Keemia ajalugu kordamine (0)

1 Hindamata

KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001)
Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks)

Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse ?
Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt

alkeemia - eelne periood: umbes 6000- 300 eKr
alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj ( vahepeal iatrokeemia)
keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk
murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp
Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni

Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na?
Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises ( linnriigis ) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule – logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust, püüti loogiliste arutlustega välja selgitada ainete tõelist loomust, kõigi ainete aluseks olevat ühtset alget ehk elementi .
1)Lähtumine materiaalsetest algpõhjustest. Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on
igavesed .
2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult).
3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna.
Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles : üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest . Aristoteles : üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud müstikat, arendas edasi Empedoklese kujutlust 4 algelemendist.
Alkeemia periood: arenes Alexandrias- Kreeka natuurfilosoofia, egiptlaste praktiliste keemiaoskuste segunemisel, väga palju müstikat. Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati aineid klassidesse, kuid aineid-reaktsioone võeti kui midagi sümboolset, tähenduslikku, jumalikku. (Pärast Araabiat edasi Hisp aladel ja sealt levis edasi euroopas)
Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele – ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna;
(pseudo) Geber: suurte praktiliste oskustega, kasutas keerulisi seadmeid, sai ja puhastas paljusid aineid, uuris met transmut võimalusi, toetus araablaste seisukohale, et met koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt tundis ka kuningvett; Roger Bacon : rõhutas eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatika tähtsust uurimustöös, jaotas alkeemia 2ks osaks: spekulatiivne- tegeleb üldiste põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid.
Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine . Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks
Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid , usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle : aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks
Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele , Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber
Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius ). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia
Tänapäevase keemia kujunemine: Keemia hakkas aerenema üle euroopa, käidi õppimas seniste tuntud keemikute juures. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentmassi erievus (tänu valentside teooriale saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur . Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool
Kekulé, Mendelejev , Bunsen, Hess, Berthelot , Ostwald

Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks?
Stiihiateks on peetud:

vesi
apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne )
õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes
tuli- muutumine, muutuvus
maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip

Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales , tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna , veeta poleks elu.

Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole üks, vaid mitu?
Esimesena ühendas varasemas ettekujutused stiihiatest Empedokles, tema arvas , et ühtsus koosneb 4 algelemendist ja nende kombinatsioonil tekivad uued ained. Seostas elemente 4 omaduse kombinatsioonidega: kuivus , kuumus, märgus ja külmus. Ettekujutus 4 algelemendist püsis ~18.-19. saj

Milliste omaduste kandjad olid elemendid ehk stiihiad Aristotelese käsitluses? Millise elemendi ehk stiihia olemasolu eeldas Aristoteles lisaks varemarvatutele?
Aristotelese jaoks olid 4 elementi teatud omaduste kandjad:
tuli – kuumus ja kuivus, õhk – kuumus ja märgus,
vesi – külmus ja märgus; maa – külmus ja kuivus.
Külm, soe – aktiivsed kvaliteedid; kuiv, märg – passiivsed kvaliteedid.
Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter , mis on ringjoonelise liikumisega seotud täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole.

Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele?
Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos
See seisnes põhiliselt selles, et mateeria on jagatav teatud piirideni; Demokr: kõik koosneb aatomitest ja tühjusest, aatomid on muutumatud ja jagamatud osakesed, mis on neile iseloomulikus igaveses liikumises. Aatomite vahel võivad olla tõmbe-tõukejõud, võivad erinevalt kombineeruda moodustades eri aineid.
Aristoteles kritiseeris tugevalt neid vaatepunkte, arvas, et aatomite vahel ei saa olla tühjus, sest loodus ei salli tühjust ja arvas, et aatomid ei saa jääda ühinemisl muutumatuteks. Arvas ka, et liikumine saab tekkida vaid mingi põhjuse, mingi jõu tulemusel, mitte niisama.

Millal (ligikaudu) ja kus võeti kasutusele nimetus keemia ( χ η μ ε ί α ), tähistamaks vastavate teadmiste ja oskuste valdkonda? Mille järgi on see nimetus arvatavasti tuletatud ?
Nimetus „keemia“ võeti kasutusele Alexandrias umbes 3 saj enne kristust. Khemeia tähendas egiptuse kunsti

Milliseid metalle tunti antiikajal ? Mitu neid tolle aja arusaamade kohaselt võis üldse olla ja miks?

Raud
Kuld
Hõbe
Vask
Tina
Plii
Elavhõbe

Metalle võis olla 7, kuna see on maagiline number, taevakehi ka 7, nädalapäevi ka 7

Milliseid mittemetalle (tänapäeva mõistes) tunti antiikajal?
Väävel, süsinik

Mis on metallide transmutatsioon? Millistele arusaamadele see idee tugines?
Metallide transmutatsioon: idee, et üht metalli saab muuta teiseks. Lähtus netuurfilosoofiast (elemendid võivad üle minna üksteiseks) ja seostus praktikaga (ainete muutumine keemilistes reaktsioonides) Lõpuks teisene speamiselt kulla-hõbeda valmistamisvõimaluste otsimiseks.

