Inimese kehakeel (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Helen Kant
011MT
Kehakeel
Lõputöö
Juhendaja : Mare Kiis
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus …………………………………………………………..…….lk 3
Suhtlemisžestid ja nende päritolu ………………….……………….…….lk 4
Isiklik ala ……………………………………………………………….……lk 5
Peahoiak ………………………………………………………………..…..lk 5
Näo puudutamine …………………..…………………………..……….…lk 6
Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks ……….……………………..…..lk 6
Pilkkontakt ja signaalid silmadega …………………………………..……lk 7
Käed ja jalad kui tõkked ……………………………………………………lk 8
Enesekindlus ja ärevus …………………………………………………….lk 9
Kehakeele leke ……………………………………………………………..lk 9
Kehakeel teeninduses ……………………………………………………...lk 10–11
Kokkuvõte ……………………………………………………………………lk 12
Lisad ………………………………………………………………………….lk 12-13
Kasutatud kirjandus………………………………………………………….lk 13
SISSEJUHATUS
Kehakeel on viipekeele osa ja suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil.
Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu (kehakeel) 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid.
Nägu on kõige rohkem väljendav kehaosa . Inimesel on väga palju erinevaid näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist.
KEHAKEEL
• Silmside
•Kehahoiak
•Käeliigutused
•Näoilme
•Hääle valitsemine
•Riietus soeng
• Distantsioonid
SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU
Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades.
On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud.
Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest : laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud.
Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis “pea suu, mokk maha!” Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina.
ISIKLIK ALA
Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust.
Eristatakse nelja vööndit:
Intiimne vöönd (10-46 cm) – Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi , nagu näiteks oma kaaslast , parimaid sõpru ja perekonnaliikmeid .
Isiklik vöönd (46-120 cm) – Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides , kasutatakse tavaliselt tuttavatega suhtlemiseks .
Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) – Kõrvaliste inimestega suheldes , seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks. Seda tsooni kasutatakse ka ametiasjade ajamiseks . Selles tsoonis ei tunne inimene end üksildasena .
Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) – Suurema inimrühmaga suheldesja ka näiteks kui kõneleja räägib suure inimgrupi ees ja siis võib inimese süda kõvemini kloppima hakata , verre paiskub adrenaliin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma.
Et inimesed tunneksid end inimese seltskonnas hästi, peaksid ta hoidma vahemaad . Kuid on ka erandeid , kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid , näiteks lõunamaalased tsoonid on palju lähedasemad kui meil põhjamaade inimestel .
PEAHOIAK
See kuidas me mõjume teistele , sõltub kõik pea-ja ülakeha hoiakust .
Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui inimest kes kõnnib kössis ja pilk on maas või siis istudes proovid end mittemärgatavaks muuta .
Peal on kolm põhiasendit :1) otseasend
2)ette kallutatud pea
ja 3)kõrvale kallutatud pea
Otseasendis suhtub inimene erapooletult ja kuulab teist ära , vahepeal jutule kaasa noogutades .
Ette kallutatud pea väljendab inimese halvakspanevat suhtumist või isegi eitavat , sellega võivad kaasneda ka kriitilised liigutused .
Kõrvale kallutatud pea väljendab huvi jutu vastu , ka loomadel on märgatud , et kui nad millegi vastu huvi tunnevad kallutavad nad pead .
NÄO PUUDUTAMINE
Pettusest märkuandvate žestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda žesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist.
Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist . Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine see väljendab soovi kuuldut vältida .
Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel.
Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada.
Kui inimene on sügavad masenduses , paneb ta oma sõrmed suhu . See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb.
MIDA TÄHENDAB KÄSI PÕSE JA LÕUA TOEKS
Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid:
Igavus – Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.
Hinnangu andmine – Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal, on ta hindavas asendis. Mida kauem inimene selles poosis püsib, seda kriitilisem on tema hinnang. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast.
Lõua silitamine – Inimele püüab jõuda otsusele.
Liigutused otsuste tegemisel – Prille kandev inimene ei tarvitse otsuse langetamisel lõuga silitada, selle asemel võtab ta prillid eest ning pistab sangaotsa endale suhu. On tõenäoline, et kui inimesel palutakse öelda oma arvamus või otsus ning kui ta pole endas kindel, siis ta pistab suhu pastaka- või sõrmeotsa. Suus olev ese võimaldab vastamist mingil määral edasi lükata.
PILKKONTAKT JA SIGNAALID SILMADEGA
Teineteisele vaadatakse otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast .
Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale.
Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku.
Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi.
Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene.
Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni.
Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk.
Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet .
Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest .
Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust .
Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest . Näiteks jaapanlased vaatavad vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku ,
Lõuna- Eurooplased aga vaatavad üksteisele otsa lühidalt ja tihti .
KÄED JA JALAD KUI TÕKKED
Käed :
Ristates käed rinnale , tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu.
Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema käed ristiasendist lahti harutada. Talle võib näiteks ulatada mingisuguse eseme. Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub.
Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas , siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt.
Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni
Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad.
Jalad :

