Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile...
LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga mootori abil. 3 Ankru põhiosadeks on massiivne terasest säär ja merepõhja haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Halli ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline nurk erinev. Olenevalt ankru konstruktsioonist võib see olla 35º 45º mõlemale poole, Halli ankrul on see 45º. Ankruid liigitatakse eesmärgi järgi vööris peaankur ja ahtris abi- ehk stoppankur...
Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõver...
Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime...
Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Põhja-Jäämeri, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär , Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg, Põhjakivi; · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad; · maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis;...
Seda toodi sisse enamasti põhjast. Tehti kujusid, kui ka reljeefi. Mesopotaamia reljeef oli madal ja ulatus kivipinnast mõned sentimeetrid kõrgemale. Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla külgvaatesse. Juukseid ja habet nad teha ei osanud ning need mõjusid pigem mustrina. Inimeste kehavorme kattis kange riietus, millest jäeti välja vaid käsivarred ja üks säär . Reljeefid olid värvilised, kuid mitte üleni. Üks kaunimaid on kuningas Hammurapi seaduste steel, kus Hammurapi seisab alandlikult käsi tõstetud palveasendisse, saades päikesejumalalt Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade...
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär , Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs,...
Moe üle kurtsid ka jutlustajad. Häbiväärseks peeti katmata ihu, kuna inimkeha oli kiriku poolt patuseks kuulutatud. Tänapäeval etendavad moes juhtivat rolli naised ning nende rõivaid, kuid keskajal andsid tooni eelkõige mehed. Linnaelanikud armastasid ääretult kirjuid riideid, mille iga käis või säär pidi olema eri värvi. Samas oli igal värvil ka oma tähendus: Valge süütus, roheline lootuse ja armastuse tärkamine (samuti oli see ka inkvisitsiooni värv), kollane õnnelik armastus, sinine truudus, punane armulõõm ja võitlusvalmidus. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. 6...
Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu...
Tema Majesteet kuninganna Sofia isikute ümberütlevad ehk ajaloo isa, Emajõe ööbik, metafoornimetused ajaloo häbiplekk nimi on muutunud nimetuseks, gobelään, frits, tartüff, tsepeliin, tähistab mingit muud objekti kvisling liigisõna väiketähega käik, värav, jalg, trepp, väljak, Kohanimi käik, säär Pikk jalg, Suur kaar Kohtade ümberütlevad suur lomp, tõusva päikese maa, Metsik Lääs, Must Mander, nimetused tuhande järve maa Uus Maailm, Vana Maailm, Igavene Linn, Roheline Mander Kohanime juhuslik täiend lava Vargamäe, tuleviku Jaapan kultuuri Pariis...
mina teen jälle sinule pai, sinule pai ja minule pai kõigile paidele pai! 5 Angerjaid ja põngerjaid Meres leidub angerjaid, peres leidub põngerjaid. Leivas leidub aganaid, pühas-kojas paganaid. Heas on halba, halvas head. hoia suu, kui palju tead ! Umbluu Kord undama hakkas umbluu ja küsisid kuuljad: "kumb luu kas reiekont ulub, või säär ?" Nii pärida polnud teps väär, - "Umbluu!" karjus tõesti umbluu, ei olnud sääl 6 kooljate pärani suu, umbluu oli see, umbluu. Rong Ling-long lõi gong, läks teele rong, ling-long, ling-long lõi rööpmeil rong ning õõtsus hong, kui möödus rong, ling-long, ling-long jäi vaikseks gong. Jaam Tubee-tibee-tobarr, tibee-tubee-tabarr! ...
Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel. Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid. Värsked ehk ägedad põlveliigese välised vigastused (Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.) 1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid. Osaliste rebendite puhul on valu sidemete kinnituskohtades või ka sideme kogu kulu ulatuses, kuid säär reie suhtes ei "loksu" (säärt ei saa viia ei O- ega X- seisu). Ravi: ortoos, külm, paiksed põletikuvastased geelid. Säästev reziim 3-6 nädalat. 2. Põveliigese külgsidemete täielikud rebendid. Täieliku rebendi puhul on põlv ebastabiilne - põlve liikumine külgsuunas on normaalsest palju ulatuslikum. Ravi: täielikult konkreetset juhtumit arvestades ja individuaalne - ortoosist operatiivse ravini. Värsked ehk ägedad põlveliigese sisesed vigastused 1...
Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri...
Praktika alusel on välja toodud sobivad istud teatud kasutusalas.. Lõtkuga istud. H/a; H/b; H7c - suure lõtkuga, võimaldavad temperatuuri mõjul paisumist, H8/c7 ja H9/c8 (keskkäiguistud), sobivad suurtel kiirustel ja eelmistest suurematel pindsurvetel. H/d -lobe, kasutatakse rasketes tingimustes, suur kiirus, koormus, kõrge temperatuur, saastumisoht, H8/d8 turbiinivõll laagris, auto sisselaskeklapi säär juhtpuksis, õlirõngas automootori kolvisoones, H9/d8 (vabakäiguist) - juhtudel, kui täpsus on vähem oluline või esinevad temperatuuritõusud, H11/d11 - kiire osandamise tagamiseks, pinnakatte võimaldamiseks. 16 H/e - lahe, ette nähtud liugelaagriistud suurte kiiruste ja koormuste juhul. H7/e7 kõrgete töökindlusnõudega...
Niimoodi jalgadega ujudes väsib ruttu, sest nii üles kui alla liigutuste sooritamisel on lihased pidevas pingeseisundis ja selle tulemuseks on sageli krambid sääremarjalihastes . B löögid rinnulikroolis ülalt alla, selilikroolis alt üles suunas. Ettevalmistavalt jalg painutub põlveliigesest (see on ühtlasi lõdvestusmomendiks). Löök algab reiest, sellele järgnevad säär ja pöid. Löögi e. tõukepinnaks on pöia pealmine pind (sarnaneb löögile jalgpallis). Pöid on löögi sooritamisel lõtv ja painutub passivselt. See tänapäevane variant on kõige efektiivsem, ent on omakorda sõltuvuses pöia painduvusest. C pedaalimine , sarnaselt jalgratta pedaalimisele kus tõukepinnaks on jalatallad. Pedaalivaid jalgade liigutusi kasutati ujumise algõpetuses veel 30ndatel aastatel. Nüüdseks on see unustatud...
Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see kar...
Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad vivad sltuvalt liigist kas esineda vi puududa. Suised on tugevasti muundunud ja taandarenenud, nii et ehmestiivalised saavad vaid juua vett vi taimemahlu. Pea ja keha on tugevasti karvased. Jalad on lihtsad jooksujalad, paljude liikide emastel on keskjalgade säär ja käpp tugevasti lamenenud, see aitab neil munemise ajal paremini ujuda nii vee peal kui vee all. Tiibu 4 on kaks paari, eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. Tiivad on kaetud karvakestega, harva ka soomustega, kuid ehmestiivalise tiivasoomused erinevad liblikate omadest. Puhkeolekus pannakse tiivad seljale katusjalt kokku, ja kuna nad on peaaegu alati hallides vi pruunides...
Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär ) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraal...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...