Millal (ligikaudu), kelle poolt ja miks on metallide transmutatsiooniga (alkeemiaga) tegelemine pandud keelu alla?
Kulla valmistamine (khemeiaga tegelemine) – keelati Rooma keiser Diokletianuse ediktis
296.a. Põhiliselt keelas sellepärast, et kartis õnnestumist- see oleks riigi ajansuele väga halvsti mõjunud.
Samuti keelas (pani kirikuvande alla) alkeemia paavst Johannes XXII 14 saj alguses, kuna see on ketserlik ja samuti kardeti õnnestumist.

Mis on 3 printsiipi , mille tõid alkeemia põhimõtetesse araabia alkeemikud ? Mida need printsiibid iseloomustasid?
Metallilisuse printsiip- elavhõbe
Põlevuse printsiip - väävel
Kõvaduse printsiip- sool

Milliseid araabia alkeemikute poolt kasutusele võetud termineid tuntakse ja kasutatakse ka tänapäeval (tooge näiteid)?
Alkohol , alkali- leelis, tsirkoon, naphta- petrooleeter

Millised olid Euroopa-perioodi alkeemikute tegevuse peamised eesmärgid ja saavutused?
See, mis alkeemial oli ühist keemiateadusega (ainete saamine, nende omaduste uurimine , reaktsioonide tundmine ), polnud alkeemiale eesmärgiks, vaid ainult vahendiks, Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele – ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna Saavutused keemia vallas: naatriumhüdroksiidi saamine (selle kirjeldus), püssirohu valmistamist , hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe valmistamist, saadi destilleerimise teel etanooli

Mis on iatrokeemia? Keda loetakse iatrokeemia rajajaks? Kellele ta vastandas oma seisukohti?
Iatrokeemia ehk meditsiiniline keemia (iatros – kr.k. arst) – renessansiajastu alkeemia – ravimite valmistamine keemilisel teel. Iatrokeemia vastandus üsna selgelt antiikmeditsiini ( Hippokrates ja Galenos ) ja araabia meditsiini ( Avicenna ) põhimõtetele. Iatrokeemia rajajaks loetakse Paracelsust (saksa keemik , arst), pani põlema Avicenna jm vanade autorite tööd.

Milles seisnes flogistoniteooria ? Millist rolli see omas keemia edasises arengus?
Flogistoniteooria väitis, et põlevad ained on rikkad flogistoni (tuliaine) poolest; ainete põlemisel ja metallide kuumutamisel flogiston eraldub (seostudes õhuga); metallimaagi kuumutamisel söega seostub süsinikust vabanenud flogiston (õhu vahendusel) metalliga.
Flogistoniteooria oli esimene teoreetiline üldistus keemias, millele toetuti kogu järgmise sajandi vältel ainete ja keemiliste reaktsioonide selgitamisel. Senikaua kuni akperimente seletati kvalitatiivselt , siis flogistoniteooria sobis, hiljem, kui arenesid kvantitatiivsed meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu .

Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi?
a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat
e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool
h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-) gaas - süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk – hapnik m) põlev õhk – vesinik

Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega?

Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik

Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont

Näitas, et põlemine ja metalli roostetamine on analoogilised protsessid, mida saab käsitleda lähtudes ühistest põhimõtetest. Georg Ernst Stahl, saksa arst, keemik, flogistoniteooria looja

Esitas elemendi definitsiooni, milles käsitles elementi suhtelisena (aine on element, kuni seda pole suudetud lagundada). Robert Boyle, inglse füüsik ja keemik, rajas aluse keemiateausele, peateos „Skeptiline keemik“

Avastas õhu koostises lämmastiku, näidates, et õhk on ainete segu. (Karl Wilhelm Sheele, rootsi farmatseut ja keemik; seda et õhk on eri aiente segu tõestas ka van Helmont) Daniel Rutherford ?

Sai esimesena vesinikku, oletades algul, et tegemist võib olla puhta flogistoniga: Henry Cavendish , inglise keemik ja füüsik.

Avastasid hapniku (teineteisest sõltumatult): Karl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley

Avastas kloori, kuid pidas seda hapnikuühendiks. Karl Wilhelm Scheele

Tõestas, et hapniku ja vesiniku reageerimisel tekib vesi, näidates seega, et vesi ei ole element. - Henry Cavendish, inglise keemik ja füüsik

Pani aluse (karboniseeritud) karastusjookide valmistamisele. Joseph Priestley

Pani aluse metallide käsitlemisele elementidena. Antoine de Lavoisier

Seostas ainete happelisust hapnikusisaldusega nendes ainetes. Antoine Lavoisier

Millised on Lavoisier’ tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt?
See, et lõi põlemise hapniku teooria: põlemine on reaktsioon hapnikuga, mitte flogistoni lagunemise reaktsioon. Tänu sellele sai ka koostada esimese nimekirja keemilistest elementidest ja sai üldse selgemaks, mis on element. Saadi aru, mis on põlemine, aga ka mis on element.

