Calcium Puhast kaltsiumi sai esmakordselt elektrolüüsil 1855.a Robert Bunsen Fosfor P VA 3. Phosphorus Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 Hamburgis Tseesium Cs IA 6. - Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal Poloonium Pl VIA 6. - Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar Pierre ja Marie Curie Reenium Re VIIB 6. - Reeniumi avastasid 1925. aastal sakslased Walter Noddack, Ida Tacke ja Otto
Tseesium Anni Petron Lagedi Kool 9. klass 2017/2018 Tseesium ... § on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55 § asub perioodilisustabeli esimeses rühmas § kuulub leelismetallide hulka § on hõbevalge § on madala sulamistemp. (28,5) (1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tsernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm
Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina
paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest igaüks on pilukujutis. 1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ...
· Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) · Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) · Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule, E. Lenz 1841) Klassikaline füüsika · Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) · Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) · Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) · Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) · X - kiired (W. Röntgen,1895) · Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) · Elektroni avastamine (J. J. Thomson , 1897) · Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) · Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Planeetide liikumine
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal keemik Robert Wilhelm Bunsen ja füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Mineraali uurimisel, mis teostati enne spektraalanalüüsi meetodi avastamist, peeti sel ajal tundmatut tseesiumi kaaliumiks.Kuna kaalium on kergem tseesiumist, siis tulemuste arvutamine näitas, et umbes 7 % ainet puudus. Uurimisel ei määratud otseselt kaaliumi hulka, vaid arvutati plaatinaühendi kaalu järgi, mille abil viidi tavaliselt kaalium üle lahustumatuks ühendiks.Nii kaalium, kui ka tseesium reageerisid plaatinaühendiga. Mõistatuslik 7 % aine kadu pollutsiidis erutas keemikuid
4 3. Üldiseloomustus lk. 5 4. Omadused lk. 6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi
Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja sanskriti. He studied sciences and engineering in the German cities of , and , where he studied under and . Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis all Gustav R. Kirchhoff ja Hermann von Helmholtz. In 1880, Hertz obtained his from the ; and remained for post-doctoral study under Helmholtz. 1880, Hertz omandas doktorikraadi alates Berliini ülikooli ning jäi doktoriõppe uuringu kohaselt Helmholtz. In 1883, Hertz took a post as a lecturer in theoretical physics at the . Aastal 1883, Hertz võttis ametikohale lektor teoreetiline füüsika Kieli Ülikool. In 1885, Hertz became a full professor at the where he discovered electromagnetic waves.
J A R Newlands 42. Keda võib nimetada perioodilisusseaduse avastajaks? John Alexander Reina Newlandsi- järjestas elemendid aatommasside kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavidesse, sarnased elemendid sattusid samadesse ridadesse, pani tähele, et omadused kordusid periooditi. 43. Kes võtsid esimesena kasutusele ainete koostise määramiseks spektraalanalüüsi? Robert Wilhelm Eberhard von Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 44. Kes esitas hapete-aluste käsitluse, mis tugines elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriale. Svante August Arrhenius 45. Kes tõestasid esimesena massitoimeseaduse kehtivust? Guldberg ja Waage, kaks norra matemaatikut-keemikut 46. Kes andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel? Kes esitas selle kohta täpsema võrrandi? van´t Hoff andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temp vahel, täpsema võrrandi andis Arrhenius 47
väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (Teie arvamus). 1745. a saadi esimesed elektrilöögid, mis tähendas laengute kogumise võimaluse avastamist. 1845 1847 avastas saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff lineaarsete hargnevate alalisvooluahelate põhiseadused (voolude ja pingete seadused). 1887. a avastas Nikola Tesla pöördmagnetvälja ning leiutas mitmefaasilise süsteemi. 59. Elektrienergia allikad. Akud, patareid ja teised sellid (+ pistikupesa nt.) 7
Hiljem tõdeti, et ka väiksema plaatinasisaldusega sulamid on kaunid. Jaapanis valmistatakse plaatinast ehteid, milles on 60...70 % hõbedat. Plaatina nime all toodetakse isegi kulla (30 %) ja hõbeda (70 %) sulamit, mis väliselt sarnaneb plaatinaga ning millesse ei toimi ka lämmastikhape nii nagu plaatinassegi. Portselani ja plaatina ühesugune joonpaisumistegur võimaldab neid kasutada stomatoloogias. Veel mõned näited plaatina rakendamisest teaduses. R. Bunsen ja G. Kirchhoff võtsid spektraalanalüüsis kasutusele plaatintraadist inertse leeknõela. K. Röntgeni konstrueeritud röntgenitorus oli plaatinast antikatood, K. Hrustsov sulatas plaatinatiiglis tehismineraale, keemilises analüüsis rakendatakse plaatinaelektroodi ja plaatinaroodium-termopaariga mõõdetakse temperatuuri kuni 1600 °C. plaatinata ei saadud läbi ka SI valgustugevuse mõõtühiku kandela loomisel. Lõhnav metall osmium Tavaliselt puudub metallidel lõhn
ELEKTER 1. Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse vo...
Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt 3 Avastamine Na, K (sodium, potassium) H. Davy (elektrolüüsiga); 1807 Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) Lihtainetena läikivad hõbevalged (Cs kuldkollane): pehmed metallid; Li, Na, K veest kergemad; (Li on kõige kergem metall üldse); Head elektri- ja soojusjuhid; Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti. K ja Na sulam, Li kasutatakse tuumareaktoris soojuskandjana. LM-le on omased peroksiidid(Na2O2) ja hüperoksiidid(KO2, RbO2, CsO22). Paljud orgaanilised ained
R1 + R2 · Induktiivsuste paralleelühenduse korral liituvad induktiivsuste pöördväärtused. · Mahtuvuste paralleelühenduse korral mahtuvused liituvad. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 10 (10) Gustav Robert Kirchhoff (1824 - 1887) oli Königsbergis (praegune Kaliningrad) sündinud saksa füüsik, kelle panus füüsikasse oli eriti suur elektriõpetuse valdkonnas. Kirchhoffi seadused kehtivad nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete ahelate puhul ning seda pingete ja voolude mistahes lainekuju juures, tingimusel et kõik vaadeldava ahela elemendid
põletushaavu. Leelismetallid (LM) – 1. rühm: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr, akt kasvab -->; o-a 1, keeliliselt aktiivsed,. Õhu käes oksüdeeruvad väga kiiresti, K-Na vahekord elusorganismides tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades, K rakkude sisemuses, Na rakkudevah vedelikus, Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude
Teine osa, tähendus - raskus on, vaatad toetuse tagajärgi ja toe eemaldamisel kukub see alla. Tagajärjed peavad olema empiiriliselt tuvastatavad. Lk 1691. Mõiste „jõud“. Esimene osa: spetsiifiline praktikavorm on: liikumise muutmine. Jõud tähendab, et kui proovime midagi liikumise muuta ja see asi ka liigub, siis on jõud rakendunud. Jõud on võime sellist muutust esile tuua. Seda on võimalik ka empiiriliselt tuvastada. Lk 1694. Analüütiline mehaanika, Kirchhoff – eristus „jõu“ puhul. Ühelt poolt jõu mõju ja teiselt poolt jõud ise. Raamatuga on ta kirjeldanud jõu mõju, aga ta pole mõistnud, mis on jõud ise. Pragmatismi reeglit rakendades – räägime jõust, ja pragmatismiline tähendus on siin jõu mõjust, mida saab empiirikas vaadelda. See eksitus pole juhuslik, vaid siin on filosoofiline mõju – Kanti halva mõju ohver. Kontseptsioon, mis on valesse viinud, on Kanti kontseptsioon asi iseendas ja nähtumus.
Termomeeter (A. Celsius, 1742) Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) Gaasi olekuvõrrand (B.Clapeyron, 1834) Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule,1841) Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) X - kiired (W. Röntgen,1895) Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) Elektroni avastamine (J.J. Thomson , 1897) Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904)
(kasvab ka sideme ioonilisuse aste, aktiv.-energia väheneb) Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt Avastamine Na, K (sodium, potassium) – H. Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) 2.2.2. Leidumine looduses Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises (kohati suured lademed) - eriti NaCl, KCl NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin
440 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.480 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.480 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.480 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.480 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.480 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.540 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.540 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 28.540 6X2-2 BLS N3 MAN TGX 35.480 8X4-4 BL N3 MAN TGX 41.540 8X4/4 BBS N3 MAN GRÄF STIFT 16.192F N3 MAN KIRCHHOFF TGS N3 MAN VANHOOL T 815 N3 MAZ (KS-3562) N3 MAZ 200V N3 MAZ 500 N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A N3 MAZ 500 A (KS-3562A) N3 MAZ 500 A (KS-3562A) N3 MAZ 500 A (KS-3562A) N3 MAZ 500 A (KS-3562A) N3 MAZ 500 A (KS-3562A)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
