiniku,
leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib
Al2(SO4)3 ja eraldub SO2   2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega  2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 30. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus:   1,74   g/cm3   •sulamistemperatuur:   650   Celsiuse   kraadi   •väga   hea
korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised   omadused   -   •aktiivne   •lahustub   hapetes   väga   energiliselt   •aluseliste
lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib
kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid


•Magneesiumisulameid   legeeritakse   alumiiniumiga,   tsingiga,   mangaaniga   ja
tsirkooniumiga. 31. Reaktsioonid metallidega (hape, alus, vesi).  32. Metallide komplekseerumine.  33. Doonor-aktseptorside.  Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. 
N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord 
doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. 34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade 
lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused.  38. Happed.  39. Soolad.   40. Oksiidid.  41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, 
lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, 
isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia  42. Redoksreaktsioonid. 


Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon 
(elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 43. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. oniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et 
see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi 
aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0  44. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide 
tasakaalustamine elektronide bilansi meetodi abil, poolreaktsioonide 
võrrandid.  Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3 Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid, Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 45. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja 
oksüdeerijad (redutseerijad)?   Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI 
suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.   Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas 
poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva 
oksüdeerijaga.   Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas 
poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva 
redutseerijaga.  46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni 
suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses.   Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, 
mis näitab elektronide liitmise võimet.  Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln C oks /C red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.


Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, 
katmine korrosioonikindlama metalliga, inhibiitorite kasutamine  48. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi 
protsesse?  Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel 
elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide 
läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida 
keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes (4. oengu slaidid). 49. Keemilised vooluallikad.  Galvaanielement (patarei) - ühekordselt kasutatav  Aku - korduvalt kasutatav  kütuseelement - töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus (4. loengu 
slaidid). 50. Elektrolüüs (sulatatud soolades, soolade vesilahuste elektrolüüs) Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis 
elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel).  51. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?  Elektrokeemiline rakk on seade mis  suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste 
reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu 
elektrienergiaks. Analüütiline keemia  52. Analüütilise keemia eesmärk.  Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
analüüs. 53. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs.  Kvalitatiivne analüüs


Uuritakse,   millised   ained   on   uuritava   objekti   sees.   Ainete   retentsiooniajad   on
individuaalsed. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi   korral   lisatakse   proovile   ainet,   mille   kogus   on   teada   ja   mille   piik
kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. 54. Analüüsiobjekt ja proov.  Analüüsiobjekt   on   objekt,   mille   keemilist   koostis   me   keemilise   analüüsi   teel
määrame:tavaliselt   määratakse   huvipakkuva   osa   koostis   ja   sisaldus,   kuna
analüüsiobjektid   on   enamasti   liiga   suured   selleks,   et   neid   tervenisti   analüüsiks
kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 55. Analüüt ja maatriks.  Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on
proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib
olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); 56. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided).  Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on 
põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks
– Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi 
läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi 
sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi
jagamine   identseteks   alamproovideks   5)Proovi   ettevalmistamine   6)   lahuste
valmistamine   7)   Füüsikaliste   või   keemiliste   suuruse   mõõtmine   8)Tulemuse
arvutamine ja selle hindamine. 57. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks


5. Proovide kaalumine ja ekstraheerimine, lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi  kontsentratsiooniga proovis 10.Tulemuse arvutamine ja usaldusväärsuse hindamine  58. Valideerimine.  Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk
 kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus 
määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu  59. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid.  Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised 
võrdlusmõõtmised 60. Metoodika avastamis- ja määramispiirid.  AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud 
metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste 
määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on 
antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima 
kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul 61. Saagis, täpsused, tudlikkus jne.  SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab 
lõppkokkuvõttes mõõdetud TUNDLIKKUS - analüütilise signaali muutus jagatud läbi vastava muutusega 
analüüdi sisalduses, väljendatakse kalibreerimisgraafiku tõusuga TÄPSUS - korduvmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav 
suurus – iseloomustab juhuslikku viga


KORDUSTÄPSUS - kui korduvmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul 
samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest; kui
pikema ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel 
erinevatel tingimustel, räägitakse korratavusest 62. Proovi ettevalmistuse võimalused.  Proovide puhastamine, rikastamine ja eraldamine 63. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte.  Kasutatakse Proovide kontsentreerimiseks ja puhastamiseks 64. Titrimeetria põhimõte.  Kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs 65. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi.  Gravimeetriline analüüs - sademe tekke mõõtmine 66. Kromatograafia põhimõte.  Kromatograafiat kasutatakse ainete puhtuse kontrollis, keskkonnareostuste 
määramisel, keemiliste protsesside kontrolliks jne.  67. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt?