Millised 2 elementi olid Lavoisier’ keemiliste elementide loetelus täiesti ekslikud? Nimetage elemente selles nimekirjas, mis on tegelikult keemilised ühendid.i
Täiesti ekslikud: valgus, soojus .
Lubi, ränimuld, kloori radikaal , fluori radikaal, savimuld ( alumina )

Milles seisnes Berthollet ja Prousti seisukohtade vastandlikkus?
Berthollet väitis oma katsetulemuste põhjal, et reaktsiooni saaduste koostis sõltub reaktsiooni tingimustest ja lähteainete massivahekorrast. Proust näitas jälle oma eskperimentidega, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist

Milles seisneb ainete koostise jäävuse seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?
Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast.

Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?
kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel erinevas massivahekorras tekib iga uue kombinatsiooni korral uus aine. John Dalton tegi selle kindlaks.

Kes rajas keemias ainete atomistliku käsitluse? Millised olid selle käsitluse eeldused (millistele arusaamadele toetudes see käsitlus loodi)?
Ainete atomistliku käsitluse keemias rajas John Dalton. See käsitlus loodi eeldusel , et aatomite reageerimisel kehtib nö lihtsuse printsiip ehk aatomite kombinatsioonid liitaatomites on võimalikult lihtsad (lihtsaim kombinatsioon – liitaatom tekib kahe elemendi aatomi ühinemisel)

Millised on Berzeliuse tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt? Millistest oma seisukohtadest jäiga kinnihoidmisega avaldas ta keemia arengule takistavat mõju?
Määras väga täpselt erinevate ainete koostist, tõestades ainete koostise jäävuse ja kordsete suhete seaduse kehtivust, määras elementide aatommasse. Arvas, et iga keemiline ühend koosneb pos ja neg laenguga osast (mis omakorda võivad koosneda eri laengutega osadest), pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisi, mis kehtib tänapäevani,.. Oli paljude keemiliste elementide avastaja (Li, Vanaadium ..)
Takistav mõju:
Laurent ´i orgaaniliste ainete tüüpide teooria, mille järgi koosnevad org ühendid eetomite rühmitustest, mis seostuvad tuumaga (tuum võib olla 1 aatom ja laengud pole seejuures olulised)) ning org ühendite 3D mudelid- neid Berzelius ei toetanud ja Laurenti ees jäid paljud uksed seetõttu suletuks .
Avogardo seisukohad jäid Berzeliuse pärast tunnustamata, seega jäi mooli mõiste tulevikku ja määratud aatommassid olid suhtelised. (Avogadro- samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumaald gaase võrdse arvu osakesi)

Nimetage olulisemaid Berzeliuse poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias.
orgaanilised ained, katalüüs, isomeer , polümeer, allotroop, halogeen , proteiin, radiaal
elektronegatiivne, elektropositiivne

Milles seisneb ruumalaliste suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?
Gaaside ruumalaliste suhete seadus: gaasireaktsioonides on gaaside ruumalade suhe täisarvuline, Joseph Louis Gay- Lussac tegi selle esimesena kindlaks.

Milles seisneb Avogadro seadus? Miks see ei leidnud pikka aega üldist tunnustust?
Avogadro seadus: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi.
See ei leidnud pikka aega tunnustust, sest polnud kooskõlas Berzeliuse vaadetega. (Tema arvas, et kuna vee valem on HO, siis vesinik kogus võtab 2 korda suurema ruumala kui hapnuku võrväärne kogus. Toetas ruumalaliste suhete seadust.)

Millised on Faraday (elektrolüüsi)seadus(t)e põhiseisukohad?

elektroodil eralduva aine mass on võrdeline läbijuhitud elektrihulgaga

elektroodil eralduva metalli mass on võrdeline metalli ekvivalentmassiga

Nimetage olulisemaid Faraday poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias.
Elektrolüüs, elektrolüüt, elektroodid, ioonid ( anioonid , katioonid)

Kes töötas esimesena välja orgaaniliste ühendite analüüsi põhimõtted? Kes arendasid oluliselt edasi orgaaniliste ühendite analüüsi meetodeid?
Esimesena töötas ligikaudse org ainete empiiriliste valemite saamise meetodi välja Lavoisier, see põhines aine põlemisel tekkivate gaaside ruumala mõõtmisel. Seda meetodit täiendasid hiljem Gay-Lussac, Thénard (muutsid täpsemaks).
Liebig sai täielikuma meetodi süsiniku, vesiniku sisalduse määramiseks ning Dumas täiendas analüüsimeetodit lämmastiku määramise meetodiga.

