Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ALPAKA LIIGID Second level
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt
........................................................13 6.1Hooldamine...............................................................................................................................13 6.2Tervis ja keskkond.....................................................................................................................14 7KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................15 1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil siiski nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati enamasti kivist ja puust. Veel oli oluliseks mõjutavaks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo ega künniloomi neil polnud. Kasutati küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väiksemaid koormaid. Koduloomi oli inkadel viis: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat peeti põhiliselt kandeloomana, kuid temalt saadi ka villa, millest valmistati riiet. Alpakat peeti luksus villa omanikuks, kuna temalt saadud vill oli laama omast palju peenem. · USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma
puhaste metallidega: Metallisulamid Rauasulamid odavamad Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe uushõbe-- alpaka ja melhior) melhior Niklisulamid kõvemad Alumiiniumisulamid tugevamad Magneesiumisulamid
Rauasulamid malm(2-5% C) teras (kuni 2% C) roostevaba teras (lisandiks Cr) Vasesulamid pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus
materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Rauasulamid · Malm sisaldab 2-5% süsinikku(radiaator, vann) · Teras sisaldab kuni 2% süsinikku(terashari) · Roostevabaterases sisaldub veel ka kroomi. Vasesulamid · Pronks koosneb vasest ja tinast( pronksmedal) · Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske.
2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)
korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne
1.Sulam:mitmest metallist või mittemetallist kosnev metalliliste omadustega materjal2.saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9
Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid). Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse koos nendega. Samas ei saa koera pidada traditsiooniliseks koduloomaks, pigem võiks inimese ja koera (hundi, aakali) suhet pidada sübioosiks, täpsemalt koera(karja) ja inimese(karja) sümbioosiks. Hiljem kodustati Peruu koldes laama, alpaka , merisiga ja Mesoameerikas kalkun. Laama oli veo-, liha- ja villaloom, alpaka liha- ja villaloom, merisiga lihaloom ja kalkun lihaloom. Siiski ei tekkinud Ameerikas kultuure, kes oleks spetsialiseerund karjakasvatusele, erinevalt Euraasiast ja Aafrikast. Põhjuseks võib pidada põllumajandus ja karjaksvatuspiirkondade kattumist (Peruu, Boliivia ja Ecuadori Andid), mis viib selleni, et peale jääb taimekasvatus, kui suurema kasuteguriga toiduallikas antud
Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni
Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h) . (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). 3 2. Liigid Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). , Suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste
SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23
Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. Üheks tugevaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangate koomiseks kasutati alpaka-ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli ka osavad tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti hoolikalt. Nõelu kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi
· MALM Enam kasutatavad sulamid: Eritreaseid saaadakse legeerivate lisandite abil. N: roostevaba teras(juurde N;Cr),kulumiskindel(juurde Ma-Mangaan),kuumuskindel teras( juurde wolfram) Amalgaanid ehk elavhõbeda sulamid: Amalgaanid moodustavad 2.metalli kokku puutel või pulbrite segamisel Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem:
metallide sulamid. Ühtlased sulamid - Sama tüüpi kristallivõre ja lähedaste omadustega metallide sulamid. 14. Milline on järgmiste sulamite koostis: Teras - sisaldab 0,2-2% süsinikku Malm - sisaldab kuni 5% süsinikku Roostevaba teras - põhilisand kroom Duralumiinium - alumiinium + vask Pronks - põhilisand tina, kuni 20% Valgevask ehk messing - põhilisand tsink, kuni 50% Melhior - vask + nikkel Uushõbe ehk alpaka - vask + nikkel Valge kuld - kuld + pallaadium 15. Mida näitab väärismetalli proov sulamis? Näitab väärismetalli sisaldust sulamis. Nt kui palju on mingis hõbeketis reaalselt hõbedat.
mittemetalle Sulamite eelised odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu + nikkel+veidi Fe +Mn =melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu + nikkel +tsink = uushõbe e alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu + tsink = valgevask e messing (veekraanid, masinaosad) Ühtlane sulam kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest, ÜLESANDED: http://www.abiks.pri.ee Happelises lahuses on kontaktis Mg ja Cu, kumb korrodeerub, kirjuta rektsioonid korrodeerub Mg Mg + 2H = Mg2+ + H2
Messing ehk valgevask vask + tsink tööriistad, torud, kraanid, relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed Amalgaam elavhõbe + hõbe/mõni muu metall vanasti hambaplomm Uushõbe ehk alpaka vask + nikkel/ tsink lusikad, ehted, kelladetailid Ehtekuld kuld + vask ehted Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud tarbeesemed
Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Valget värvi vasesulamid on ka uushõbe (vana nimetus alpaka, mõnel maal neusilber) ja melhior. Neist viimane ei sisalda tsinki. Uushõbedast rääkides mõeldakse nikli, tsingi ja vase sulamit. Uushõbe ei ole väärismetall, kuigi sellest valmistatud esemed sarnanevad hõbeesemetega, seda enam, et need on tavaliselt hõbetatud. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja.