Kromatograafi detektori signaali regisreerimisseadme väljud graafiliselt paberil või 
numbrilisel kujul. Tabaliselt registreeritakse kolonnist väljumisel komponentide 
kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavavad piigid 68. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Analüüs – segudest komponentide eemaldamine nende tuvastamiseks, prooviks on 
väikesed kogused Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks 
on lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest.   Termodünaamika  69. Termodünaamika I seadus.  Energia jäävuse seadus - energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks
vormiks 70. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ΔU=Q-A 71. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus.  Konstantsel   rõhul   on   süsteemi   entalpiamuut   võrdne   süsteemi   poolt   neelatud   (või
eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral ΔH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔH < 0 72. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja 
lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 73. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja 
mittepöörduvad protsessid  1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.


  2. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 3. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt 
soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei 
esineks mingeid muutusi Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda vastupidises 
suunas Mittepööratava (iseenesliku) protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras 
läbimine võimalik.  74. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, 
entroopia kasvu seadus  Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne 
suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike 
ümberpaigutuste arvu.  Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia 
muut isoleeritud süsteemis on positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: 
sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 75. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 
76. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine 
standardtingimustes. 77. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.  Polümeeride keemia 78. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad 
kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest –elementaarlülidest. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud 
looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised •looduslikud polümeerid e. biopolümeerid - sünteesitakse elusorganismide 
elutegevuse tulemusel (alaliigiks on sünteetilised looduslikud polümeerid - inimese 
poolt kunstlikult sünteesitud polümeerid, mida leidub ka looduses),


• tehispolümeerid - looduslikud polümeerid, mida on inimese poolt teadlikult 
keemiliselt töödeldud, et muuta nende omadusi, • sünteetilised polümeerid - sünteesitud inimese poolt tehistingimustes suhteliselt 
väikese molekulmassiga lähteühenditest - monomeeridest (monomeerideks võivad 
seejuures olla ka looduslikud ühendid).     79. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine.  Polümeeride omadus: Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest 
molaarmassi ega sulamistemperatuuri Defineerida saab aga keskmise molaarmassija ahela pikkuse Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeride füüsikalised omadused: ahela geomeetriaga:  lineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad   ruumilised ei lahustu ega sula  hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt–sõltuvalt kõrvalahelate hulgast molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus.  Intermolekulaarsede siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed( peamiselt kovalentsed) aatomitevahel, mis 
hoiavad molekule koos: O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) jaC=O, kaksik- ja 
kolmiksidemed(tugevad). 2. sekundaarsed(nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui 
materjali viskoossust, pindpinevust, jt. omadusi(nt. H-sidemed) Polümeeridel on keemis temperatuur väga kõrge ja üldjuhul kõrgem nende ainete 
lagunemise temperatuurist. Seetõttu ei ole polümeere võimalik viia gaasilisse 
olekusse.


Saamine: 
Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess
kulgeb ahelreaktsioonina.
Polükondentsatsioon- kondendatsiooni polümeer moodustub ahelreaktsioonil, 
kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer 
identne lähtaine molekuliga. Kasutamine: Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, 
mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, 
plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste 
kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid-lisatakse, et suurendada valgus-ja kuumuskindlust, kaitsta 
oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid-suurendavad plastmassi painduvust. 80. Tähtsamad polümeerid (polüalkeenid, polüestrid, polüamiidid) 81. Tähtsamad looduslikud polümeerid.


Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja 
polüpreenid. Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja 
nukleiinhapped. Pinnanähtused ja adsorptsioon 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste 
mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi 
nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. 
Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus 
dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks 
agregaatideks (kondenseerimismeetod). Suuremate osakeste peenestamisel 
väiksemateks (dispergeerimismeetod) Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda 
süsteemile vajalik püsivus   84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste 
liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad 
lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. 
Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on 
valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna 
keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub 
piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. 
Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine,


mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist.   85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui 
lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa.   87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid.   88. Pindpinevus.


Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku 
pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust 
vähendada.   89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus?    Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust.  Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on 
pindpinevus ja seda raskem on gaasi  molekulidel end sinna vahele suruda.  Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust.  Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus.  Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine  Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad 
kohesiooni jõud. 90. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad 
molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus 
eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse 
adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, 
silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu 
neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). 
Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks.  


91. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. 
Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. 
Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia.   92. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku 
neeldumist tahkises). Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning 
lahustunud molekulide adhesioon pinnale.   93. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed ained ei märgu ega lahustu vedelikus, aine ei saa moodustada 
vesiniksidemeid. N: Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised 
ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad
apolaarsetes/orgaanilistes lahustites Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime 
vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, 
tärklis ja savid.