Mida nimetati 19. sajandil keemias radikaalideks? Millised olid esimesed kindlaks tehtud radikaalid?
Radikaalideks nimetati orgaanilistes ainetes esinevaid tervikrühmitusi, mis keemilistes reaktsioonides ei lagune, vaid lähevad tervikuna üle teiste ainete koostisesse. Radikaalid koosnevad reeglina süsiniku ja vesiniku aatomitest (C – negatiivse, H – positiivse laenguga), seostudes omavahel elektriliste jõududega. Esimeseks avastatud radikaaliks oli CN-rüh, mis avastati käituvat analoogiliselt halogeeni aatomiga (nn. Pseudohalogeen).

Kes esitasid ja millised olid orgaaniliste ühendite tüüpide teooria põhiseisukohad? Miks need ei leidnud kohe laialdasemat tunnustust?
Dumas esitas esialgse versiooni ja Laurent, ta õpilane arendas edasi: orgaaniliste ühendite tüüpide teooria. Selle teooria järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla üks aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks ehk peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid .
Ei leidnud laialdasemat tunnustust, sest oli vastuolus Berzeliuse vaadetega.

Milles seisnes vitalismiteooria? Kes ja milliste avastustega näitasid selle teooria ekslikkust?
Vitalismiteooria: orgaanilisi aineid pole võimalik sünteesida, need saavad tekkida vaid elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) kaasabil.
Ekslikkust näitas Wöhler, saades ammooniumtsüanaadi kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea . Samas vitalismi-ideed see veel lõplikult ei kummutanud, kuna uurea on organismide elutegevuse jääk (ega tarvitse enam sisaldada elujõudu). Wöhleri õpilane Kolbe sünteesis 1845. a. äädikhapet, lähtudes vastavatest lihtainetest. Hiljem õnnestus sünteesida ka palju teisi orgaanilisi aineid .
Berthelot oli samuti üks vitalismi ümerlükkajatest

Kes ja millises valdkonnas tehtud uurimistööde tulemuste alusel esitas valentsiteooria? Kes esitas(id) selle alusel põhiseisukohad orgaaniliste ühendite struktuuri kohta?
Sir Edward Franklin esitas valentsiteooria ja tegi seda metallorgaanika valdkonnas tehtud uurimustööde põhjal.
Selle alusel esitas põhiseisukohad org ainete struktuuri kohta Kekulé (ja Couper, samaaegselt), ja neid seisukohti arendas edasi Butlerov.

Kes arendas esimesena põhjalikult välja orgaanilise sünteesi põhimõtted ja töömeetodid?
Pierre Eugéne Marcellin Berthelot

Kelle poolt ja millisel meetodil avastati järgmised elemendid?
a) kaalium b) naatrium c) magneesium, d) kaltsium , Sir Humphry Davy, elektrolüüs
d) rubiidium, e) tseesium Bunsen ja Kirchoff spektrijoonte järgi
f) argoon . Sir William Ramsay ja Robert John Rayleigh - eraldasid õhust kõik muud komponendid ja selle läbi..?

Kes avastasid järgmised ühendid?
a) naatriumsulfaat- tuntud ka kui Glauberi sool- Johann Rudolf Glauber 17 saj, b) kaaliumkloraat , Berthollet sool, Berthollet c) benseen , Michael Faraday d) amiinid. Charles Adolphe Wurtz

Kelle poolt sünteesiti esimesena järgmised ained?
a) karbamiid Wöhler b) etaanhape, Kolbe c) rasvad Berthelot

Kes tõestasid, et:
a) kloor on element, mitte ühend; Sir Humphry Davy
b) soolhape ei sisalda hapnikku; Sir Humphry Davy
c) sinihape ei sisalda hapnikku; Gay-Lussac
d) elekter saab tekkida erinevate metallide kontakti korral Volta

Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega?

Võttis kasutusele tänapäevased elementide sümbolid. Berzelius

Avastas, et vee elektrolüüsil eralduvad vesinik ja hapnik. Johann Wilhelm Ritter

Näitas esimesena, et ainete happelised omadused on
seotud vesinikusisaldusega. Sir Humphry Davy

Juhtis esimesena tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele. Claude Louis Berthollet

Koostas esimese suhteliste aatommasside tabeli. Berzelius

Väitis, et gaasiliste lihtainete molekulid on kaheaatomilised . Avogadro

Ehitas esimese keemilise vooluallika. Volta

Võttis kasutusele mineraalväetised. Justus von Liebig

Võttis kasutusele ainete struktuurivalemites kriipsukesed. Couper

Selgitas benseeni struktuuri. Kekulé

Defineeris orgaanilise keemia kui süsinikuühendite keemia. Kekulé

Selgitas, et orgaaniliste ühendite struktuur võib olla ruumiline Jacob Henricus van´t Hoff , (Joseph Achille le Bel) Laurent

Näitas sarnaste omadustega elementide (nn triaadide) olemasolu.
J W Döbereiner

Esitas keemiliste elementide oktaavidest koosneva süsteemi. J A R Newlands

Keda võib nimetada perioodilisusseaduse avastajaks?
John Alexander Reina Newlandsi- järjestas elemendid aatommasside kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavidesse, sarnased elemendid sattusid samadesse ridadesse, pani tähele, et omadused kordusid periooditi.

