mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine.
lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane”
1868 avastas metanaali ehk formaldehüüdi , mille 35-40%list vesilahust formaliini - hakati kasutama desinfitseerimiseks ja elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
1868 avastas metanaali ehk formaldehüüdi , mille 35-40%list vesilahust formaliini - hakati kasutama desinfitseerimiseks ja elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
Suutis valmistada puhast absoluutset alkoholi (saadi veevaba alkoholi). Kirjeldas täpsemalt lämmastikhappe ja kuningvee saamist. Tema rõhutas, et olemasolevaid teadmisi kombineerides, saame uusi teadmisi tuletada. Seda on ka hilisematel aegadel hinnatud ja teda on peetud informaatika isaks. Üldine hinnang alkeemia perioodile Boyle : alkeemikud teevad palehigis ahjude juures oma mõttetut rasket tööd, kelle silmad on täis suitsu.. jne 19.saj: mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute avastatud erinevate ainete ja laborinõudeta Teadmised olid kesised. Põhjalikuma hinnangu jaoks lehitseda vihalemma raamatut. Keskaegse skolastika mõte oli tõlgendada Jumala sõna ja sel teel jõuda Jumalale lähemale. Ja ainus võimalus Jumalaga kontakti saada, on uurida Jumala sõna ja seda tõlgendada. Alkeemikute eesmärgiks oli Suur Toiming (püüdmine Jumala kavatsustele läheneda sel teel, et ise teostada samasugust loomist, nagu sellega tegeles ka Jumal).
Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetles inimest juba esiajaloolisel ajal. Nimelt kui kinaveri segati veega, siis moodustus temast pasta.
pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse. Selgitas, et ainete põlemine ja raua roostetamine on reageerimine hapnikuga. Seostas hingamise süsinikuühendite oksüdeerumise ja energia eraldumisega organismis. Tõestas, et vesi koosneb hapnikust ja vesinikust. 18. saj esitas keemia nomenklatuuri põhimõtted. Aine nimetus väljendab, millistest elementidest aine koosneb
Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad. Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, avastas ta 1660 seaduse, mida tänapäeval tuntakse
Kõik kommentaarid