*koos toiduga ladestub inimese organismi mürgiseid aineid. Ohtlik- luustikule, hingamisteedele ja kesknärvisüsteemile. *pind: anoteeritud, emailimeeritud Vask- hea elektri-ja soojusjuht. Kõrge temperatuuritaluvus. *Puudused: *pinna oksüdeerumine õhu käes. Sisepind on kaetud mõne muu toiduks sobiva materjaliga, nt roostevaba terasega. Messing e. Valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5-45% tsinki. See on erineva intensiivsusega kollane metall. Uushõbe- alpaka. Nikli, alumiiniumi ja vase sulam. Ei ole väärismetall. Oksüdeerub õhu toimel(pinnale tekib tumehall kiht) Melhior-on vase ja nikli sulam, milles on kuni 1% rauda ja mangaani, vaske kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane. Tsink sisaldab enamustes vitamiinides. Tsink- korosiooni kaitseks kasutatakse. Tsinkloriidi kasutatakse deodorantides. Tsingi sulam on messingis, milles vask on sulatatud 9-45% tsingi osakaaluga.
Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud pollumeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheskis tavalises lahuses, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks
meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru
VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL
valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Vase omadused: sulamistemp 1083 kraadi, hea soojus- ja elektrijuht, väga hea korrosioonikindlus, Vase sulamid: Messing(Vase ja tina sulam, tina 5-45%), pronks(vase ja tsingi sulam, medalid), melhior(vase ja nikli sulam), alpaka(vase, raua ja nikli sulam, hõbevalge, väärisraha). 5. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli omadused: sulamistemp 1455 kraadi, püsiv õhu ja vee suhtes, hea korrosioonikindlus Niklisulamid: Ni – Cu, Ni - Zn 6. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Alumiiniumi omadused: sulamistemperatuur 660 kraadi, kerge ning äärmiselt plastiline, väga hea korrosioonikindlus, hea soojus- ja elektrijuht
..50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Vanandamine kunstlikul viisil peale karastamist kuumutada detaili ja lasta tal jahtuda, korrates seda protsessi 2 – 3 korda. 11. Muud mitteraudmetallid: Cu, Ni, Ti ja Mg ja nende sulamid. Puhaste metallide omadused. Sulamid, nende omadused ja kasutamine. Vase sulamid:pronks ja messing.(hea soojusjuhtivus). Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus
Messing ehk valgevask vask + tsink tööriistad, torud, kraanid, relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed Amalgaam elavhõbe + hõbe/mõni muu metall vanasti hambaplomm Uushõbe ehk alpaka vask + nikkel/ tsink lusikad, ehted, kelladetailid Ehtekuld kuld + vask ehted Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras (ingl raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud
erinevat toodangut,olenevalt siis arenemise eesmärgist.Kodustamise aeg ja kohad-kodustamine algas üldse 12000-10000e.m.a.esmalt koer,lammas ja kits kodust. U. 9000ema.siis siga,koduveised,kõige hiljem hobune. Loomad kodustati kõige vanemates piirkondades:Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia.Indias ja Hiinas seebu,siga,kana,veisgaur,hobune,eesel.Kesk-ja Lõuna Am. Laama,merisiga,muskuspart,alpaka,kalkun.Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond:veised,jakid,piisonid,kaguaasia veised.Lambad- ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on lamba ulukeellased,kellest põlvnevad rasvõnnar ja rasvasabalambad.Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased-koduhobused põlvnevad tarpanist,sest neil on kromosoomiarv 2n=64. Euraasia uluksiga on levinud
aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Lõngast kootakse ja heegeldatakse ka sokke, kindaid, mütse, salle ja kampsuneid. Villast saab pressida ka vilti, millest tehakse mütse ja jalatseid. Lambavill on hingav ja soojust reguleeriv materjal. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. [9] Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel. Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib selle kõrge rasvasisaldus, mis teeb villa eriti väärtuslikuks. See soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. Meriinolamba vill on kõige peenem villasort üldse. See on imeliselt pehme ja õrn nahale
ebamugavad. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. Villa hooldus on tegelikult imelihtne - õhutage teda, sest vill taastab ennast ise õhu käes. Peske villast riideid ainult nähtavate plekkide puhul ja seda villapesu ainetega. Villadest on saadaval mitmeid erinevaid sorte. TALLEVILL imepehme ja peene villakvaliteediga. Väiksed talled pöetakse esimest korda ja nad peavad olema nooremad kui kuus kuud. ALPAKA ehk LAAMA VILL siidiselt pehme vill Alpakalt. Need väikesed sarvitud lambakaamlid elavad Lõuna-Ameerika kõrgmaastikul. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib tema kõrge rasvasisaldus. See teeb villa eriti väärtuslikuks. Ta soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. MERIINOVILL Meriinolamba vill on kõige peenem villa sort üldse
Kokkuvõte Rahvad asustasid Peruu tuhandeid aastaid tagasi. Mägedes oli külm ja lumine, rannikualaks oli kõrb, muld oli väga vilets, palju maavärinaid ja hiidlaineid. Ellujäämine oli keeruline, kuid inkad said sellega hakkama. Inkad olid kõrgelt arenenud indiaanlaste hõim. Nad tegelesid põllumajandusega, neil olid võimsad niisutussüsteemid ja nad oskasid põldu väetada. Karjakasvatust ei tuntud, kuid neil oli viis kodulooma: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat kasutati kandeloomana ja laamalt ning alpakalt saadi villa, millest valmistati riiet. Kõrgelt oli arenenud ehituskunst ja keraamika. Inkadel oli uhked ja ilusasti kaunistatud majad, mis sulandusid maastikusse. Ehitati ripp- ja kivisildu ning kaitseks ei tehtud müüre vaid kindlused, kuhu häda korral põgeneda.Arenenud teedevõrk. Ka käsitöös olid nad päris osavad, osati õmmelda uhkeid rõivaid ja teha tikandeid.
Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrosioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall Hea soojus- ja elektrijuht Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga Kuivas õhus on vast püsiv Vasesulamid Messing ehk valgevask (Cu-Zn) Pronks (Cu- Sn) Melhior (Cu-Ni) Uushõbe ehk alpaka (Cu- Ni- Zn) Loeng 2 Nikkel (Ni) el. Nr 28 (2;16;8;2) aatommass 58,71 Tihedus 8,9g/cm3 Sulamistemp. 1455 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes 2 Ni oksüdeerub alates 500kraadi C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid Kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri Konts. HNO3 toimel passiveerub
Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Valge alpakavill on saadud ristamise tulemusena. Valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis eraldatakse käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. Alpaka villak on läikiv ja siidine.Villakiud on tuntud kui soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga, siis ei ole alpakavill ka vett tõrjuv. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka
Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku
Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad ja jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-, angora-, alpaka-, kaameli-, mohäär-, kašmiirkitse vill , meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. 1.1.1 Angooravill Kui räägitakse angooravillast, siis tavaliselt mõeldakse angoora küüliku villa. Angoora küülikuid on 4 erinevat tõugu. Nende vill on kerge, siidjas, peene kiuga ja väga pehme. See vill on 7 korda soojem kui lambavill ja sobib hästi beebide rõivaste ja talvise aluspesu valmistamiseks. Kudujatele meeldib angoora lõnga kohevus
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
Esimene tõend inimtsivilisatsioonist ulatub arvatavasti aastasse 20 000 eKr Pikimachay Koopasse Ayacucho lähistel, kus esimeste nomaadide jäänuseid ning ka inimeste ja loomade skelette ning kivist tööriistu on leitud. Kiviterasid, jahinuge, inimjäänuseid ning koopamaalinguid on leitud ka Paijan'ist, La Libertad'ist, Guitarrero'st, Ancash'ist, Lauricocha'st, Huanuco'st, Telarmachay'st ning Junin'ist. Need kultuurid hakkasid arvatavasti kodustama kaamellasi (laamad, alpaka) ning cuys'e (merisiga) umbes aastal 7000 eKr ning hakkasid rajama väikeseid küttide-korilaste külasid umbes aastal 6000 eKr. Nomaadide hõimud käisid loomade migratsiooni jälgedes, vahetades mägised talved pehmema ranniku vastu välja. Aasta 2900 eKr paiku hakkasid nad istutama nt. maniokki, maisi, Tsiili hanemaltsa, liima aeduba ning puuvilla, seega pannes alguse Peruu pikaajalisele põllumajanduslikule traditsioonile. Teadlased usuvad, et kartulit, Peruu peamist toiduainet, kasvatati
Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid. Veel kasutatakse jõhvi, karvu ja udusulgi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-(WO), angora-(WA), alpaka-(WP), kaameli-(WK), mohäär- (WM), kasmiirkitse vill (WS), meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. Angooravill Angooravilla saadakse angooraküülikutelt, kelle karv võib olla koguni 30 cm pikkune. Tegemist on eriti pehme, karvase ja sileda villaga. Heade soojaomaduste tõttu kasutatakse angooravilla ka reuma leevendamiseks. Angooraküüliku tõug oli tuntud juba XVIXVII sajandil
Lambavillaks, mille tähis on WO nimetatakse ainult seda villa, mis on saadud lammastelt pügamise teel. Tallevilla saadakse kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel ning see on eriti pehme ja siidine. Meriinovill on saadud meriinolambalt ning seda kasutatakse eriti peente ja elegantsete esemete valmistamiseks. Teistelt loomadelt saadavad villakiud Alpakalt saadud villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Alpaka vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Kõrgeväärtuslikku peent villa saadakse aastas 1100-1250 kg ühelt loomalt. Angooravilla saadakse angoora küülikutelt kammimisega. Angooravill on väga peen, puhas valge, pehme ning kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Angooravilla on raske kedrata ning seetõttu tarvitatakse seda segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng.