Kes võtsid esimesena kasutusele ainete koostise määramiseks spektraalanalüüsi?
Robert Wilhelm Eberhard von Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff

Kes esitas hapete-aluste käsitluse, mis tugines elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriale.
Svante August Arrhenius

Kes tõestasid esimesena massitoimeseaduse kehtivust?
Guldberg ja Waage, kaks norra matemaatikut-keemikut

Kes andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel? Kes esitas selle kohta täpsema võrrandi?
van´t Hoff andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temp vahel, täpsema võrrandi andis Arrhenius

Kes selgitas esimesena katalüüsi olemust?
Berzelius, ta võttis ka vastava termini kasutusele, esimese teooria esitas Liebig, kuid Wilhelm Ostwaldi katalüüsi teooria on pm kasutusel tänapäevani.

Keda loetakse füüsikalise keemia kui teadusharu rajajateks?
Wilhelm Ostwald ja van´t Hoff

Millised avastused näitasid, et aatomid ei ole jagamatud?
Radioaktiivsuse avastamine

Millised on järgmiste keemia ajaloos väga oluliste isikute tähtsaimad saavutused ja/või seisukohad?
Thales: Algelement ehk stiihia on vesi
Herakleitos : Algelement ehk stiihia on tuli, ainus muutumatu asi on muutumine
Demokritos,: Kõik koosneb aatomites ja tühjusest, aatomid igaveses liikumises, võivad erinevalt kombineeruda moodustades erinevaid aineid
Empedokles: Ühendas oma eelkäijate vaated- 4 elementi, tuliaine mõiste, vastastikmõju põhjustavad kehadest lähtuvad vood emanatsioonid, mis tungivad teise keha pooridesse
Aristoteles: Mõisted ei esine omaette, vaid inimese mõistuses, tuli- kuumus-kuivus, õhk:kuumus-märgus, vesi:märgus-külmus; maa- külmus-kuivus. Eetri mõiste. Tugineb eesmärgipärasusele
Zosimus: koostas entsüklopeedia kõigist seni teada olnud keemiateadmistest, kirjeldas
töövõtteid , liigitas ained: keha, vaimud,
Jabir: koostas samuti entsüklopeedia, üsna arusaadavalt, arendas edasi 4 elemendi ideed, 2 printsiipi: elavjõbe, väävel, täiustas destillatsiooni, kaltsineerimist, kasutas kaalusid,
eliksiiri mõiste
Ar-Razi: tegeles põhil meditsiiniga, lisas kolmanda printsiibi- kõvaduse- soola, aparatuuri ja töövõtete kirjeldused, jaotas ained: kehad, vaimud, kivid, vitriolid, soolad , booraksid
Albertus Magnus : kohandas Aristotelese õpetuse kristlikuks dogmaks, peetakse arseeni avastajaks, kirjeldab ka NaOH , skeptiline transmutatsiooni suhtes
Roger Bacon: „Üldine teadmiste entsüklopeedia“, rõhutab eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatilise meetodi tähtsust uurimustöös, väitis et alkeemia on bioloogi -füüsika vahepealne teadus; jaotab alkeemia spekulatiivseks ja operatiivseks; propageerib keemilisi
ravimeid
Paracelsus iatrokeemia rajaja, vastandus antiikaja ja araabia arstide
tõekspidamistele rõhutas vajadust kasutada alkeemiat meditsiinis, haiguste tartar-teooria-
haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe – sulavuse ja lenduvuse printsiip – vaim
väävel – süttivuse ja põlevuse printsiip – hing, sool – kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip – keha. Eitas transmutatsiooni, kirjeldas metallilist tsinki , võttis kasutusele araablaste „alkohol“
Agricola: mineraloogia isa, süstematiseeris teadmised keemilisest tehnoloogiasst, peateos „Metallurgiast“- väga põhjalik, mitmekesine teos, oli pikka aega põhiline rakenduskeemia käsiraamat. Kirjeldas esimesena vismutit, klassifitseeris mineraale nende füüs omaduste
põhjal
van Helmont: avastas mitme õhutaolise aine olemasolu, võttis kasutusele termini gaas, uuris puidu põlemisel tekkivat süsihappegaasi, sai reaktsioonides ka lämmastikoksiidi, vääveldiokiidi jm, imal neid uurimata.Üritas tõestada, et taimed koosnevad ainult veest
Glauber: esimesi, keda võib pidada õigustatule keemikuks.mõistis, et soolad tekivad
happe-aluse reaktsioonil, selgitas reaktsioone keemilise afiinsusega. Täiustas paljude ainete saamismeetodeid. Tootis keemilisi ravimeid ja pani oma meetodid, retseptid täpselt kirja.
Stahl: flogistoniteooria looja, leidis, et puidu põlemine ja metallide roostetamine on analoogsed protsessid. Põlevad ained on rikkad flogistoni poolest
Boyle: avastas, et õhu ruumala on pöördvõrdeline rõhuga, väljendas oma teoses „skeptiline keemik“, et aine on element, kui seda ei õnnestu enam lihtsamateks aineteks lagundada
Daniel Rutherford: tõestas, et ainete põlemisel kinnises anumas jääb järele õhk,
mis ei toeta põlemist- flogistoniseeritud õhk- LÄMMASTIK
Cavendish: mõõtis esimesena gaaside tihedust , avastas, uuris vesinikku. Arvas esiti, ete tegu puhta flogistoniga, hiljem tõestas katselielt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi.