Asendid :
Kiire reaktsiooniga inimene, keda on vaidluses raske ümber veenda, istub sageli, jalg põlvel, hoides kätega säärest. See on tahtejõulise ning jonnaka inimese iseloom. Ta vajab erinemat lähenemisviisi ja temaga on raske ühist keelt leida .
Teineteise vastu surutud pahkluud . Kui inimene on kaitseseisundis siis surub ta oma pahkluud vastamisi . Naistel on põlved koos ja jalad osutavad ühte suunda , meestel on aga sel asendis käed põlvedel või tooli käetugedel .
Käte asetamine selja taha . Näiteks on tähele pandud , et Inglismaa kungingliku perekonna liikmetel on kobeks käia käed selja taga .Käte asetamisel seljale on mitmeid variante : selja taga teineteist hoidvad käelabad või teise käe surumine randmest . Teise käe randmest surumine annab märku sellest , et inimene on tujust ära ja proovib ennast rahustada . Üks käsi haarab teisest nii kõvasti kinni , otsekui takistamaks seda löögiks tõusmast . Mida vihasemaks inimene läheb seda kõrgemale nihkub ka käsi .
Olematute ebemete noppimine ., rõivastelt võib täheldada seda , et inimene ei julge oma arvamust välja öelda ja proovib seda tõrjuda . Tavaliselt istub ebemenoppija teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpib oma riideid . See on kõige tuntub nõustamatuse liigutus .
ENESEKINDLUS JA ÄREVUS
Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest .
Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti ning vaatavad vestluskaaslasele kauem otsa , nad pilgutavad silmi vähem kui ebakindlad isikud .
Ärevuse või kartuse suurimaks sümboliks peetakse köhatamist . Sagedaste köhatustega inimene viitab ebakindlusele ja hirmutundele ( näiteks suure rahvamassi ees esinedes ) . Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes ja see on inimese tasakaalutluse väline avaldus . Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele.
Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine.
Näiteks kuigi paljud poliitikud on ärevusolukorras on nad kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjutamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi.
KEHAKEELE LEKE
Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on:

• närviline väljanägemine
  
• agressiivne väljanägemine
  

Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust
a) ristatud käed või jalad
b) raamatute või paberite surumine vastu õlga
c) sõrmedega trummeldamine
Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt:
a) käed risti rinnal
b) põrnitsemine
c) käsi rusikas
d) kellegi üle kummardumine
KEHAKEEL TEENINDUSES
Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad:
• Hääletoon
• Kõne kiirus
• Miimika
• Silmside
• Pealiigutused
• Seismis- ja istumisviis
• Poosid
• žestid
• Liikumisviis
• Puudutused
• Vahemaa suhtlevate inimeste vahel
• Riietus, soeng, ehted , lõhn jne
Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks .
Hääle kasutamine teenindussuhtluses
Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge hääl soodustavad teenindussuhtlust. Liiga vaikset häält ei pruugi suhtluspartner kuulda, liiga kiirest kõnest aga ei pruugi aru saada. Samas võib liiga kõva hääl klienti ehmatada, liiga aeglases kõnes esitatud tootetutvustus aga hoopis tüütuks muutuda.
Pealiigutused teenindussuhtluses
Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kindlasti tuleks klienditeenindajal teada , et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (näiteks Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist).
Sõnaline distants ja puudutused teenindussuhtluses
Sõnalise distantsi valikul tuleb lähtuda klientidest.
Reeglina valitakse Teie- pöördumine ja aupaklik kõneviis. 
Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid, kui just teenuse eripära (näiteks iluteenused, masaaž jne) ei tingi füüsilist kontakti.. Siiski
võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist .
Kuulamine kui suhtlusvahend
Klienditeenindaja sõnad ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab öeldut, jälgib kliendi kehakeelt, on kannatlik ja väldib ennatlikke hinnanguid, ei võta kriitikat isiklikuna .
KOKKUVÕTE
Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.
Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskan paremini mõista inimese mõtteid.
LISAD
Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatu - Suheldes inimesega , võib kujutleda vestluskaaslase
ndjad ja kasutavad seda valijate mõjutamiseks . laubal kolmnurga .
Kätt võib alati ulatada tervitamiseks .
Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta .
KASUTATUD MATERJAL
http://miksike.ee/
http://sekretar.ee/article/2009/05/28/ule_poole_vastu_voetud_infost_annab_esineja_kehakeel
http://sekretar.ee/article/2009/09/02/Kehakeel_raagib_rohkem_kui_tuhat_sona
http://www.koolielu.edu.ee/ehte/kehakeel/
http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel
foorumid ja muud jututoad .
13