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles
elastne, taastab kiirelt esialgse kodutekstiil kollane,beez,hal või aurutriikrauaga, vormi, hoiab hästi soojust l,pruun, must trummelkuivatus keelatud, kuivab aegalselt Alpaka WP kerge ja isolatsioonivõimega, nii kamm, kui ka värviderohke- käsipesu leiges vees, villastele läikiv, siidine. Soojapidav, kraaslõnga, uusimad must,valge,hall, mõeldud pesuvahendiga, mitte kortsuv, pillingutele kasutusvaldkonnad on pruun. Peruus leotada 30 min, seejärel
plastiline väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall hea soojus- ja elektrijuht kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus - bioelement Mürgisus - sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Vasesulamid: messing ehk valgevask (Cu - Zn) pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega,halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. reageerib lahjendatud hapetega leelistega ei reageeri konts. HNO3 toimel passiveerub Niklisulamid Ni-Cu Ni-Cr 12
tarbimiseks, siis mõningaid produkte kasvatatakse piisavas koguses, et neid eksportida. Peamisteks põllukultuurideks mida eksporditakse on kohvi (suuremalt osast Colombiast), tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016)
Manganiini käsutatakse täppistakistite valmistamiseks. Konstantaanid sisaldavad 58...60% vaske, 32...40% niklit, l...2% mangaani, mõned margid ka vähesel määral koobaltit. Nende tihedus on 8,9 kg/dm3, sulamistemperatuur 1260 °C, eritakistus 0,45 ...0,50 Ωmm2/m, takistuse temperatuuritegur (0,2...6)-10"5 l/K. Termoelektromotoorjõud paaris vasega 41 ...43 //V/K. Käsutatakse reostaatide, küttekehade (kuni 500 °C) ja termopaaride valmistamiseks. Uushõbe (alpaka) sisaldab tsinki 18 ...22%, niklit ja koobaltit 13,5 ...16,5%, rauda ...0,3%, räni ...0,15%, süsinikku ...0,03%, ülejäänu on vask. Uushõbeda eritakistus p= 0,3 ...0,32 Ωmm2/m. Takistuse temperatuuritegur a = 0,00036 l/K, valmistatakse reostaate töötemperatuurile ...250 °C, kontaktandureid, lauanõusid jne. Nikroomid (kroomniklid) on sulamid, mis sisaldavad niklit 55 ...80%, kroomi 15 ...23%, mangaani -1%, vähesel määral titaani, alumiiniumi, vaske ülejäänu on raud,
· värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused · sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus · bioelement Mürgisus · sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid · messing ehk valgevask (Cu - Zn) · pronks (Cu - Sn) · melhior (Cu - Ni) · uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus: 8,9 g/cm3 · sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi · väga hea korrosioonikindlus · hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused
3 S o plastiline,väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis 28. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL: Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm ; T =1455 C; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja 3 S
• plastiline• väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused• sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall• hea soojus- ja elektrijuht• kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga• kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus-bioelement Mürgisus • sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid • messing ehk valgevask (Cu - Zn)• pronks (Cu - Sn)• melhior (Cu - Ni)• uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus: 8,9 g/cm3 • sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi • väga hea korrosioonikindlus • hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused- • Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega,
Pesuainet võib asetada masinasse ka pesupallis. Jälgi pesupulbri pakil olevaiid soovitusi ja kasuta pulbrimõõdikuid. NB! Liiga palju pulbrit pesutulemus nõrk, palju vahtu; liiga vähe pesu ei ole puhas, hallikas. Villa pesemine Villased tekstiilid, millel pole pole masinpesu märgistust tuleb pesta käsitsi, sest need vanuvad ja tõmbuvad kokku. Eriti kergelt vanuvad ja tõmbavad kokku töötlemata vill, värvimata vill, angoora, kasmiir, mohäär, alpaka. Villa vanumist soodustavad: kõrge temperatuur (üle 40ºC) temperatuuri kiire vaheldumine pikk pesemise ja kuivamise aeg tugev mehaaniline käsitlemine pesemisel ja kuivatamisel 17 aluseline pesuaine (pH üle 8) Villa pesemine: 1. Võta mõõdud suure ja venivad villased esemed vajavad enne pesemist mõõtmist, et viimistledes oleks lihtsam neid algmõõtmetesse venitada
annaabi.ee 