Priestley: pani aluse süsihappegasi kasutamisele karastusjookides ; kogus elavhõbeda kohale gaase, ehk sai koguda ka gaase, mis vees lahustuvad- Hcl. Ammoniaak , vääveldioksiid, lämmastikdioksiid. Elavhõbeda oksiidi kuumutades sai hapnikku.
Scheele: on seotud paljude elementide avastamisega, kuid ei saanud nende eest
ametlikku tunnustust (O2, C2, N2, Ba, Mn, Mo, W) avastas arvukalt org happeid jm org ühendeid ja ka mõned anorg happed ( arseenhape , molübdeenhape) avastas valguse mõjutavaidhõbedasooladele
Lavoisier: tõestas massi jäävuse seaduse, esitas antiflogistoniteooria, seadus, et energiahulk, mis eraldub aine tekkel võrdub energiahulgaga, mis eraldub selle aine lagunemisel, esitas
üldistatud käsitluse hapetest-alustest, kus seostas happelisuse hapnikusisaldusega, nomenklatuuri põhimõtted, esimene keemiaõpik, meetersüsteemi kehtestajatest, esitas keemiliste elementide loetelu
Berthollet: avastas kaaliumkloraadi, juhtis tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele, väitis, et reaktsiooni kulg sõltub ka lähteainete masside suhtest jt tingimustest
Proust: tõestas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist, formuleeris ainete koostise jäävuse seaduse.
Richter : Avastas, et vee elektrolüüsil eraldub 2 mahuosa vesinikku ja 1 mahuosa hapnikku
rajas elektrokeemia alused, avastas et vasesoola lahusest elektrit läbi juhides vask sadeneb
Dalton: sõnastas gaaside osarõhkude seaduse, formuleeris kordsete suhete seaduse: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel teistsuguses massivahekorras tekib teistsugune aine. Elementide omavahelisel reageerimisel tekivad liitaatomid, seejuures kehtib lihtsuse printsiip- aatomite kombinatsioonid on võimalikult lihtsad. Koostas suhteliste aatommasside tabeli, milles ühikuks oli H aatomi mass
Gay-Lussac: Gaasi ruumala ja temperatuuri vaheline seos: temperatuuri tõstmisel paisuvad erinevad gaasid võrdsel määral. Gaaside ruumalaliste suhete seadus: gaasireaktsioonides on gaaside ruumalade suhe täisarvuline. Sai esmakordselt boori
Avogadro: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi.Pakkus hüpoteesi, et gaasilised lihtained koosnevad kaheaatomilistest molekulidest (H2, O2, Cl2 jne.). Järeldas, et gaaside molekulmasside suhe võrdub nende tiheduste suhtega.
Berzelius: esitas elementide aatommasside tabeli, ignoreeris Avogadrot Andis elektrokeemilise põhjenduse kordsete suhete seaduse “lihtsuse printsiibile”: elemendid on elektronegatiivsed ja elektropositiivsed. keemiliste elementide tähistusviisi tähtsümbolitega, mis sobis ka ainete valemite ja keemiliste reaktsioonide kirjapanekuks
Volta: tõestas, et elekter tekib erinevate metallide kontakti tõttu, mitte organismide sees.Konstrueeris1800. a. esimese keemilise vooluallika – nn. Volta samba. Leiutas seadme, millega sai efektiivselt koguda staatilist elektrit – elektrofoor
Davy: oletas, et soojus on liikumise vorm, sai esimesena elektrikaare, sai sulatatud soolade elektrolüüsil naatruiumi, kaaliumi, magneesiumi, strontsiomi, baariumi , kaltsiumi, tõestas, et Cl, I on elemendid. Tõestas et Cl toetab analoogselt O2-ga põlemist, näitad, et Hcl ei sisalda o2 ja oletas, et happelisus tuleb vesinikusisaldusest. Üks esimesi, kes täheldas katalüsaatori kiirendavat mõju reaktsioonidele
Faraday:formuleeris elektrolüüsiseadused:1) elektroodil eralduva aine mass on võrdeline läbijuhitud elektrihulgaga 2) elektroodil eralduva metalli mass on võrdeline metalli ekvivalentmassiga, tekkis idee elektriaatomitest, avastas elektromagnetilise indoktsiooni, magnetvälja jõujooned, konstrueeris esimese elektrigeneraatori.
Wöhler:sai karbamiidi ammooniumtsüaniidi kuumutamisel, see oli esimene org sünteees. Wöhler huvitus peamiselt anorg keemiast: töötas välja meetodi metallilise alumiiniumi saamiseks, avastas vanaadiumi, märkas C ja Si sarnasust, sai silaani
Liebig: tõestas Berzeliuse radikaalide teooriat- bensoüülrühm, tsüano-rühm, soovitas esimesena kasutada mineraalväetisi
Dumas: arendas meetodi molekulmasside määramiseks auru tiheduse järgi, töötas väja org ainetes lämmastiku määramise meetodi, sai trikloroetaanhappe ja kritiseeris Berzeliuse radikaalide teooriat- esitas versiooni orgaaniliste tüüpide teooriast.
Laurent: tõestas eksperimentaalselt, et etanoolis H aatomite osaline asendaine klooriga ei põhjustasuuri muutusi ühendi omadustes- arendas orgaaniliste tüüpide teooriat, mille järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga. Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris org ained tüüpideks ehk peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid. Koostas ka 3D mudeleid
Gerhardt: Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi, arendas välja org ainete homoloogiliste ridade konseptsiooni: kõik org ained on tuletatavad 4 anorg ainest, asendades H aatomeid: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed)HCl tüüp ( kloriidid , jodiidid, jne) ammoniaagi tüüp (amiinid, amiidid jne) vesiniku tüüp (hüdriidid, aldehüüdid) Selle aluseloli võimalik ennustada senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi
Kolbe: sünteeris äädikhapet, tegeles org hapete elektrolüüsiga, arendas edasi struktuursete redikaalide ideed, aidates kaasa struktuurieteooria loomisele
Wurtz: avastas etüül ja metüülamiini esimesed ammoniaagi org derivaadi, näitas, et lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid on tuletatavad ammoniaagi molekulist, asendades selles ühe või mitu vesinikku orgaaniliste radikaalidega. Nimetas amiinideks
Sai esimesena etüleenglükooli, avastas aldoolse kondensaatsiooni
Berthelot: tänapäevase org keemia rajajaid, arendas välja sünteesi põhimõtted, sai ka selliseid aineid, mida looduses pole. Hiljem tegeles termokeemiaga. Suhtus skeptiliselt atomistikasse. Võttis kasutusele ekso- endotermiline reaktsiooni mõisted
Frankland: oma tööde põhjal metallorgaanikas (ka selle rajaja) esitas valentsiteooria:igal aatomil on oma kindel küllastumisvõime ehk valentsus. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentsmassi erinevus: ekv_mass = aatommass/ valents . Rajas seega aluse keemilise sideme mõistele.
Couper : Jõudis Kekulé'ga samal ajal järeldusele, et c on 4 valentsi ja saab moodustada ahelaid, hakkas esimesena sidemeid kriipsukestega kujutama
Kekulé postuleeris, et süsiniku valents ühendites on 4 ning et C aatomid saavad seostuda ka omavahel ja moodustada ahelaid. Koostas lihtsamate org üh struktuurvalemeid, arvestas ka 2sidemete, 3sidemete võimalikkust. Kekulé põhjendas ka benseeni struktuuri
Cannizzaro: I rahvusvahelisel keemikute kongressil 1860. a. Karlsruhes pidas ettekande aatommassidest, molekulide ja aatomite mõiste erinevusest, ainete valemitest ja keemia nomenklatuurist
Döbereiner: avastas sarnaste omadustega elementide triaadid, milles keskmise aatomi mass on ligikaudu kahe kõrvaloleva keskmine (Ca- Sr- Ba, Cl-Br-I)
Newlands: Järjestas keemilised elemendid aaommassi kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavitesse. Sarnased elemendid sattusid tabelis samadesse ridadesse. Esitas oktaavite süsteemi 1864, inglise teaduse ühing ei kiitnud heaks.
Julius Lothar Meyer : sei ka perioodilisustabeli, jättis tühje kohti, suht analoogne Mendelejeviga, sai ainult varem valmis ja esitas ka graafiku keemiliste elementide aatomruumala sõltuvusest aatommassist
Mendelejev. Esitas 1869 perioodilisussüsteemi esialgse ja 1871 täiustatud variandilähtudes aatommasside järgi reastatud elementide omaduste ja valentsi perioodilisest kordumisest. Tuginedes valentsi muutumise seaduspärasusele, muutis mõnede keemiliste elementide järjekorda perioodilisustabelis (nt. Te – I), oletades, et aatommasside määramises võis olla ebatäpsusi. Ennustas tühjadel kohtadel olevate ainete aatommasse, omadusi.
Bunsen: koostöös saksa füüsiku Gustav Robert Kirchhoffiga (1824 – 1899) konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites esinevad iseloomulikud jooned, mille alusel saab kindlaks määrata ainete kvalitatiivset koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide avastamiseks. 1860 – 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja rubiidiumi
Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon , krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti -reeglile.
Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise
Gibbs : Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise potentsiaali ja vabaenergia ( Gibbsi energia) mõisted (Gibbsi energia – termodünaamiline funktsioon, mis võtab kokku entalpia ja entroopia faktori ning määrab protsesside isevoolulise kulgemise suuna ja maksimaalse kasuliku töö); selgitas heterogeense faaside tasakaalu põhimõtteid, sõnastas (Gibbsi) faaside reegli.
Le Châtelier: uuris reaktsiooni tasakaalu mõjutavaid tegureid, sõnastas 1884 tasakaalu nihkumise põhimõtted. Üks esimesi, kes seostas keemilise TD põhimõtted tööstuslike keemiliste protsessidega
van´t Hoff: arendades edasi keemilise kineetika põhimõttei, esitas ta empiirilise seose reaktsiooni kiiruse sõltuvusest temperatuurist. Oli üks lahuste füüsikalise teooria loojaid.
Arrhenius: töötas välja elektrolüütilise dissotsiatsiooniteooria ja sellele toetuva hapet-aluste käsitluse, uuris reaktsiooni kiiruse sõltuvust temp, esitas seda kirjeldava võrrandi, võttis kasutusele reaktsiooni aktiveerimisenergia mõiste.
Ostwald: katalüüsi teooria looja, lahuste füüsikalise teooria üks väljaarendajaid, Ostwaldi lahjendusseadus. Võttis kasutusele mõiste mool .

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

r_ansper Õppematerjali autor

Vastused kordamisküsimustele TÜ aines 'Keemia ajalugu'

keemia ajalugu aatom reaktsioon esitas flogiston keemik vesinik massid alkeemia aatommassi berzelius

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldkeemia konspekt

mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine.

Üldkeemia

doc

Üldkeemia kokkuvõte

lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane”

Keemia

doc

Orgaanilise keemia ajalugu

1868 avastas metanaali ehk formaldehüüdi , mille 35-40%list vesilahust formaliini - hakati kasutama desinfitseerimiseks ja elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Orgaanilise keemia areng

Orgaaniline keemia

docx

Keemia ajalugu

Suutis valmistada puhast absoluutset alkoholi (saadi veevaba alkoholi). Kirjeldas täpsemalt lämmastikhappe ja kuningvee saamist. Tema rõhutas, et olemasolevaid teadmisi kombineerides, saame uusi teadmisi tuletada. Seda on ka hilisematel aegadel hinnatud ja teda on peetud informaatika isaks. Üldine hinnang alkeemia perioodile Boyle : alkeemikud teevad palehigis ahjude juures oma mõttetut rasket tööd, kelle silmad on täis suitsu.. jne 19.saj: mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute avastatud erinevate ainete ja laborinõudeta Teadmised olid kesised. Põhjalikuma hinnangu jaoks lehitseda vihalemma raamatut. Keskaegse skolastika mõte oli tõlgendada Jumala sõna ja sel teel jõuda Jumalale lähemale. Ja ainus võimalus Jumalaga kontakti saada, on uurida Jumala sõna ja seda tõlgendada. Alkeemikute eesmärgiks oli Suur Toiming (püüdmine Jumala kavatsustele läheneda sel teel, et ise teostada samasugust loomist, nagu sellega tegeles ka Jumal).

Keemia ajalugu

doc

Keemia ajalugu ja alkeemia

Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetles inimest juba esiajaloolisel ajal. Nimelt kui kinaveri segati veega, siis moodustus temast pasta.

Keemia

docx

Keemia eksami vastused

pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse. Selgitas, et ainete põlemine ja raua roostetamine on reageerimine hapnikuga. Seostas hingamise süsinikuühendite oksüdeerumise ja energia eraldumisega organismis. Tõestas, et vesi koosneb hapnikust ja vesinikust. 18. saj esitas keemia nomenklatuuri põhimõtted. Aine nimetus väljendab, millistest elementidest aine koosneb

Keemia

doc

Newtoni eelne füüsika areng

Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad. Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, avastas ta 1660 seaduse, mida tänapäeval tuntakse

Füüsika

Rohkem sarnaseid